4-13-6521/3

4-13-6521 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-6521 (2316,13,008053) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.D, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Liane Stepanov, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1
2. O.D süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
3. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.01.
4. Kui mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
5. O.D-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.D , 4-13-6521, joobeekspertiis“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.11.
7. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.09.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1271536 selles, et 12.09.2013 kell 11.00 peeti Tallinnas, Narva mnt 90 juures kinni O.D , kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, tramadooli ja alprasolaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et ei tööta, varem töötas ehitusel. On väärteo toime pannud. Tramadooli ja alprasolaami tarvitab arsti ettekirjutusel. Kohtus isikuga, kes oli aine mõju all, küsis kas saab talle ka organiseerida ja saigi ning tarvitas. On püüdnud ennast ravida, saab aru, et see on kogu eluks tervise rikkunud. Kolmandal jaanuaril tuleb veel üks kohus, kas saaks koos arutada. Küsitud karistuse kohta ei oska midagi öelda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata karistuseks arest 8 päeva ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.12.
8. Välja mõista menetluskulu joobe tuvastamise eest 35 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik on tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Seejuures on teda karistatud samalaadse väärteo eest ka arestiga ning teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistustega. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista aresti oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 2