1-12-8986/11

(11240104361)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Tõlk Diana Arhipova Kriminaalasi D.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav D.R Elukoht Xxx, registreeritud aadressil Kreenholmi 32-81/1, Narva, isikukood xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht Xxx Varasemad karistatused: - 15.12.1997.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 03.07.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 41, § 210-2 lg 2 p 1, 2, 4, § 210-1 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 4 aastat 6 kuud; - 29.09.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 18 päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 05.04.2012.a Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada D.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada 1 1-12-8986 D.R vangistusega 6 (kuus) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 04.04.2012.a kuni 05.04.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.10.2012.a. D.R-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043 ja §1045 lg 1 alusel mõista D.R-ilt välja kuriteoga tekitatud kahju Xxx (sünd. xxx.a, elukoht Xxx) kasuks summas 708 (seitsesada kaheksa) eurot. Mõista D.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 05.10.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (sada viisteist) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata D.R-ile menetluskulude summas 627.45 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 52.28 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „D.R, 1-12-8986, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 29.10.2012.a. I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS D.R süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 27.08.2011 ajavahemikul kella 12.00-17.00, viibides Xxxasuvas korteris, kus elab Xxx ja kasutades seda, et korteriperenaine jäi magama, varastas mobiiltelefoni Samsung Galaxy maksumusega 121 eurot, sülearvuti Fujitsu Siemens maksumusega 300 eurot, 2 komplekti sõiduauto KIA Carnival võtmeid, mis ei oma materiaalset väärtust, fotoaparaadi Olympus maksumusega 287 eurot, kokku vara summas 708 eurot, millega tekitas kannatanule Xxxle materiaalset kahju, seega pani ta toime 2 1-12-8986 võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.t. KarS § 199 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil ning võttis kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi omaks. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: - kannatanu Xxx ülekuulamisprotokoll, lk 1-2, 3-6, 22-25, 43-46 tunnistaja Xxxi ülekuulamisprotokoll, lk 10-14 tunnistaja Xxx ülekuulamisprotokoll, lk 15-18 asitõendi vaatlusprotokollid, lk 19-21, 31-36 01.09.2011.a. äratundmiseks esitamise protokoll, lk 26-30 kahtlustatava D.R-i ülekuulamisprotokoll, lk 52-57 kannatanu Xxx tsiviilhagi, lk 47 Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et D.R-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine D.R-i poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx ütlustega (lk 1-2, 3-6, 22-25, 43-46), mille kohaselt 27.08.2011 kella 12.00 paiku ta tuli koju koos vähetuttava meesterahvastega, kes saatis teda kuju. Kodus jäi magama. Ärkas üles õhtul kella 19.00 paiku ning avastas, et tema korterist on varastatud järgmised asjad: mobiiltelefon „Samsung Galaxy“ maksumusega 121 eurot, sülearvuti „Fujitsu Siemens“ maksumusega 300 eurot, 2 komplekti sõiduauto KIA Carnival võtmeid, mis ei oma materiaalset väärtust, fotoaparaat „Olympus“ maksumusega 287 eurot, kokku vara summas 708 eurot. Tema poeg Dmitri rääkis temale, et kohe pärast seda, kui ta uinus, korterisse tuli mingi meesterahvas. 28.08.2010 tema juurde tuli temale võõras tütarlaps nimega Xxx, kes nõudis auto võtmete tagastamise eest 100 eurot. Ta nõustus, aga raha tal ei olnud. Sama päeva õhtusel ajal ta läks koos sõbranna Xxxga tänavale, kus nägi seda Xxxt, kes juhtis neid Xxxga majast eemale ning samal ajal keegi ärandas tema autot. Hiljem auto oli tagastatud temale koos ühe võtmekomplektiga. Esitab tsiviilhagi summas 708 eurot (lk 47) Xxx tundis D.R-i ära (lk 26-30) ning seletas, et tegemist on isikuga, kes saatis teda koju 27.08.

1. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustega (lk 15-18), mille kohaselt 27.08.2011 ta tarvitas alkoholi koos kannatanu ning teiste isikutega. Järgmisel päeval sai kannatanu käest teada, et teda varastati paljaks. Samal päeval seisis ta Kaubanduskeskuse juures, tema juurde astus vähetuttav noormees, kes andis temale sõiduauto võtmed ja palus võtmed edasi anda kannatanule ning võtta tema käest 100 eurot. Kohtus kannatanuga, ta nõustus sellega, aga raha sel hetkel tal ei olnud. Siis ta tagastas kannatanule võtmed tasuta. Hiljem selgus, et kannatanu andis ühe komplekti autovõtmed Xxxile üle. 3 1-12-8986 Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 10-14), mille kohasel ta sai autovõtmed Xxx Xxx käest, sõitis kannatanu autoga ringi ning oli tabatud politsei poolt. Kahtlustatava D.R-i enda ütlustega (lk 52-57), mille kohaselt ta tunnistas ennast selles kuriteos süüdi ning seletas, et 27.08.2011 ta tarvitas tänaval alkoholi koos kannatanu, Xxx Xxx ning tema tuttavatega. Kella 12.00-ks oli kannatanu tugevasti purjus ning tema saatis kannatanut koju (Xxx). Olles kannatanu korteris ning kasutades seda, et kannatanu kohe jäi magama, ta varastas korterist fotoaparaadi, mobiiltelefoni, sülearvuti ning samuti omastamise eesmärgita võttis korterist ühe komplekti autovõtmeid. Kõik asjad peitis ta trepikoja juurde põõsastesse, et pärast ära võtta. Kui ta nende järele hiljem tuli, mingeid asju seal enam ei olnud. Hiljem andis autovõtmed Xxx Xxxle ära, et tema neid omanikule tagastaks. Kuriteo toimepanemise ajal ta oli tugevasti purjus. Põhjendatud on D.R-i tegevuse kvalifitseerimisel viidata ka KarS §199 lg 2 p-le 4, kuna tõendamist leidis see, et D.R-i näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ning omastamise. Kohus asub seisukohale, et D.R pani kuriteo toime kavatsetult. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.R on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh varavastaste kuritegude eest reaalse vangistusega ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue varavastase kuriteo. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et D.R-i karistamine rahalise karistusega ei ole otstarbekohane. Samal põhjusel ei ole otstarbekohane ka määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et D.R-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Selliseid asjaolusid D.R-i puhul ei esine. 4 1-12-8986 Süüdistatava D.R-i karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud, tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ning varastatud vara maksumus pole suur. Süüdistataval on olemas alaline elukoht, töökoht ning pere. Sellega arvestades, võib D.R-i vangistus olla oluliselt alla KarS §199 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 04.04.2012.a kuni 05.04.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusaega tuleb arvestada alates süüdistatava vahi alla võtmise hetkest. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu Xxx on esitanud tsiviilhagi summas 708 (seitsesada kaheksa) eurot kahju hüvitamiseks, mis temal tekkis seoses D.R-i poolt toimepandud vargusega. Süüdistatav hagile vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313,
2. /allkirjastatud/digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5