lg 2 p 4,7,8 järgi; 6) 15.06.2004a.
lg 2 p 4, 346 järgi; 7) 18.05.2006 a.
lg 2 p 4,7 järgi; 8) 31.08.2006.a.
lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi, 9) 07.08.2008.a.
S § 199 lg 2 p 4 järgi; 11) 20.11.2008.a.
lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 12) 30.01.2009.a.
lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 13) 14.10.2010
lg 2 p 5, 9 järgi; 14) 23.03.2011.a.
lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 15) 13.09.2011.a.
lg 2 p 9 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 13 päeva vangistust, vabanes 22.10.2012.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi D.O KarS 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. ja mõista Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt D.O-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada D.O suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 08.07.2013.a.. Välja mõista D.O-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 129,60 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD D.O süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toimepannud varavastaseid süütegusid, uuesti 08.07.2013 kella 20.05 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta Aldar Trading OÜ-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Sadama 25/4 viis pudelit viskit „ The Famous Grolise“ kogumaksumusega 94.95 eurot. Seega D.O pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav D.O tunnistab enda täielikult süüdi ning seletab, et 08.07.2013.a. Sadama turul alkoholipoes võttis 5 pudelit viskit, pani need seljakotti ja möödus kassadest kauba eesttasumata. /tl 8-9/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises peale süüdistatava omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - tunnistaja XXXütlustega selle kohta, et 08.07.2013.a. oli ta tööl Sadama turul. Kella 20.05 ajal nägi meest, kes võttis riiulilt 5 pudelit viskit, pani need seljakotti ja kauba eest tasumata liikus väljapääsu poole. Ta pidas mehe kinni. Kaup koguväärtusega 94,95 eurot on tagastatud /tl 3/; Aldar Trading OÜ avaldusega, millest nähtub, et D.O varastas 08.07.2013.a. 5 pudelit viskit /tl 2/; 13.09.2011.a. Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-5240, millega karistati D.O KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest /tl 23/; Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et D.O isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. D.O on kriminaalkorras varavastaste kuritegude eest 13 korda karistatud. Väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi samuti korduvalt karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt D.O peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist 22.10.2012.a. jätkas varavastaste süütegude toimepanemist. Ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest teda on 28.01.2013.a. karistatud rahatrahviga. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud D.O elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-87-08, 3-1-1-66-13). Seega D.O pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. D.O on kriminaalkorras karistatud 1 5 korda, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud , sh NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi. rahatrahvidega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. D.O puudub ametlik töökoht ning sissetulek ning kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole saavutatavad karistuse eesmärgid. V. Smirnovi suhtes on välistatud KarS § 74 ja 69 sätete kohaldamine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Käesolevas asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. D.O on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega, teda on süstemaatiliselt karistatud väärteokorras, seejuures NPALS § 15-1 järgi. Inkrimineeritava kuriteo pani ta toime lühikese aja möödumisel eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest. Sellise isiku puhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke sotsiaaltööga. Kohus leiab, et D.O suhtes on võimalik karistuse eesmärk saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega. Vangistusest vabanemise järel uute süütegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et D.O on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.