järgi kokkuleppemenetluses Rainer Amur Prokurör Süüdistatav E.L – isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, kesk-eriharidus, elukoht: xxx, töökoht puudub, tõkendit kohaldatud ei ole Varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistamata Kaitsja Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.L
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus 4.10 eurot), s.o. 410 (nelisada kümme) eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.10.11 – 29.10.11 s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu kandmisele kuulub rahaline karistus 94 päevamäära ulatuses s.o 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot ja 40 (nelikümmend) senti. 1 Kohaldades
lg 1, 3 määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tasumisele kuulub igakuiselt mitte vähem kui 32.12 (kolmkümmend kaks eurot ja 12 senti). Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „E.L, 1-13-233, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta E.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on E.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Välja mõista E.L-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 134.40 eurot KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „E.L, 1-13-233, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega (asub kohtutoimikus) - jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU E.L süüdistatakse selles, et tema 28.10.2011 kella 16.35 ajal juhtis Tallinnas mööda Paldiski mnt-d ja Sõle tänavat mootorsõidukit Renault Espace registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0.85 mg/l). E.L rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. E.L pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o.
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist rahalise karistusega 100 (sada) päevamäära. Päevamäära suurus 4.10 eurot.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 28.10.11 – 29.10.11 s.o 2 päeva. Seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 94 (üheksakümmend neli) päevamäära s.o 385.40 eurot, mis tuleb tasuda
lg 1 ja 3 alusel 12 (kaheteist) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
lg 1 p 1 alusel kohaldada E.L-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. E.L nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava E.L selgituse, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav E.L on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 3 Arvestades eeltoodut tuleb E.L temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab E.L süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et E.L esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et E.L-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Arvestades väljamõistetud summade suurust ning asjaolu, et E.L on kohustus tasuda ka rahaline karistus, mistõttu võib menetluskulude tasumine ühe korraga täies ulatuses olla raskendatud, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.