Obsah (5)
§ 424§ 75§ 50§ 74§ 56Kriminaalasi nr 1-13-10630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10630 (13250102176 ) Ko
§ 424
järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav F.S, ik. xxx, *** Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada F.S kuriteos
§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus
(6)kuud. 2.
§-de 74, 75 alusel jätta F.S’ ile mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui F.S 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.1. Määrata F.S katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid, milleks on: 2.1.1.
elama oma alalises elukohas ***, 1 Kriminaalasi nr 1-13-10630 2.1.
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.1.
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.1.
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.1.
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.
- Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.
- november 2013 a. Kui F.S katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
§ 75
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3.
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta F.S’ ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks
(1)aastaks, mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. F.S on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
- Tühistada kohtuotsuse jõustumisel F.S suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.
- Välja mõista F.S’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
- Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-1310630 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - F.S /: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.
- Sundraha tuleb F.S’ il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist
(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 40 (nelikümmend) eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu
- –ks kuupäevaks. Esimene sundraha osamakse teostada hiljemalt
- jaanuariks 2014.a.
- KrMS § 180 lg3 alusel vabastada F.S menetluskulu-kaitsjatasu 192,00 euro tasumisest riigituludesse.
- Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord 2 Kriminaalasi nr 1-13-10630 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus F.S’ i süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.10.2013 kella 09.12 ajal *** juures sõiduautot Ford Focus registreerimise märgiga *** *** alkoholijoobeseisundis, tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 nr ARAF-0019 mõõdetuna alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,10 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulem 1,00 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani F.S toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokuröri poolt kohtus F.S` ile nõutud karistus:
§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kaks
(2)aastat.
§ 74
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes
§ 75
lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
§ 75
lg 1 alusel kohustada katseajal järgima
§-s 75 lg1p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
§ 50lg1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks
(1)aastaks. Süüdistatav F.S andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas
§ 56sätestatuga.
Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et F.S on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. F.S karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava F.S vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtule kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid - puuduvad. Tõkend – tõkendiks on F.S suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada. Menetluskulud: 3 Kriminaalasi nr 1-13-10630 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. F.S’ ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses kokku 192,00 eurot (sisaldab käibemaksu) KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. F.S on olnud pikemat aega töötu ja rahaline sissetulek on temal praktiliselt puudunud. F.S ülalpidamisel on üks alaealine laps. Seega on ilmne, et kõigi menetluskulude kandmine käib temale üle jõu. F.S on oma süüd tunnistanud ja ta on väljendanud kahetsust toimepandu üle. Kohus eeltoodu alusel peab põhjendatuks vabastada F.S’ i osaliselt menetluskulu, so. arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Kohus mõistab F.S-ilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha 480,00 eurot. Kristel Pedassaar Kohtunik 4