← Eesti

1-13-7671/13

Kriminaalasi 1-13-7671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-7671 Kohtukoosseis Kohtun

§ 199

lg 2 p 9 järgi Prokuröri abi Veera Kremez Süüdistatav P.G, isikukood: XXX, elukoht: XXX, Eesti kodanik, emakeel vene keel, algharidusega, ei tööta. Varem karistatud kriminaalkorras 4-l korral, viimati – 05.06.2012 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7,8,9; § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud 18 päeva, vabanes 17.05.2013, tõkend – vahistamine alates 21.06.2013. Kaitsja Leelo Viil Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.G

§ 199lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.06.2013 ning ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg.1 19.06.2013.a.

alusel lugeda karistusaja alguseks Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: • Musta värvi spordikott ja spordijope Decathlon, mis asuvad Põhja Prefektuuris hoiul – tagastada P.G-le . VÕS § 128, § 1043 alusel rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista P.G-lt Rimi Eesti Food AS kasuks 59,98 eurot, mis kanda Rimi Eesti Food AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (№rdea Pank). KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista P.G-lt menetluskulud: sundraha 480 eurot, kaitsjatasu 160,80 eurot ja toimiku koopiate kulu 0,45 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-7671, sundraha ja menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 22.10.2013.a. Asjaolud ja menetluse käik: P.G-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles isik, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud (teda karistati Harju Maakohtu 05.06.2012 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 12 varguse eest), vabanedes karistuse kandmiselt 17.05.2013, uuesti, 07.06.2013 kella 11:17 paiku, viibides Tallinnas Tammsaare tee 55 asuvas kaupluses XL Säästumarket, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit 2 viskit Jim Beam maksumusega 29,99 eurot ühe pudeli eest, kogumaksumusega 59,98 eurot. P.G möödus kassadest ja lahkus kauplusest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata ning tekitades vargusega Rimi Eesti Food AS-le varalist kahju kokku 59,98 euro suuruses summas. Samuti tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud (teda karistati Harju Maakohtu 05.06.2012 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 12 varguse eest), vabanedes karistuse kandmiselt 17.05.2013, uuesti, 07.06.2013 kella 13:36 paiku, viibides Tallinnas Tammsaare tee 55 asuvas kaupluses XL Säästumarket, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe Rimi Eesti Food AS-le kuuluva pudeli konjakit Martell V.S.O.P maksumusega 45,25 eurot, seejärel möödus kassast, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles varem 6-kuulise perioodi kestel pannud toime vargusi vähemalt kahel korral, uuesti, 19.06.2013 kella 11:19 paiku, viibides Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Selveri kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluvat kaupa, ja nimelt: žiletiterad Fusion Power, 3 pakki hinnaga 22,50 eurot/pk, kogumaksumusega 67,50 eurot; 1 raseerija-trimmer Gillete Fusion Proglide STYLER +3 hinnaga 23,70 eurot, seega kokku kaupa 91,20 euro eest, seejärel möödus kassast, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani P.G toime

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Kuritegudega tekitati varalist kahju Rimi Eesti Food AS-ile 59,98 euro ulatuses, samas summas esitatud ka tsiviilhagi. Menetlus kohtus: Kohtuistungil selgitas P.G, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist P.G ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Tsiviilhagiga nõustus. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse sisu on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd täielikult ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: 19.06.2013 kuriteoepisood: • Selver AS-i avaldused ja õigusvastase teo toimepanemise akt /tl 3,4, 5/, millest nähtub, et 19.06.2013 kell 11:19 Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvast kauplusest Järve Selver püüti varastada kaupa kogumaksumusega 91,20 eurot, varguse katse toime pannud isik anti üle politseile. • Tunnistaja XXX /turvatöötaja/ ütlused /tl 6-7/ selle kohta, et 19.06.2013 kell 11:10 nägi, kuidas meesterahvas (umbes 25 aastat vana) võttis Selveri müügisaalist kaupa, 3 võttis maha turvaelemendid, pani tooted kilekotti ja kell 11:19 läks kassast läbi kauba eest maksmata, turvakontrollis leiti antud isiku käest varuterad Fusion Power 3 tk ja 1 raseerija-trimmer, kokku kaupa maksumusega 91,20 eurot. • P.G kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 13-16/, millest nähtub, et P.G peeti 19.06.2013 kl 11:19 kinni sündmuskohal varguse katse toimepanemise kahtlusega. • kahtlustatava P.G ütlused /tl 17-20/, millest nähtub, et P.G tunnistab end temale esitatud kahtlustuses süüdi. Sisenes Järve Keskuse Selverisse, jõudis meestekaupade riiulile ning sel hetkel tekkis tal mõte kaupa varastada. Sel eesmärgil võttis riiulist 3 pakki žiletiterasid ja habemeajamisseadme, eemaldas neilt riiuli juurest lahkumata turvaelemendid ja pani kauba valget värvi kilekotti. Kassasse jõudes kauba eest ei tasunud, turvatöötaja pidas ta kinni. Kahetseb. 07.06.2013 kella 11:17 paiku kuriteoepisood: • Rimi Eesti Food AS-i avaldus /tl 23 /, millest nähtub, et 07.06.2013 kella 11:17 paiku varastati Tallinnas Tammsaare tee 55 asuvast kauplusest XL Säästumarket alkoholi üldmaksumusega 29,99 eurot. • Tunnistaja XXX ütlused /turvatöötaja/ /tl 29-30/ selle kohta, et 07.06.2013 kell 11:17 avastati, et letist on kadunud 2 pudelit Jim Beam, hiljem tuvastati salvestuselt isiku, kes teo toime pani. Kell 13:36 avastasid sama varga, kes oli riietunud teistesse riietesse ja väljus kassast midagi ostmata. Tunnistaja pidas selle isiku kinni, Jeam Beam on poele tagastamata. • kahtlustatava P.G ütlused /tl 40-46/, millest nähtub, et P.G tunnistab end temale esitatud kahtlustuses süüdi. Sisenes Tammsaare teel asuvasse Säästumarketisse, et osta sigarette. Suundus müügisaali, võttis mudeli limonaadi ja seejärel jäid silma alkohoolsed joogid, siis otsustas toime panna varguse. Võttis kaks liitrist pudelit Jim Beami, pani need oma isiklikku kotti. Kassas maksis limonaadi ja sigarettide eest, seejärel väljus kaupluses, koos varastatud kaubaga. Balti jaamas müüs varastatud pudelid hinnaga 15 eurot/pudel tundmatule naisele. Raha vajas poja jaoks. 07.06.2013 kella 13:36 paiku kuriteoepisood: • Rimi Eesti Food AS-i avaldus ja õigusrikkuja kinnipidamise akt /tl 24, 28/, millest nähtub, et 07.06.2013 kella 13:36 paiku Tallinnas Tammsaare tee 55 asuvast kauplusest XL Säästumarket üritati varastada kaupa maksumusega 45,25 eurot, kaup on rikkumatult tagastatud kauplusele, õigusrikkuja üle antud politseile 07.06.2013 kell 15:25. • Tunnistaja XXX /turvatöötaja/ ütlused /tl 29-30/ selle kohta, et 07.06.2013 kell 11:17 avastati, et letist on kadunud 2 pudelit Jim Beam, hiljem tuvastati salvestuselt isiku, kes teo toime pani. Kell 13:36 avastasid sama varga, kes oli riietunud teistesse riietesse ja väljus kassast midagi ostmata. Tunnistaja pidas selle isiku kinni, kinnipeetu kotis oli karp Martell V.S.O.P hinnaga 45,25, Jeam Beam on poele tagastamata. • P.G kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 36-39/, millest nähtub, et P.G peeti 07.06.2013 kl 13:36 kinni sündmuskohal varguse katse ja varguse toimepanemise kahtlusega • kahtlustatava P.G ütlused /tl 40-46/, millest nähtub, et P.G tunnistab end temale esitatud kahtlustuses süüdi. Selgitas, et sõitis uuesti 4 samasse kauplusesse eesmärgiga toime panna vargus. Võttis müügisaalist konjaki V.S.O.P, pani pudeli oma isiklikku kotti, möödus kassast ja väljus kaubaga müügisaalist selle eest tasumata. Turvamees pidas ta kinni, ta tagastas konjakipudeli, mida eelnevalt püüdis varastada. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on P.G süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning P.G tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Tegemist on isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt –vähem kui kuu aja jooksul pani toime ühe varguse ja kaks varguse katset. P.G-le süüks arvatavad kuriteod on toime pandud kavatsetusega, kuivõrd süüdistatav teadis, et kauplusest kaupa varastades paneb toime õigusvastased teod. Tema eesmärk oli varastatud esemed maha müüa ning kasutada saadud raha väidetavalt oma poja ülalpidamiseks. Ta otsustas toime panna süüteokoosseisudele vastavad teod. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus ei ole tuvastanud süüd ja õigusvastasust puuduvaid asjaolusid. Kohus leiab, et käesolevate kuritegude eest tuleb süüdistavat karistada reaalse vangistusega. P.G on varem kohtulikult karistatud 4-l korral, sh varavastase kuriteo (

§ 199lg 2 p 7,8,9; § 266 lg 2 p 1) toimepanemise eest.

Viimati karistati P.G 05.06.2012.a Harju Maakohtu otsusega vangistusega 1 aasta 6 kuud 18 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 17.05.2013.a. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod - kokku 3 episoodi, millest kõikide puhul on tegemist varavastaste süütegudega, on toime pandud vähem kui kuu aega peale karistuse kandmiselt vabanemist. Kohus peab võimalikuks süüdlast karistada vangistusega, mis on minimaalse ja keskmise määra vahelises suuruses. Kuivõrd karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut, süü suurust ning toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, leiab kohus, et ei ole võimalik selliste kuritegude eest karistada reaalse vangistusega, mis jääb pelgalt minimaalse sanktsioonimäära lähedale. Arvestades asjaolu, et karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o karistuse eripreventiivset eesmärki, ja õiguskorra kaitsmise huvisid, s.o üldpreventiivseid kaalutlusi, peaks olema reaalne vangistus, mis on sanktsiooni minimaalse ja keskmise määra vahelises suuruses, piisavaks, et mõjutada P.G edaspidi asuma õiguskuulekale teele. Samuti on oluline, et varavastaste kuritegude puhul on tegemist laialt levinud kuritegudega ning seega peab õiglane karistus kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod on toime pandud lühikese aja jooksul peale vanglast vabanemist. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatava suhtes karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd esmalt ei ole kohtule usutav, et isik seda täidab ning see ei oleks piisav, et mõjutada süüdistatavat asuma õiguskuulekale teele. Sellist eesmärki saab täita vaid reaalne vangistus. Seega ei ole võimalik süüdistatavat karistada ka rahalise karistusega – süüdistatav ei tööta ning vargused olid toime pandud soovist saada endale vabu rahalisi vahendeid, mida kulutada enda tarbeks. 5 Kohtule ei ole usutav, et vabaduses olles suudaks süüdistatav P.G hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest ning käituda seadusekuulekalt, seega ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat karistusest tingimisi vabastada ning teda allutada käitumiskontrollile. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Lähtudes eelnevast leiab kohus, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud, sest P.G ei ole varasematest karistustest õppinud ning need ei ole suutnud mõjutada teda selliselt, et ta enam ei paneks õigusrikkumisi toime. Seega tuleb P.G-le mõista karistusena reaalne vangistus, mis on sanktsiooni minimaalse määra ja keskmise määra vahelises suuruses. Esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele tulenevalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5. Süüdistatav ei vaielnud tsiviilhagile vastu, nõustus selle hüvitamisega. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas sundrahast, kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, toimiku koopiate kulust. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et esineksid mingid erandlikud asjaolud, mis tingiksid kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi kanda jätmist. Kuivõrd kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava hetke maksevõimet, sest süüdistataval puudub töökoht ning reaalne sissetulek, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 423 sätteid ja pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.