1-12-4361/11

(09230120245)Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo Seppo Ines Tammsalu F.R-i süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 3, § 217 Kriminaalasi üldmenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav F.R 2 lg 1 järgi Isikukood: XXX, elukoht: XXX, EV kodakondsus, kõrgharidus, emakeel – eesti keel, töökoht MTÜ XXX; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Raul Palmaru, Monika Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 310 lg 1, 2 § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi F.R KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi (Paldiski Linnavalitsuse ametnike teenistusest vabastamises koondamise tõttu) ja karistada teda 1-aastase 6 -kuulise vangistusega. Mõista F.R õigeks KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi Paldiski Linnavalitsuse abilinnapeade XXX ja XXXi 13.11.2009 teenistusest vabastamises. Tunnistada süüdi F.R KarS § 217 2 lg 1 järgi ja karistada teda 1-aastase vangistusega. 2 KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristest raskema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust - 2 aastat vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.R ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 49 alusel võtta ära F.R-ilt lisakaristusena õigus töötada avalikus teenistuses varaliste väärtuste liikumise korraldamisega seotud ametikohal 2 (kaheks) aastaks. Esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista F.R-ilt Paldiski Linnavalitsuse kasuks tekitatud kahju katteks 80 314,06 eurot (1 256 642 krooni). Paldiski Linnavalitsuse tsiviilhagi summas 9 551,72 eurot (149 452 krooni) jätta rahuldamata. Paldiski Linnavalitsuse tsiviilhagi summas 49 098,78 eurot (768 229 krooni) jätta läbi vaatamata TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 423 lg 1 p 13 alusel. Välja mõista F.R-ilt Paldiski Linnavalitsuse kasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanul seoses kriminaalmenetlusega tekkinud vajaliku kuluna õigusabikulud summas 3 054,31 eurot. Välja mõista F.R-ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „F.R , 1-12-4361, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 27.12.2012.a. SÜÜDISTUS F.R süüdistatakse selles, et tema, olles ajavahemikul 11.11.2008.a. kuni 15.11.2009.a. ja ajavahemikul 19.11.2009.a. kuni 21.12.2009.a. Paldiski linnapea, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes, kellele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 49 lg-le 1, § 50 lg-le 1 ja § 66¹ lg-le 1 ja Paldiski linna põhimäärus §-le 27, §-le 31 ja §-le 35 on pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded, samuti varaliste väärtuste liikumist korraldavad 3 ülesanded, vabastas linnavalitsuse teenistusest ilma volikogu vastava otsuseta näiliku koondamissituatsiooni loomise teel ajavahemikul 26.10.2009.a. kuni 17.11.2009.a. järgmised linnavalitsuse töötajad ning määras neile selle tõttu vastavalt avaliku teenistuse staažile koondamishüvitust, millega pööras temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult suures ulatuses kolmandate isikute kasuks – osaliste väljamakste ning osaliste nõudeõiguste tekitamise teel – järgmiselt, kokku summas 52 030,15 eurot (814 095 EEK): Teenistusest vabastamise käskkirja number ja kuupäev Nimi Ametikoht Käskkirjaga määratud hüvitis XXX Vastavalt avaliku teenistuse seadus § 11 lg-le 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 22 lg 1 p-le 36 ning Paldiski linna põhimäärus § 10 lg 1 p-le 36 kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad. Paldiski Linnavolikogu kinnitas linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu 15.10.2009.a. otsusega nr 43 (nimetatud otsust on muudetud Paldiski Linnavolikogu 22.12.2009.a. otsusega nr 11 „Linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine“). Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009.a. otsus nr 43 nägi linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu osas ette muuhulgas järgmisi ametikohti – arenguosakonna juhataja, peaspetsialisti, pearaamatupidaja asetäitja, 2 raamatupidajat ning sekretär-referent. Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009.a. otsuse vastuvõtmise seisuga olid nimetatud ametikohad täidetud. Väljudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 22 lg 1 p 36 ja § 30, Paldiski linna põhimäärus § 27 ja 31 ning avaliku teenistuse seadus § 11 lg 1 sätestatud kohaliku omavalitsusele ja omavalitsuse juhile antud pädevusest allkirjastas Paldiski linnapea F.R 09.11.2009.a. käskkirja nr 113 „Paldiski Linnavalitsuse sisemise töö ümberkorraldamine“, milles viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 50 lg 1 p-dele 2 ja 3 ning „võttes arvesse Paldiski linna finantsolukorda ning asjaolu, et teenistujate töömahud on olulisel määral vähenenud“, andis korralduse teha Paldiski Linnavalitsuses järgnevad sisemise töö ümberkorraldused: pearaamatupidajal võtta üle tema alluvuses olevatelt raamatupidajatelt kõik teenistuskohustused ning täita ainuisikuliselt kõiki linna raamatupidamisülesandeid; juhiabi-konsultandil võtta üle kõik sekretär-referendi teenistuskohustused; nõunikul võtta üle kõik peaspetsialisti teenistuskohustused. Vastavalt avaliku teenistuse seadus § 116 lg-le 1 võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Avaliku teenistuse seadus § 115 lg 2 kohaselt ei ole ametiasutuse reorganiseerimine (ühendamine, liitmine, jagamine, eraldamine ja ümberkujundamine) ametniku vabastamise aluseks; ametniku võib vabastada avaliku teenistuse seaduse § 116 lg 1 alusel siis, kui reorganiseerimisega kaasneb ametikohtade koondamine. Avaliku teenistuse seadus § 131 lg 1 kohaselt makstakse ametnikule avaliku teenistuse staaži olemasolul hüvitust teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu. Paldiski linnapea F.R-i 09.11.2009.a. käskkirja nr 113 „Paldiski Linnavalitsuse sisemise töö ümberkorraldamine“ sisuks on kohaliku omavalitsuse teenistuse ümberkorraldamine avaliku teenistuse seadus § 116 lg 1 mõttes, millega Paldiski linnapea F.R tekitas koondamissituatsiooni käskkirjas nimetatud isikute osas, millega kaasnes isikute teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seadus § 131 lg-s 1 sätestatud koondamishüvituse määramise kohustus. 4 Paldiski linnapea F.R-i 09.11.2009.a. käskkirjale nr 113 eelnevalt on Paldiski linnapea F.R allkirjastanud 20.10.2009.a. käskkirja nr 104 „Teenistusest vabastamine arenguosakonna juhataja XXX“, milles viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 50 lg 1 p-le 3, avaliku teenistuse seadus § 116 lg-le 1, § 130 lg-le 1, § 131 lg 1 p-le 4, § 132 lg-le 1 ning viidates linnavalitsuse teenistuse ümberkorraldamisele, annab korralduse vabastada Paldiski Linnavalitsuse arenguosakonna juhataja XXX teenistusest koondamise tõttu alates 26.10.2009.a. ning maksta koondamise tõttu hüvitusena kümne kuu ametipalk. Paldiski linnapea F.R-i 09.11.2009.a. käskkirjale nr 113 järgnevalt on Paldiski linnapea F.R allkirjastanud 13.11.2009.a. käskkirja nr 120 „Teenistusest vabastamine peaspetsialist XXX“, milles viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 50 lg 1 p-le 3, avaliku teenistuse seadus § 116 lg-le 1, § 130 lg-tele 1 ja 3, § 131 lg 1 p-le 4, § 132 lg-le 1 ning viidates linnavalitsuse teenistuse ümberkorraldamisele, annab korralduse vabastada Paldiski Linnavalitsuse peaspetsialist XXX teenistusest koondamise tõttu alates 17.11.2009.a. ning maksta koondamise tõttu hüvitusena kümne kuu ametipalk. Samuti 13.11.2009.a. allkirjastas Paldiski linnapea F.R käskkirja nr 121 „Teenistusest vabastamine pearaamatupidaja asetäitja XXX“, milles viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 50 lg 1 p-le 3, avaliku teenistuse seadus § 116 lg-le 1, § 130 lg-tele 1 ja 3, § 131 lg 1 ple 4, § 132 lg-le 1 ning viidates linnavalitsuse teenistuse ümberkorraldamisele, annab korralduse vabastada Paldiski Linnavalitsuse pearaamatupidaja asetäitja XXX teenistusest koondamise tõttu alates 17.11.2009.a. ning maksta koondamise tõttu hüvitusena kümne kuu ametipalk. Samuti 13.11.2009.a. allkirjastas Paldiski linnapea F.R käskkirja nr 122 „Teenistusest vabastamine raamatupidaja XXX“, milles viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 50 lg 1 p-le 3, avaliku teenistuse seadus § 116 lg-le 1, § 130 lg-tele 1 ja 3, § 131 lg 1 p-le 4, § 132 lg-le 1 ning viidates linnavalitsuse teenistuse ümberkorraldamisele, annab korralduse vabastada Paldiski Linnavalitsuse raamatupidaja XXX teenistusest koondamise tõttu alates 17.11.2009.a. ning maksta koondamise tõttu hüvitusena kümne kuu ametipalk. Samuti 13.11.2009.a. allkirjastas Paldiski linnapea F.R käskkirja nr 123 „Teenistusest vabastamine sekretär-referent XXX“, milles viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 50 lg 1 p-le 3, avaliku teenistuse seadus § 116 lg-le 1, § 130 lg-tele 1 ja 3, § 131 lg 1 p-le 4, § 132 lg-le 1 ning viidates linnavalitsuse teenistuse ümberkorraldamisele, annab korralduse vabastada Paldiski Linnavalitsuse sekretär-referent XXX teenistusest koondamise tõttu alates 17.11.2009.a. ning maksta koondamise tõttu hüvitusena kümne kuu ametipalk. Samuti 13.11.2009.a. allkirjastas Paldiski linnapea F.R käskkirja nr 124 „Teenistusest vabastamine raamatupidaja XXX“, milles viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 50 lg 1 p-le 3, avaliku teenistuse seadus § 116 lg-le 1, § 130 lg-tele 1 ja 3, § 131 lg 1 p-le 4, § 132 lg-le 1 ning viidates linnavalitsuse teenistuse ümberkorraldamisele, annab korralduse vabastada Paldiski Linnavalitsuse raamatupidaja XXX teenistusest koondamise tõttu alates 17.11.2009.a. ning maksta koondamise tõttu hüvitusena viie kuu ametipalk. Paldiski linnapea F.R-i 20.10.2009.a. käskkiri nr 104, 09.11.2009.a. käskkiri nr 113 ja 13.11.2009.a. käskkirjad nr 120, 121, 122, 123, 124 on suunatud käskkirjades mainitud isikute vabastamisele avaliku teenistuse seadus § 116 lg-s 1 sätestatud alustel ainsa eesmärgiga määrata teenistusest vabastatud isikutele hüvitus avaliku teenistuse seadus § 131 lg 1 alusel, tulenevalt asjaolust, et ametnike teenistusest vabastamine oli näilik. Paldiski linnapea F.R on 19.11.2009.a. sõlminud Swedbank AS-ga ärikliendi pangaprogrammi digitaalse turvaelemendi kasutamise lepingu, ärikliendi pangaprogrammi lepingu ning teleteenuste kasutamise lepingud, millistega anti Paldiski Linnavalitsuse kontode 5 kasutusõigused Paldiski Linnavalitsusest 17.11.2009.a. koondatud pearaamatupidaja asetäitja XXX ning raamatupidajatele XXX ja XXX . Kohtueelsel uurimisel on tuvastamist leidnud asjaolu, et Paldiski Linnavalitsusest koondatud ametnikest on lisaks pearaamatupidaja asetäitja ning raamatupidajatele Paldiski Linnavalitsuses sisuliste tööülesannete täitmist jätkanud veel XXX. Paldiski linnapea F.R-i 09.11.2009.a. käskkirjaga nr 113 loodud koondamissituatsioon oli näilik tulenevalt asjaolust, et eespool nimetatud ametnike ametist vabastamise momendil kehtinud Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009.a. otsus nr 43 „Paldiski Linnavalitsuse liikmete arvu, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“ nägi ametist koondatud ametnike peaspetsialist XXX, pearaamatupidaja asetäitja XXX, raamatupidaja XXX, sekretär-referent XXX ja raamatupidaja XXX - ametikohad ette. 22.12.2009.a. võttis Paldiski Linnavolikogu vastu otsuse nr 11 „Linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine“. Nimetatud Paldiski Linnavolikogu otsusega tunnistati kehtetuks Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009.a. otsuse nr 43 „Paldiski Linnavalitsuse liikmete arvu, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“ punkt 1 ja alapunktid 1.1, 1.1 ja 1.3, mistõttu jäi Paldiski Linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis kehtima Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009.a. otsusega nr 43 „Paldiski Linnavalitsuse liikmete arvu, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“ paika pandud ulatuses ning nägi ametist koondatud ametnike - peaspetsialist XXX, pearaamatupidaja asetäitja XXX, raamatupidaja XXX, sekretär-referent XXX ja raamatupidaja XXX - ametikohad ette. 22.04.2010.a. võttis Paldiski Linnavolikogu vastu otsuse nr 33 „Paldiski Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“, millega on Paldiski Linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis pandud paika muuhulgas alljärgnevalt – ette on nähtud üks arenguosakonna juhataja ametikoht, raamatupidamisosakonna raames üks pearaamatupidaja ametikoht, kelle alluvuses on kaks vanemraamatupidaja ametikohta; ning linnasekretäri alluvuses üks juhiabikonsultandi ametikoht ja üks sekretär-referendi ametikoht. Pearaamatupidaja kohusetäitjaga on sõlmitud töövõtuleping, muud Paldiski Linnavolikogu 22.04.2010.a. otsusega nr 33 ette nähtud ning eespool nimetatud ametikohad on täidetud. Eespool nimetatud linnavalitsuse ametnike ebaseadusliku teenistusest vabastamisel määratud hüvitustega pööras F.R Paldiski linnapeana kolmandate isikute kasuks suures ulatuses Paldiski linna vara summas 52 030,15 eurot. Lisaks eelpooltoodule on Paldiski linnapea F.R 13.11.2009.a. allkirjastanud käskkirja nr 126 „Teenistusest vabastamine abilinnapea XXX“, milles viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 50 lg 1 p-le 3, avaliku teenistuse seadus § 114 lg-tele 1, 21 ja 4, § 132 lg-le 1, Paldiski linna põhimäärusele § 36 lg-le 2 ja XXX avaldusele vabastas XXX Paldiski Linnavalitsuse teenistusest abilinnapea ametikohalt alates 17.11.2009.a. ametniku enda avalduse alusel. Nimetatud käskkirja p 2 alusel maksti XXXle välja hüvitis 2 kuu ametipalga ulatuses summas 2728,64 eurot (42 694 krooni). Samuti on Paldiski linnapea F.R 13.11.2009.a. allkirjastanud käskkirja nr 127 „Teenistusest vabastamine abilinnapea XXX“, milles viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 50 lg 1 p-le 3, avaliku teenistuse seadus § 114 lg-tele 1, 21 ja 4, § 132 lg-le 1, Paldiski linna põhimäärusele § 36 lg-le 2 ja XXXi avaldusele vabastas XXX Paldiski Linnavalitsuse teenistusest abilinnapea ametikohalt alates 17.11.2009.a. ametniku enda avalduse alusel. Nimetatud käskkirja p 2 alusel maksti XXX välja hüvitis 2 kuu ametipalga ulatuses summas 2728,64 eurot (42 694 krooni). 6 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 22 lg 1 p-le 17 kuulub volikogu ainupädevusse valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 lg 1 järgi võib volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. Seega ületas F.R linnapeana temale seadusega antud volitusi vabastades ainuisikuliselt abilinnapead ja määrates neile hüvitisi. Abilinnapeade vabastamise ja hüvitise määramise õigus on seaduse kohaselt üksnes volikogul. 23.11.2009.a Paldiski linnapea F.R-i käskkirjaga nr 132 nimetati XXX Paldiski linna kooseisuväliseks teenistujaks. Nimetatud käskkirja kohaselt olid tema tööülesanneteks linnapea nõustamine haridus- ja kultuuriküsimustes, sh lasteaedade, gümnaasiumide, huvikeskuse ja raamatukogu tegevuse korraldamises, spordi ja noorsootöö, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuala kordineerimine. Need ülesanded kattusid täies ulatuses tema tööülesannetega abilinnapeana. 23.11.2009.a Paldiski linnapea F.R-i käskkirjaga nr 133 nimetati XXX Paldiski linna kooseisuväliseks teenistujaks. Nimetatud käskkirja kohaselt olid tema tööülesanneteks linnapea nõustamine ruumilise ja linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehituse, ehitusjärelevalve, linnakujunduse ja maakorralduse valdkonnas. Need tööülesanded kattusid täies ulatuses tema tööülesannetega abilinnapeana. Seega jätkasid abilinnapead XXX ja XXX 23.11.2009.a Paldiski linnapea F.R-i käskkirjadega tööülesannete täitmist, mis neil olid abilinnapeadena. Tulenevalt asjaolust, et F.R-i 13.11.2009.a. allkirjastatud käskkirjad nr 126 ja 127 olid näilikud ja õigusvastased, pööras F.R ebaseaduslikult XXX ja XXX kasuks kokku 5457,28 eurot. Seega XXX , XXX , XXX, XXX ja XXX (52 030,15 eurot) ning XXX ja XXX (5457,28 eurot) ebaseadusliku teenistusest vabastamisel määratud hüvitistega pööras F.R Pladiski linnapeana kolmandate isikute kasuks suures ulatuses Paldiski linna vara kogusummas 57 487,43 eurot. KarSRS § 8 p-i 1 kohaselt ületab suur kahju kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Arvestades kuriteo toimepanemise ajal Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusega nr 90 kehtestatud 4 350 krooni suurust töötasu alammäära, moodustab 57 487,43 eurot suure varalise kahju, seega omastamise suures ulatuses. Seega pani F.R, ametiisikuna, toime võõra vara kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses, s.o omastamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi. Samuti süüdistatakse F.R KarS § 217² lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles ajavahemikul 11.11.2008.a kuni 15.11.2009.a ja ajavahemikul 19.11.2009.a kuni 21.12.2009.a Paldiski linnapea, kellele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 49 lg 1, § 50 lg 1 ja Paldiski linna põhimääruse § 27 kohaselt 7 on pandud varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, omades seega Paldiski linna vara käsutamise ja kohustuse võtmise õigust otsustas 13.11.2009.a käskkirjaga nr 119 maksta ühekordset preemiat ametist lahkuvatele teenistujatele ning allasutuse juhile järgmiselt kokku summas 471 600 EEK (30 140,73 eurot): Nimi Ametikoht Preemia XXX abilinnapea 83 400 EEK XXX Abilinnapea 83 400 EEK XXX Paldiski Huvikeskuse juhataja 30 000 EEK XXX Lastekaitsespetsialist 51 000 EEK XXX Pearaamatupidaja 166 800 EEK XXX Raamatupidaja 57 000 EEK Avaliku teenistuse seaduse § 59 lg 1 lause 1 kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Preemiate määramisel rikkus F.R avaliku teenistuse seaduse § 59 lg 1 lause 1, kuna teenistussuhte lõppemisel olulises summas määratud preemiatel ei ole preemiale omast linnavalitsuse huvides ametniku töö edasisele tulemuslikkusele suunatud ergutavat ja motiveerivat funktsiooni, olles seega ebaotstarbekas. Eespool nimetatud linnavalitsuse töötajatele ning allasutuse juhile ebaseaduslikult (Paldiski linna huvide vastselt) välja makstud ergutusega rahalise preemia näol tekitas F.R Paldiski linnapeana Paldiski Linnavalitsusele kahju summas 471 600 EEK (30 140,73 eurot). Seega seadusest tuleneva teise isiku vara käsutamise ebaseadusliku ärakasutamisega, millega tekitati suur varaline kahju pani F.R toime KarS § 217² lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Süüdistatavana üle kuulatud F.R ei tunnistanud ennast süüdi üheski süüdistuse osas ning seletas järgmist. Paldiski Linnavalitsuses töötas ta alates 1994.aastast erinevatel ametikohtadel, süüdistuses märgitud ajal 2008.aasta novembrist 2009.aasta detsembrini oli ta Paldiski linnapea ning samal ajal kuulusid linnavalitsusse peale tema XXX, XXX, XXX, XXXja palgalise valitsuse liikmena XXX. Linnavalitsuses töötas umbes 18-19 teenistujat ja juba 2009.aasta eelarve koostamisel oli arutusel ametnike arvu vähendamine, kelle koormus muutus märkimisväärselt väiksemaks. Sellest tulenevalt vabastas F.R töölt kultuuritöötaja XXX, avalike suhete spetsialisti XXX, seejärel arenguosakonna juhata ja süüdistuses loetletud isikud. Linnavalitsuses töötanud ametnikest kõige rohkem oli raamatupidamisosakonnas – linnavalitsuse hoones töötas 4 inimest, 1 tegeles koolidega ja 1 viibis lapsehoolduspuhkusel. Olukorra lahendamiseks kaaluti kahte varianti: olulisel määral vähendada raamatupidajate arvu või kuulutada välja avalik konkurss raamatupidamisteenuse sisseostmiseks. Konkurss kuulutati välja 2009.aasta septembris, selle peale laekus 2-3 pakkumist, kuid ükski ei tundunud sobivana, mistõttu F.R otsustas teha valiku esimese variandi kasuks. Enne koondamiskäskkirjade tegemist pidas F.R nõu linnasekretäriga, kes kinnitas, et linnavalitsuse ametnike koondamine kuulub linnapea pädevusse ja koostas vastavad käskkirjad, mida F.R allkirjastas. Nii andis F.R 09.11.2009 välja käskkirja „Paldiski Linnavalitsuse sisemise töö ümberkorraldamine“ ja sellest tulenevalt vabastas käskkirjaga ametist arenguosakonna juhataja XXX, kuna käsitletaval perioodil ei olnud Paldiski Linnavalitsuses uusi arenguprojekte lähiajal oodata, samuti menetluses olnud projektid olid sellises staadiumis, et nendega oleks saanud hakkama selle valdkonna abilinnapea; sekretär-referent XXX vabastas F.R 8 teenistusest seoses tema töökoormuse vähenemisega – XXX tööülesandeks oli arhiivi pidamine, millega tegeles samuti majandusjuhataja, samuti vähendas oluliselt sekretär-referendi koormust 2007.aastal rakendatud elektrooniline avalik register; peaspetsialisti XXXi tööülesanded olid seotud maareformiga, mis oli 2009.aastaks sisuliselt lõppenud, mis andis aluse tema koondamiseks; raamatupidajad XXX, XXX ja XXX koondati vastavalt eelarve koostamisel väljakujunenud seisukohale korraldada linnavalitsuse töö ümber mõistlikumalt ja ökonoomsemalt ning seoses F.R-i kaalutlustega, et linnavalitsuse raamatupidamisega on võimeline hakkama saama pearaamatupidaja XXX, lisaks sellele pidi linnavalitsusse raamatupidajana tööle tulema varem koolide raamatupidamisega tegelenud XXXja lapsehoolduspuhkuselt XXX. Pärast 09.11.2009 käskkirja väljaandmist esitas XXX avalduse ametikohalt vabastamise kohta omal soovil seoses töö jätkamisega volikogu liikmena ning F.R puudus igasugune õigus temale selle võimaldamisest keelduda. Samal ajal, kui toimus Paldiski Linnavalitsuses eelpool nimetatud isikute koondamine, vabastas F.R teenistusest abilinnapead XXX ja XXX , aluseks oli XXX ja XXX avaldus ametist vabastamise kohta omal soovil, mille F.R rahuldas. F.R leidis, et abilinnapea ametist vabastamiseks ei ole volikogu vastav otsus vajalik, kuivõrd linnapea käskkirjaga ei vabastatud isikuid linnavalituse liikme kohustustest. Preemiate määramise kohta selgitas F.R , et tegemist oli Paldiski Linnavalitsuse kauaaegse põhimõttega premeerida mitte üksnes teenistujaid, kes jäävad tööle edasi, vaid ka töölt lahkuvaid inimesi hea töö eest, mis pidi ametisse jäävale töötajale näitama tööandja head tahet ja valmisolekut kiita, ergutada ja toetada alluvaid ning läbi selle mõjutama neid täitma oma ülesandeid veelgi korralikumalt ja kohusetundlikumalt. Sellise väljakujunenud praktika positiivseks tulemuseks oli fakt, et erinevatel aegadel olid linnavalitsusest ametist lahkunutest ka need, kes jätkasid tegutsemist linna huvides. 18.10.2009 toimusid kohalike omavalitsuste valimised ning volikogu esimesel koosolekul uues koosseisus valiti 16.11.2009 uueks linnapeaks XXX. Sellele järgnevalt vahetati kohe linnavalitsuse hoone esi- ja tagaukse lukud, pitseeriti uksed, kohale kutsuti turvafirma töötajad, linnavalitsuse töötajatel keelati omavaheline suhtlemine. Uuel linnapeal oli kaasas inimene, keda ta tutvustas uue pearaamatupidajana, vaatamata sellele, et XXX oli siis veel endiselt pearaamatupidaja ametis. Kuna F.R esitas koheselt kohtule kaebuse Paldiski Linnavolikogu 16.11.2009 otsusele koos esialgse õiguskaitse taotlusega, mille kohus ka rahuldas, taastusid F.R-i volitused linnapeana ning linnavalitsuses tööülesannete täitmise jätkamiseks andis F.R välja käskkirja abilinnapeade XXX ja XXX Paldiski Linnavalitsuse teenistusse tagasi tööle võtmise ja nende koosseisuvälisteks teenistujateks nimetamise kohta kuni vastava abilinnapea teenistusse võtmiseni. 22.12.2009 kutsuti taas kokku uus volikogu ning kinnitati uuesti XXX linnapeaks ja linnavalitsuse uus koosseis. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on leidnud tõendamist kogu süüdistuse ulatuses. F.R-i käskkirja alusel aset leidnud kuue linnavalitsuse teenistuja koondamine oli ebaseaduslik, kuna puudus selleks vajalik volikogu sellekohane otsus. ATS § 116 kohaselt saab ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Esimese kahe aluse puhul oli tegemist ametikohtade arvu vähendamisega ja teenistujate koosseisu muutmisega, mis aga kuulub vastavalt KOKS § 22 lg 1 p 36 alusel volikogu ainupädevusse. Süüdistus leiab, et 09.11.2009 käskkirjaga nr 113 „Paldiski Linnavalitsuse sisemise töö ümberkorraldamine“ lõi F.R näilise koondamissituatsiooni nii formaalses kui ka sisulises tähenduses. Tulenevalt sellest, et ebaseaduslikule koondamisele järgnes koondamishüvitiste ebaseaduslik väljamaksmine koondatud isikutele, asus prokurör seisukohale, et oma tegevusega pööras F.R ametiisikuna, kellele vastavalt ametile olid usaldatud muu hulgas varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, ebaseaduslikult Paldiski Linnavalitsusele kuuluva vara kolmandate isikute kasuks ning omastatud vara väärtus vastab suurele ulatusele. 9 Analoogne juriidiline hinnang tuleb anda F.R-i käitumisele, mis seisnes selles, et ta vabastas oma pädevust linnapeana ületades ebaseadusliku käskkirja alusel ametist abilinnapead XXX ja XXX . XXX ja XXX kuulusid Paldiski linnavalitsuse koosseisu ning KOKS § 22 lg 1 p 17 alusel on volikogu ainupädevuses valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest, samuti võib KOKS §541 lg 1 järgi vaid volikogu otsusega maksta valitsuse liikmetele hüvitist. Järgmise süüdistuse osas leidis prokurör, et F.R kasutas ebaseaduslikult ära Paldiski Linnavalitsuse vara käsutamise ja kohustuse võtmise õiguse sellega, et määras põhjendamatult ametist lahkuvale kuuele isikule preemiaid kokku summas 471 600 krooni ja pani sellega toime KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Preemiate määramisega ei käitunud F.R Linnavalitsuse vara suhtes kohusetundlikult ega otstarbekalt ja põhjustas suurt varalist kahju. Kaitsjad asusid seisukohale, et süüdistus ei ole põhjendatud, F.R-i süü ei leidnud tõendamist. Paldiski Linnavalitsuse ametnike koondamise näol oli tegelikkuses tegemist ametiasutuse sisemise töö ümberkorraldamisega, mis KOKS § 50 lg 1 p 1,2 järgi kuulub linnapea pädevusse. Koondamiskäskkirjad andis F.R välja linnapeana teenistuse ümberkorraldamiseks Paldiski linna raske finantsolukorra ning teenistujate töömahtude olulise vähenemise põhjusel. Koondamine polnud näilik – teenistussuhted lõppesid ka reaalselt, mitte ühtegi koondatud isikutest ei ole teenistusse ennistatud. Abilinnapeade XXX ja XXX ametist vabastamise osas leidsid kaitsjad, et need käskkirjad andis F.R välja seaduspäraselt. Abilinnapeade ametisse nimetamine ja vabastamine ei toimu volikogu poolt, vaid ATS § 19 ja § 20 järgi nimetab neid ametisse ametiasutuse juht, kelleks oli F.R. Teenistusse võtmine ja valla- või linnavalitsuse liikmeks nimetamine volikogu poolt on kaks paralleelselt toimivat õigussuhet, need võivad mingil hetkel kokku langeda, mis aga ei tähenda, et ühe õigussuhte lõppemine peab olema teisega seotud. F.R linnapaena ei vabastanud abilinnapeasid linnavalitsuse liikmete kohustustest, teenistusest vabastamine saab aga toimuda üksnes linnapea käskkirjaga. Lisaks objektiivse koosseisu puudumisele avaldasid kaitsjad arvamust, et F.R-i tegevuses puudub ka KarS § 201 subjektiivne koosseis. Kaitsjad leidsid, et olukorras, kus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel esinevad probleemid tekitavad vaidlusi kvalifitseeritud juristidele, ei saa juriidilist haridust mitteomavale süüdistatavale, kes usaldas oma tegevuses linnasekretäri õigusalaseid teadmisi, omistada teo toimepanemisele kaasnevat tahtlust. Usalduse kuritarvitamises esitatud süüdistuse osas olid kaitsjad seisukohal, et töölt lahkuvatele ametnikele preemiate maksmise otsustamisel ei ole F.R rikkunud ühtegi seaduse normi. Tegemist on linnapea diskretsiooniotsusega, vastav linnapea õigus tuleneb Paldiski Linnavolikogu 27.02.1997 otsuse nr 40 punktist 40 ja hilisemalt sama otsust muutva Paldiski Linnavolikogu 21.11.2006 otsuse nr 74 punktist 4, mille kohaselt on linnapeal õigus määrata linnavalitsuse teenistujatele lisatasusid, maksta preemiaid ja ühekordseid toetusi kehtestatud palgafondi piires. Menetlusliku probleemina tõstatasid kaitsjad küsimuse jälitustoimingu protokolli tõendina kohtuotsuse tegemisel arvestamise võimatuse kohta selle lubamatuse tõttu. F.R-i telefoni salajaseks pealtkuulamiseks anti luba teise kriminaalasja menetlemisel, mille raames pole F.R-ile kahtlustut esitatud ega teda tunnistajana üle kuulatud. Jälitustoiminguga saadud teabele tuginemine oleks seega vastuolus KrMS § 110 nõuetega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED F.R-ile KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi esitatud süüdistus koosneb kahest osast, millest üks hõlmab tema tegevust Paldiski Linnavalitsuse ametnike näiliku koondamissituatsiooni loomises ning teine – abilinnapeade XXX ja XXX teenistusest ebaseaduslikus vabastamises, millele mõlemal juhul järgnes hüvitiste määramine ja väljamaksmine kokku summas 57 487,43 eurot. Sellise tegevusega pööras F.R süüdistuse kohaselt ametiisikuna Paldiski Linnavalitsusele kuuluva vara kolmandate isikute kasuks suures ulatuses. 10 Esmalt analüüsib kohus süüdistuse põhjendatust osas, mis puudutab võõra vara ebaseaduslikku pööramist kolmanda isiku kasuks seoses koondamishüvitiste määramise ja maksmisega. Vastavalt süüdistatava enda ütlustele, Paldiski Linnavolikogu XXVI istungi protokollile (1 k, t.l.61-62) valiti F.R 11.11.2008 Paldiski linnapeaks, kelleks ta jäi seni kuni Paldiski Linnavolikogu 16.11.2009 otsusega valiti uueks Paldiski linnapeaks XXX. Tallinna Halduskohtu 18.11.2009 määrusega (2 k, t.l.19-22) rahuldati F.R-i esialgse õiguskaitse taotlus, peatati Paldiski Linnavolikogu 16.11.2009 otsuste nr 4 ja 5 kehtivus ja sellega taastusid F.R-i volitused linnapeana kuni 22.12.2009 Paldiski linnapeaks taas XXX’i valimiseni. Kohtulikul uurimisel on seega vaieldamatult tuvastatud, et F.R oli ajavahemikul 11.11.2008 kuni 15.11.2009 ja seejärel 19.11.2009 kuni 21.12.2009 Paldiski linnapea, kellele olid pandud vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 1, § 50 lg 1 ja § 661 lg 1 ja Paldiski linna põhimääruse § 27, § 31 ja § 35 haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded, samuti varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, mistõttu oli F.R nimetatud ajavahemikus ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes. 20.10.2009 andis F.R välja käskkirja nr 104, mille kohaselt, juhindudes KOKS § 50 lg 1 p-st 3, ATS § 116 lg-st 1, § 130 lg-st 1, 3, § 131 lg 1 p-st 4, § 132 lg-st 1 vabastas linnavalitsuse teenistuse ümberkorraldamise alusel teenistusest koondamise tõttu Paldiski Linnavalitsuse arenguosakonna juhataja XXX alates 26.oktoobrist 2009 ja määras temale hüvitusena 10 kuu ametipalga väljamaksmise (1 k, t.l.16). 09.11.2009 andis F.R välja käskkirja nr 113 „Paldiski Linnavalitsuse sisemise töö ümberkorraldamine“, mille kohaselt, juhindudes KOKS § 50 lg 1 p-st 2,3 ja arvestades Paldiski linna finantsolukorda ning asjaolu, et teenistujate töömahud on olulisel määral vähenenud, andis korralduse Paldiski linnavalitsuses alljärgnevate sisemise töö ümberkorralduste tegemiseks: pearaamatupidaja pidi üle võtma tema alluvuses olevatelt raamatupidajatelt kõik teenistuskohustused ning täitma kõiki linna raamatupidamisülesandeid ainuisikuliselt; juhiabikonsultant pidi üle võtma kõik sekretär-referendi teenistuskohustused; nõunik pidi üle võtma kõik peaspetsialisti teenistuskohustused (1 k, t.l.13). Viimase käskkirja alusel andis F.R välja 13.11.2009 käskkirjad nr 120, 121, nr 122, nr 123, nr 124, mille kohaselt ta vabastas teenistusest peaspetsialisti XXX , pearaamatupidaja asetäitja XXX , raamatupidaja XXX, sekretär-referendi XXX ja raamatupidaja XXX – kõik isikud koondamise tõttu. Samuti määras F.R osutatud käskkirjadega maksta välja koondatud isikutele hüvitusena 10 kuu ametipalk, välja arvatud XXX, kellele määras maksta välja 5 kuu ametipalk (1 k, t.l.17-21). Vastavalt Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 11 lg-le 1, KOKS § 22 lg 1 p-le 36 ning Paldiski linna põhimääruse § 10 lg 1 p-le 36 kuulub kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine volikogu ainupädevusse. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et Paldiski Linnavolikogu kinnitas 15.10.2009 otsusega nr 43 „Paldiski Linnavalitsuse liikmete arvu, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“ linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu alates 19.oktoobrist 2009 alljärgnevalt: Linnapea, kelle alluvuses on avalike suhete peaspetsialist; majandusjuhataja; elanike registriteenuste peaspetsialist; arenguosakonnas – arenguosakonna juhataja; raamatupidamisosakonnas – pearaamatupidaja, pearaamatupidaja asetäitja, kolm raamatupidajat; abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes, kelle alluvuses on sotsiaalosakonna juhataja, sotsiaalosakonna juhataja asetäitja, lastekaitsetöötaja, koristaja; abilinnapea linnaplaneerimise, arhitektuuri ja ehituse, ehitusjärelevalve ja maakorralduse küsimustes, kelle alluvuses on nõunik ja arhitekt; linnasekretär, kelle alluvuses on juhiabi-konsultant, sekretär-referent, majahoidja, koristaja (1 k, t.l.52-54). Nagu nähtub Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009 otsusest nr 43, olid kõigi ametist koondatud isikute – arenguosakonna juhataja XXX, peaspetsialisti XXX , pearaamatupidaja asetäitja XXX , 11 raamatupidaja XXX, raamatupidaja XXX ja sekretär-referendi XXX – ametid Paldiski Linnavalitsuse struktuuris ette nähtud ja kinnitatud. Süüdistus on asunud seisukohale, et kuue eelpool loetletud Paldiski Linnavalitsuse ametniku koondamiskäskkirjade väljaandmisel väljus F.R talle antud pädevusest, mistõttu on tegemist ametnike ebaseadusliku teenistusest vabastamisega. Kohus nõustub sellega täiel määral. Kaitsjate vastuargumendid teostatud koondamiste õiguspärasuse kasuks taanduvad sisuliselt kahele asjaolule: koondamine oli õigustatud Paldiski Linnavalitsuse ametnike töökoormuse olulise vähenemise tõttu ning koondamised toimusid Paldiski Linnavalitsuse sisemise töö ümberkorraldamise tagajärjena. Kohus märgib esimese argumendi puhul, et ametnike töökoormuse mahtu ei ole kohus pädev hindama ning antud asjaolu ei ole käesoleva kriminaalasja tõendamisesemeks olnudki. Kohus on varasemalt viidanud KOKS § 22 lg 1 p-le 36, mille kohaselt valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu küsimuse otsustamine on üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses. Kui volikogu liikmed pärast volikogu istungil toimuvat vastavat arutelu jõuavad arusaamisele, et valla- või linnavalitsuses tööülesannete täitmisega on võimeline hakkama saama väiksem arv ametnike, kinnitab volikogu uue valla- või linnavalitsuse ametiasutuse struktuuri ja/või muudab ametikohtade arvu. Vaidluse keskseks punktiks jääb seega küsimus, kas F.R-i poolt allkirjastatud käskkirjade alusel toimunud koondamised on käsitletavad ametiasutuse sisemise töö ümberkorraldamisena, nagu seda väitis süüdistatav ja tema kaitsjad või tegemist oli ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmisega, milleks F.R puudus õigus ilma volikogu vastava otsuseta. Kohus leiab, et 2009.aasta oktoobris-novembris Paldiski Linnavalitsuses toimunud ametnike koondamiste näol oli tegemist Paldiski Linnavalitsuse teenistujate koosseisu olulise muutmisega, taoliste küsimuste lahendamine kuulus KOKS § 22 lg 1 p 36 alusel Paldiski Linnavolikogu ainepädevusse, mistõttu tuleb F.R-i tegevust lugeda ebaseaduslikuks. Kaitsjad on väitnud, et tulenevalt KOKS § 50 lg 1 p-st 3; Paldiski linna põhimääruse § 27 lg 3 pst 3 on linnapeal õigus ametiasutuse sisemist tööd korraldada ning teostades koondamisi, täitis F.R ametiasutuse juhi ehk tööandja funktsioone, sealhulgas vastavalt Riigikohtu lahendis 3-3-1-14-07 mainitud kohustust „tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine“. Kohus peab seoses sellega vajalikuks märkida, et linnapea kui ametiasutuse juhi/tööandja volitused ei ole ometi piiramatud ning KOKS § 50 lg 1 p 7 ja Paldiski linna põhimääruse vastav säte näeb ette linnapea kui tööandja kohustuste täitmise teatud korra, nimelt muu hulgas sätestab, et linnapea teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Sellist õigusakti, mis võimaldaks linnapeal ainuisikuliselt otsustada ametnike arvu muutmist, kohtule esitatud ei ole. Siinjuures on kohus veendumusel, et ametiasutuses raamatupidamise ajamist olukorras, kus koondamise tagajärjel ei jäänud tööle ühtegi raamatupidajat ning raamatupidamine anti üle asutuse juhile ehk F.R-ile, ei saa hinnata kui sujuvat ja tõrgeteta. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Paldiski Linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis ning arv olnud nii enne kui ka pärast toimunud koondamisi Paldiski Linnavolikogu otsustada. Seda kinnitavad Paldiski Linnavolikogu erineval ajal vastu võetud otsused (1 k, t.l.52-54, 57, 60, 63, 67, 71-72, 78-80). Nimelt nägi Paldiski Linnavolikogu 22.05.2008 otsuse nr 24 kohaselt Paldiski Linnavalitsuse struktuur ette 30 ametikohta, 11.11.2008 otsuse nr 51 kohaselt– 29 ametikohta, 27.11.2008 otsuse nr 65 kohaselt – 30 ametikohta, 22.04.2010 otsuse nr 33 kohaselt – 24, 9 ametikohta jne. Paldiski Linnavolikogu istungite protokollist nähtuvalt oli linnavalitsuse 12 koosseis ja ametikohtade arv pidevalt istungite päevakorras ja arutelu esemeks. Paldiski Linnavolikogu 27.11.2008 istungi protokollist on näha, et F.R-i linnapeana tehtud ettepanekul arutati majandusjuhataja ametikoha taastamist (1 k, t.l.65), 18.12.2008 istungil tegi F.R linnapeana ettepaneku lisandada linnapea alluvusse avalike suhete peaspetsialisti ametikoht ja viia juhiabi-konsultant linnasekretäri alluvusse (1 k, t.l.70), 15.10.2009 istungil muudeti F.R-i ettepanekul linnavalitsuse ametnike koosseisu selliselt, et likvideeriti 4 ametikohta: abilinnapea alluvuses olnud peaspetsialist, arenguosakonna nõunik, haridusnõunik ja kultuurinõunik (1 k, t.l.50). Kõigile osutatud aruteludele järgnesid volikogu vastavad otsused linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamise kohta. Nende tõendite pinnalt järeldab kohus, et linnavalitsuse ametikohtade arvu määramist, olgu see suurem või väiksem, ei ole kunagi peetud ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks KOKS § 50 lg 1 p 3 mõttes, mida saab linnapea muuta oma käskkirjaga. Kohus leiab, et kaitsjate viide ATS § 20 lg-le 1, mis sätestab, et isiku ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul, on eksitav. On täiesti loomulik, et Paldiski Linnavolikogu ei nimetanud ametisse süüdistust läbivaid isikuid. F.R-ile ei heideta seda ette nagu oleks ta ametisse nimetanud või ametist vabastanud süüdistuses loetletud isikud ilma volikogu otsuseta, vaid süüdistuse kohaselt ei olnud ta pädev otsustama linnavalitsuse teenistuses olnud ametnike arvu ilma et volikogu oleks kinnitanud linnavalitsuse teenistujate uue koosseisu. Kohus leiab samuti, et kaitsjate poolt Riigikohtu halduskolleegiumi otsustes nr 3-3-1-5-05 ja 3-3-1-14-07 väljendatud seisukohale tuginemine, ei ole asjassepuutuv ning selle pinnalt tehtud kaitsjate järeldus on vastuolus kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ja süüdistatava ning tema kaitsjate endi kaitsepositsiooniga. Viidatud lahendites sedastas kolleegium, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ATS § 116 lg 1 alusel juhul, kui ta ei nõustu üleviimisega teisele ametikohale, mis on vastavalt ATS §-le 47 lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud sama seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Sellest johtuvalt selgitas kolleegium, et “kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest ka siis, kui ametikohtade arv asutuses ei vähene”. Arutatavas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et kuuele isikule oleks enne koondamist tehtud ettepanek teisele ametikohale üleviimiseks ja et nad oleks keeldunud selle kohta kirjaliku nõusoleku andmisest. Seega ei saa Paldiski Linnavalitsuses ametnike koondamist siduda Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites kirjeldatud olukorraga ega kohandada kolleegiumi järeldust koondamise võimalikkuse kohta juhul, kui ametikohtade arv ei muutu. Siinjuures on kohtu arvates kaitsja teinud kummalise järelduse, et pärast F.R-i käskkirjade alusel teostatud koondamist Paldiski Linnavalitsuses ametikohti ei vähendatud. F.R on oma ütlustes pikalt peatunud sellel, miks Paldiski Linnavalitsuses ei olnud 2009.aasta lõpuks vaja nii palju raamatupidajaid, samuti polnuks see otstarbekas Paldiski linna raske finantsolukorra tõttu. Ka kaitsjad on kaitsekõnes selle pinnalt korduvalt rõhutanud koondamise põhjusena raamatupidajate töökoormuse vähenemist ja arenguosakonna ja maaspetsialisti ametikoha mittevajalikkust. Kohtule jääb seega arusaamatuks kaitsjate väide, et ühest küljest oli koondamise eesmärgiks kaotada mõned asjatuks osutud ametid, kuid et teisest küljest koondamise tõttu ametikohti ei vähendatud. Kohtulikul uurimisel on vaieldamatult leidnud tuvastamist, et koos kuue ametniku koondamisega likvideeriti ka nende ametikohad, selle tulemusena muutus oluliselt linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis, mistõttu tegemist ei ole ametiasutuse juhipoolse asutuse sisemise töö ümberkorraldamisega. Kuivõrd linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine, sealhulgas ka ametikohtade arvu muutmine on KOKS § 22 lg 1 p 36 alusel volikogu ainupädevuses, tuleb F.R-i tegevust lugeda ebaseaduslikuks. Lisaks sellele heidetakse süüdistuses F.R-ile ette, et tema poolt loodud koondamissituatsioon oli ka sisuliselt näilik. Kohus nõustub ka selle väitega ja leiab sarnaselt 13 prokuröriga, et näilisus seisneb selles, et süüdistuses nimetatud isikute koondamiseks sel hetkel ja sellisel viisil puudus vajadus. Kohtu järeldused põhinevad alljärgneval: 15.oktoobril 2009.a võttis Paldiski Linnavolikogu vastu otsuse nr 43 (1 k, t.l.52-54), millega olid koondatud ametikohad Paldiski Linnavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ette nähtud. Paldiski Linnavolikogu istungi protokollist järeldub, et Paldiski Linnavalitsuse liikmete arvu arutamisel tegi F.R ettepaneku likvideerida neli ametikohta, sealhulgas arenguosakonna nõuniku ametikoht. Protokollist ei nähtu, et F.R oleks linnapeana tõstatanud küsimust, et puudub vajadus ka arenguosakonna juhataja ametikoha säilimiseks. Vaatamata sellele on ta 20.oktoobril 2009.a, s.o viis päeva hiljem otsustanud koondada XXX arenguosakonna juhataja ametikohalt. Samast volikogu istungi protokollist nähtub, et F.R ei ole teinud volikogule ettepanekut likvideerida maareformiga tegelenud peaspetsialisti ametikohta ja teha muudatusi raamatupidamisosakonna koosseisus. Tunnistajana üle kuulatud XXX, kes osales volikogu liikmena 15.10.2009 volikogu istungil kinnitas kohtule, et linnavalitsuse struktuuri muutmist istungil ei arutatud ning sel perioodil Paldiski Linnavalitsuses ametikohtade koondamist plaanis polnud (kohtuistungi protokolli lk 5). Tunnistaja XXX– tol hetkel Paldiski linnasekretär – andis ütlusi, et käsitletaval perioodil oli juttu vaid majanduslikust seisust, linnavalitsuse ametikohtade koondamisest ta ei mäleta, et oleks juttu olnud (kohtuistungi protokolli lk 17). Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et käskkirjad raamatupidajate XXX , XXX ja XXX koondamise kohta allkirjastas F.R 13.novembril 2009 ning samal kuupäeval allkirjastas ta käskkirja nr 125 (1 k, t.l.26) pearaamatupidaja XXX teenistusest vabastamise kohta omal soovil. Selle tulemusena tekkinud olukorras ei jäänud Paldiski Linnavalitsusse mitte ühtegi raamatupidajat. Siinkohal on väär kaitsjate väide nagu oleks pärast koondamist ametisse jäänud pearaamatupidaja ja üks vanemraamatupidaja. Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009 otsusega kinnitatud linnavalitsuse struktuuris polnud vanemraamatupidaja ametikohta olemaski. Mis puutub koolide raamatupidamisega tegelenud XXX, siis tema ütluste kohaselt asus ta tööle Paldiski Linnavalitsusse alates 2010.aasta jaanuarist (kohtuistungi protokoll lk 13). Asjaolu, et Paldiski Linnavalitsusse ei jäänud ühtegi raamatupidamisega tegelenud teenistujat, leiab kinnitust tunnistajana üle kuulatud pearaamatupidaja XXX ütlustega, kes kinnitas, et töölt lahkumisel andis ta asjaajamise üle F.R-ile (kohtuistungi protokolli lk 34). Nimetatud tõendite pinnalt kohus teeb järelduse, et 2009.aasta oktoobris-novembris puudus tungiv vajadus Paldiski Linnavalitsuses koondamiste teostamiseks, ammugi polnud kaalukaid argumente koondamise kasuks, arvestades tekkiva olukorra eripära, et ametiasutusse ei jää mitte ühtegi raamatupidamisega tegelevat teenistujat. Prokurör on kohtu hinnangul õigustatult märkinud, et koondamiste näilisust iseloomustab muu hulgas olukord, mis nimetatud perioodil Paldiski Linnavalitsuses tekkis. Koondamised toimusid vahetult enne Paldiski linnapea uusi valimisi. Tunnistajate ütlustest ning Tallinna Halduskohtu 18.11.2009 määrusest haldusasjas nr 3-09-2670 nähtuvalt kolm päeva hiljem pärast koondamiskäskkirjade allkirjastamist, s.o 16.novembril 2009 valiti uueks linnapeaks XXX. Asjaolu, et ees seisid linnapea valimised, ei saanud olla F.R-ile mitte kuidagi ootamatu. Kohtule antud ütlustest on näha, et arusaamale, et seoses linna raske majandusliku olukorraga tuleb hakata ametnike koondama, tuli ta juba 2009.aasta alguses, kui Paldiski linna maksutulu laekumine vähenes ca 44 miljonilt krooni 29-le või 30-le miljonile, lisaks sellele külmutati märtsis 2009.a kohalike omavalitsuste tasandusfond, millega oli 2009.aasta eelarve koostamisel arvestatud, kõige rohkem pidi see puudutama raamatupidamisosakonda, sest just seal töötas ebaproportsionaalselt suur hulk töötajaid. Edasi järeldub F.R-i ütlustest, et kaalumisel olid kaks varianti: oluliselt vähendada raamatupidajate arvu või kuulutada välja avalik konkurss raamatupidamisteenuste sisseostmiseks (kohtuistungi protokolli lk 49). F.R-i ütlustest nähtuvalt, laekus 2009.aasta septembris väljakuulutatud konkursi tulemusena 2-3 pakkumist, millest mitte ükski ei osutunud sobivaks ning läbirääkimisi ei peetud (kohtuistungi protokolli lk 14 57). Sellest tulenevalt saab kohus järeldada, et aasta algusest septembrini, s.o ca kaheksa kuu jooksul pole Paldiski linnavalitsuses ühes ega teises suunas konkreetsete otsustusteni jõutud. Ka XXXja XXXütlustest nähtub, et kuigi ametnike koondamine seoses töökoormuse olulise vähenemisega oli pidevalt arutusel nii linnapea ( XXXoli Paldiski linnapea ajavahemikul 20072008) kui ka volikogu tasandil (XXXoli kuni 2009.aasta kohalike omavalitsuste valimisteni Paldiski Linnavolikogu esimees), pole samuti pika aja jooksul asutud mingeid samme ette võtma (kohtuistungi protokolli lk 43, 48). Siinkohal on märkimisväärseks see XXXütlustest tulenev asjaolu, et tema, olles 2008-2009.a Paldiski linnapea, oli veendunud, et XXXi tööülesanded maakorraldaja ametis on ammendatud, pidas koondamise asemel õigeks piirduda talle selle kohta vaid vihjete andmisega (kohtuistungi protokolli lk 46). Arvestades eelpool toodut, puudub kohtu arvates igasugune loogiline põhjendus sellele, et teenistujate koondamist alustas F.R siis, kui mõni päeva hiljem pidi Paldiski Linnavalitsust juhtima tulema uus linnapea. Seejuures pole vähetähtis ka see asjaolu, et arenguosakonna juhataja XXX teenistusest vabastamise kohta seoses koondamisega andis F.R välja käskkirja 20.oktoobril 2009.a (1 k, t.l.16), s.o enne seda, kui oli 09.novembril 2009.a käskkirjas nr 113 otsustanud rakendada ümberkorraldamist (1 k, t.l.13), mis pidi puudutama vaid raamatupidajaid ja sekretär-referenti. Kohus leiab, et see kinnitab veelkord asjaolu, et väidetava sisemise töö ümberkorraldamise eesmärgiks oli üksnes sobitada selle alla Paldiski Linnavalitsuses toimuvad koondamised. ATS § 130 lg 1 sätestab, et ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamisest tuleb ametnikule sõltuvalt töötatud staažist ette teatada kirjalikult 15 kuni 90 kalendripäeva. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et kõik koondatud andsid allkirja selle kohta, et nad loobuvad seadusega sätestatud etteteatamise tähtaja järgmisest (1 k, t.l.30-34). Siinjuures peab kohus vajalikuks ära märkida, et mitte ükski kohtuistungil ülekuulatud tunnistajatest ei osanud seda mitte millegagi põhjendada. Vähemalt tunnistaja XXX ütlustest saab järeldada, et tegemist oli lihtsalt järeleandmisega, kuna koondamine oli juba ette ära otsustatud, siis polnud nii tähtis, millal see reaalselt toimub - kas kohe või kuu aja pärast (kohtuistungi protokolli lk 22). Samas on kohtulikul uurimisel tuvastatud, et F.R sõlmis 19.11.2009 Swedbank AS-ga ärikliendi pangaprogrammi digitaalse turvaelemendi kasutamise lepingu, ärikliendi pangaprogrammi lepingu ning teleteenuste kasutamise lepingud (1 k, t.l.40-47), millega andis Paldiski Linnavalitsuse kontode kasutusõiguse kuus päeva enne seda koondatud XXX , XXXle ja XXX . Tunnistajatena ülekuulatud XXX (kohtuistungi protokolli lk 22), XXX (kohtuistungi protokolli lk 26) ja XXX (kohtuistungi protokolli lk 32) kinnitasid, et pärast viimast tööpäeva käisid nad Paldiski Linnavalitsuses tööülesandeid täitmas, kuid töötasu selle eest ei saanud. Samuti kinnitas tunnistaja XXX, et pärast koondamist pidi ta asjaajamise üleandmiseks pikema aja jooksul töökohal käima (kohtuistung protokolli lk 27). Nende tõendite pinnalt on selgelt näha, et tegelikult ametnike koondamine nö päeva pealt oli kirjeldatud ajavahemikus ebaloomulik, pealegi iseloomustab koondamiste teostamise viis koondamissituatsiooni kui näilikku ning ühtlasi on see ilmekas näide sellest, et koondamise tegelik põhjus ei olnud ametiasutuses tööülesannete sujuva ja otstarbeka täitmise tagamine, vaid sellel oli ainus eesmärk - teostada koondamised tingimata enne uue valitsuse võimule tulekut ning võimaldada koondatutel saada teenistusest vabastamise puhul seadusega ettenähtud hüvitised. Kohtu taoline järeldus põhineb muu hulgas F.R-i enda ütlustel selles osas, kus ta rääkis, et juba enne koondamisotsuse vastuvõtmist oli tal teada, et pärast võimu vahetust tehakse Paldiski Linnavalitsus nagunii endistest ametnikest tühjaks (kohtuistungi protokolli lk 58). Lisaks sellele arutab F.R 07.10.2009 asetleidnud telefonivestluses XXX, kuidas saaks inimesed töölt vabastada, et nad saaksid korralikud kompensatsioonid juhul, kui valimised nurjuvad. Pärast XXXselgitust, et selleks tuleb põhjus leida, küsib F.R otse, kas selliseks põhjuseks võib olla majanduslik olukord (1 k, t.l.188). Ka järgmisest vestlusest XXX 13.10.2009 nähtub, et kui abilinnapea palub teda ka koondada (1 k, t.l.190), siis saab selgeks, et koondamised toimusid käsitletaval ajaperioodil Paldiski Linnavalitsuses, valimata põhjusi ja aluseid. 15 Kohus, uurinud tõendeid, on seisukohal, et koondamised teostati otsitud põhjustel ja alustel, mis tuleneb lisaks eelnevalt refereeritud tõenditest ka Paldiski Linnavolikogu 22.12.2009 ja 22.04.2010 otsustest nr 11 ja nr 33 (1 k, t.l.81, 78), millistega jäeti Paldiski Linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis Paldiski Linnavalikogu 15.10.2009 otsusega nr 43 kinnitatud kujul. Kaitsjad vaidlustasid jälitusprotokolli uurimise ja selle tõendina vastuvõtmise. Kaitsjate arvates on tegemist kohtukõlbmatu tõendiga, kuivõrd jälitustoiming teostati vastuolus KrMS § 110 nõuetega, kaitsjal puuduvad võimalused välja selgitada, millele tuginevalt anti välja luba F.R-i telefoni pealtkuulamiseks, mis oli menetletav kuritegu, milliseid tõendamiseseme asjaolusid teises kriminaalasjas loodeti välja selgitada, F.R-ile ei ole esitatud ühtegi kahtlustust kriminaalasjas nr 09230116399 ega teda tunnistajana üle kuulatud. Kohus ei saa selle väitega nõustuda. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et jälitusprotokollis sisalduv teave koguti jälitustegevuse käigus, jälitustoiming viidi läbi kriminaalasja nr 09230116399 raames. Kriminaalasja nr 09230116399 menetleti teise isiku suhtes ja arutatavast menetlusest erinevatel asjaoludel, mistõttu on täiesti mõistetav, et F.R-ile ei olnud selles menetluses kahtlustust esitatud, samuti ei ole nõutav ega kohustuslik kuulata üle kõiki inimesi, kellega räägib isik, kelle telefonikõnesid jälitustoimingu teostamisel kuulatakse salajaselt pealt. Küsimus on jälitustoimingu tulemusena saadud teabe tõendina kasutamise lubatavuses olukorras, kus jälitustoimingu teostamiseks anti luba teises kriminaalasjas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskoosseisu otsuses kriminaalasjas 3-1-1-10-11 asuti seisukohale, et ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav ka teises kriminaalmenetluses, kuid seda tingimusel, et selle kogumisel on järgitud seadusega seatud nõudeid (KrMS § 110, 112, 113, 114) ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu (n-ö juhuleid) vastab KrMS § 110 lg 1 nõuetele. Juhuleiu mõiste andis Riigikohtu kriminaalkolleegium samas lahendis – tegemist on uue kuriteoga, mille toimepanemise kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu teostamisele asumist teave puudus. Arutatavas kriminaalasjas alustati kriminaalmenetlust peale XXX kuriteoteate laekumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt registreeriti XXX kuriteoteade Põhja Prefektuuri dokumendiregistris 14.01.2010 (1 k, t.l.14). Kohus, tutvunud jälitustoimiku materjalidega, tuvastas, et kriminaalasjas nr 09230116399 alustati jälitusmenetlust kohtuniku vastava loa andmisega 05.10.2009, s.o enne käesoleva kriminaalmenetluse alustamist. Seega on kohtu arvates tegemist juhuleiuna käsitatava kuriteoga, mille kohta puudus teave enne jälitustoimingu teostamist. Küsimusele, kas tõendi kogumisel jälitustoiminguga järgiti menetluslikke nõudeid, vastas Riigikohtu kriminaalkolleegium XXX kriminaalasja arutamisel jaatavalt (otsus nr 3-1-1-31-12). Viidatud otsusest nähtuvalt peatus kriminaalkolleegium sellel küsimusel väga põhjalikult, tutvudes eelnevalt jälitustoimikuga, samuti on otsusest näha, et kriminaalmenetluses osales sama kaitsja. Seetõttu on kaitsja väited nagu oleks tal puudunud võimalused välja selgitada, millele tuginevalt anti välja luba F.Relefoni pealtkuulamiseks ning mis oli menetletav kuritegu ja milliseid tõendamiseseme asjaolusid teises kriminaalasjas loodeti välja selgitada, alusetud. Eeltoodu alusel ja arvestades seda, et F.R-ile inkrimineeritav kuritegu vastab KrMS § 110 nõuetele, kuna tegemist on tahtlikult toimepandud teise astme kuriteoga, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust, leiab kohus, et jälitusprotokoll on lubatud tõend ning kohtul on võimalik sellele ka tugineda kohtuotsuse tegemisel. Kohus asub seisukohale, et tuvastamist on leidnud, et Paldiski Linnavalitsuse kuue ametniku koondamine oli ebaseaduslik, mistõttu selle järgselt koondamishüvitiste väljamaksmise ebaseadusliku määramisega omastas F.R ebaseaduslikult talle usaldatud Paldiski Linnavalitsuse vara. Usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. F.R-i ametiseisundist tingitud õiguspädevus tuleneb seadusest ning kuna koondamishüvitisena väljamaksmisele määratud summa 52 030,15 eurot ületab Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 kehtestatud palga alammäära (4 16 350 krooni ehk 278,02 eurot) sajakordselt, on F.Regevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi. Kohus leiab, et puudub alus arvata, et kuritegu jäi katse staadiumisse põhjusel, et koondatud isikutele ei ole hüvitisi täies ulatuses välja makstud. Omastamise objektiivne koosseis sai täidetuks juba hetkest, mil F.R määras oma käskkirjadega koondanutele hüvitiste väljamaksmise. Võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramise korral ei ole vaja tõendada omastaja varalist kasu ega kannatanu varalist kahju, piisab, kui süüdlane peab asja endale kuuluvaks ehk muudab selle endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. Kannatanu esindaja kohtule antud ütlustest nähtuvalt ei ole koondamiskäskkirju vaidlustatud ning Tallinna Halduskohtu menetluses olevates asjades käib vaidlus mitte koondamishüvitiste väljamaksmise aluste, vaid nõuete esitamise õigeaegsuse üle. Kohus leiab, et F.R pani talle süüksarvatud teo toime kavatsetult. Eelpool analüüsitud tõendite pinnalt järeldab kohus, et ametnike koondamine enne linnapea valimisi ja neile hüvitiste väljakmaksmise määramine oli F.R-i eesmärgiks tulenevalt sellest, et võimaldada koondatud isikutel lahkuda teenistusest võimalikult soodsamalt. Kohus on eelnevalt viidanud F.R-i enda ütlustele, mille kohaselt ta möönis seda, et pärast uue linnapea võimule tulekut vabastatakse kõik tema meeskonnas töötanud ametnikud nii või teisiti teenistusest. F.R-i telefonikõne XXX kinnitab F.R-i soovi iga hinna eest koondada inimesi ja maksta neile hüvitised juhul, kui tema ise oleks pidanud peale valimisi ametist lahkuma. Paldiski Linnavolikogu istungite protokollidest nähtuvalt oli F.R väga hästi teada, et ilma volikogu struktuuri muudatuse kinnitamiseta on koondamine ebaseaduslik, ta on linnapeana korduvalt teinud ettepanekuid ametikohtade kaotamiseks või lisandamiseks linnavalitsuse struktuuri. Ühtlasi ei nõustu kohus kaitsjate seisukohaga, et F.R-i tegevuses puudub tahtlus juba seetõttu, et kuna tal ei ole juriidilist haridust, usaldas ta oma tegevuses linnasekretäri XXXõigusalaseid teadmisi. Telefonivestlusest F.R-i ja XXXvahel nähtub, et viimane selgitas volikogu nõusoleku vajalikkust koondamise puhul, XXXkohtule antud ütlusi samas küsimuses ei pea aga kohus usutavateks. XXXütluste kohaselt asus ta vastupidisele seisukohale ja andis F.R-ile nõu, et teenistujate koondamine on linnapea pädevuses peale seda, kui uuris seadust, Riigikohtu lahendeid ja muid õigusakte (kohtuistungi protokolli lk 19). Siinjuures ei ole XXXkohtus ütlusi andes selgitanud, millisele seadusele või õigusaktile ta tugines ning ainus tema poolt viidatud Riigikohtu lahend (nr 3-3-1-14-07) ei olnud asjakohane ega käsitlenud olukorda, mille kohta oli F.R tema käest pärinud. Samas tuleneb XXXütlustest, et struktuurimuudatuste õigus on volikogu pädevuses, linnapea asutuse juhina pädevuses on aga vastavalt KOKS § 49 lg-le 1 õigus teha ametiasutuses ümberkorraldusi, mille all tuleb silmas pidada sisemise töö korraldamist, tööülesannete jagamist, ametijuhendite kinnitamist (kohtuistungi protokolli lk 19). Tunnistaja ütlustest võib seega järeldada, et ka tema seisukoht oli selline, et koondamist ega ametikohtade arvu muutmist ei saa ometi asutuse sisemise töö ümberkorraldamisena käsitleda. Kaitsjate poolt viidatud asjaolul, et F.R ei ole saanud mitte mingil viisil kasu ega ole saanud ka endale või enda käsutusse mingit vara, ei ole tähtsust. Süüdistus ei sisalda etteheidet nagu oleks F.R Paldiski Linnavalitsuse vara enda kasuks pööranud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-100-09 väljendatud seisukoha kohaselt ei eelda isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslik kolmanda isiku kasuks pööramine teo toimepanekul omakasulist motiivi. F.R-ile esitati süüdistus KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi ka selles, et tema vabastas ebaseaduslikult oma käskkirjadega nr 126 ja nr 127 teenistusest abilinnapead XXX ja XXX , määrates ühtlasi neile ebaseaduslikult hüvitisena 2 kuu ametipalga väljamaksmise. Erinevalt prokuratuuri seisukohast leiab kohus, et selles süüdistuse osas ei ole F.R-i süü tuvastatud. 17 Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et F.R andis 13.11.2009 välja käskkirja nr 126, millega vabastas XXX abilinnapea ametikohalt vastavalt ATS § 114 lg-le 1 (1 k, t.l.22), s.o ametniku enda kirjaliku avalduse alusel (1 k, t.l.35), samuti andis F.R 13.11.2009 välja käskkirja nr 127, millega vabastas XXX abilinnapea ametikohalt vastavalt ATS § 114 lg-le 1 (1 k, t.l.23), s.o ametniku enda kirjaliku avalduse alusel (1 k, t.l.36). Käskkirjadega määras maksta mõlemale ametnikule hüvitist 2 kuu palga ulatuses. Süüdistusakti kohaselt ületas F.R ainuisikuliselt abilinnapead ametist vabastades ja neile hüvitisi määrates temale seadusega antud volitusi. Nimelt näeb KOKS § 22 lg 1 p 17 ette volikogu ainupädevuse valitsuse liikmete kinnitamiseks ja nende vabastamiseks valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks. Kohus märgib, et KOKS § 22 lg 1 p 17 kohaselt nimetab volikogu ametisse ja vabastab ametist üksnes palgalist valitsuse liiget. Kohus nõustub siinkohal täielikult kaitsjate seisukohaga, et kõnealusel juhul ei vabastanud F.R XXX ja XXX valitsuse liikme kohustustest, vaid üksnes teenistusest abilinnapea ametikohalt. Vaadeldavas olukorras on tegemist kahe erineva ja paralleelse õigussuhtega, mida kinnitab ka Riigikohtu praktika. Otsuses nr 3-4-1-5-12 asus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukohale, et kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei näe ette ametikohti ning samuti ei näe seadus ette, milliseid ülesandeid peab valla- või linnavalitsuse liige täitma ja milline peab olema tema ametinimetus, on volikogu tahe suunatud valla- või linnavalitsuse liikme kinnitamisele, sõltumata konkreetse ametikoha nimetusest. Kolleegium leidis, et „ATS § 2 lg 3 p 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega. Erinevalt KOKS § 22 lg 1 p 17 alusel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt valla- või linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamisest saab ATS § 20 lg 1 kohaselt ametiisiku ametisse nimetada vaid ametiasutuse juht, kelleks on Rae Vallavalitsuses kui ametiasutuses vallavanem“. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et XXX nimetati ametisse abilinnapea ametikohale Paldiski linnapea XXX 15.03.2007 käskkirjaga nr 26 (2 k, t.l.3) ning XXX nimetati ametisse abilinnapea ametikohale Paldiski linnapea XXX07.01.2008 käskkirjaga nr 1 (2 k, t.l.6). XXX kinnitati Paldiski Linnavalitsuse liikmeks 08.05.2007 Paldiski Linnavolikogu otsusega nr 31 (2 k, t.l.15) ning XXX kinnitati Paldiski Linnavalitsuse liikmeks 31.01.2008 Paldiski Linnavolikogu otsusega nr 6 (2 k, t.l.14). KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad valla- või linnavalitsuse koosseisu vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed. Paldiski linna põhimääruse § 26 lg 2 sätestab, et linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapead ja linnavalitsuse liikmed. Sellest tulenevalt on õige prokuröri väide, et abilinnapea valitsuse liikmeks olemine on seonduvalt oma ametiga vältimatu. Samas leiab kohus, et ükski seadus ega selle alusel väljaantud õigusakt ei reguleeri, kumb peab enne toimuma ehk seda, kas abilinnapead saab ametisse nimetada üksnes pärast tema volikogu poolt valitsuse liikmeks kinnitamist või volikogu kinnitab valitsuse liikmeks ametnikku, keda on eelnevalt abilinnapea ametikohale tööle võetud. Tunnistaja XXX kinnitas kohtule, et kutsus ise XXX tööle ja nimetas teda ametisse abilinnapea ametikohale enne, kui volikogu ta valitsuse liikmeks kinnitas (kohtuistungi protokolli lk 44) Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kinnitas Paldiski Linnavolikogu XXX ja XXX Paldiski Linnavalitsuse liikmeks pärast seda, kui nad olid linnapea käskkirjadega abilinnapea ametikohale ametisse nimetatud. Pidades sellist järjestust loogiliseks, leiab kohus, et ka ametist vabastamine peaks toimuma analoogselt ning järelikult ei saa abilinnapea ametist vabastamist panna sõltuvusse volikogu eelnevast otsusest sama abilinnapea valitsuse liikme kohustustest vabastamise kohta. Kohus märgib, et kõnealusel juhul nii toimuski. Tallinna Halduskohtu 18.11.2009 määruse sisust nähtuvalt vabastati esmalt XXX ja XXX valitsuse liikme 18 kohustustest 16.11.2009 Paldiski Linnavolikogu otsusega nr 5 ning seejärel, pärast Tallinna Halduskohtu määrusega kõnealuse otsuse kehtivuse peatamist, vabastas Paldiski Linnavalikogu taas 22.12.2009 otsuse nr 12 p 2 kohaselt XXX ja XXX linnavalitsuse liikme kohustustest ATS § 113 lg 1 alusel seoses teenistustähtaja lõppemisega (1 k, t.l.82). Seega toimus XXX ja XXX vabastamine valitsuse liikme kohustustest pärast nende vabastamist teenistusest F.R-i 13.11.2009 käskkirja nr 126 ja 127 alusel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et F.R-i käitumine arutatavas kuriteoepisoodis tuleb lugeda seaduspäraseks. Lisaks sellele on kohus seisukohal, et XXX ja XXX teenistusest vabastamisjärgselt hüvitise väljamaksmise määramise näol ei ole tegemist võõra vara ebaseadusliku pööramisega kolmanda isiku kasuks. Süüdistusaktis heidetakse F.R-ile ette, et vabastades abilinnapead ja määrates neile hüvitisi, rikkus ta KOKS § 541 lg 1 nõudeid. Kohus leiab, et see on väär. KOKS § 541 lg 1 sätestab, millistel juhtudel võib volikogu maksta hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses palgalisele valitsuse liikmele, keda nimetati ametisse KOKS § 22 lg 1 p 17 alusel volikogu poolt, seega nimetatud säte ei puuduta abilinnapead, keda volikogu üksnes kinnitab valitsuse liikmeks. Samas sätestab KOKS § 22 lg 1 p 19, et volikogu pädevuses on vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramise ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine. Paldiski Linnavolikogu 22.12.2009 otsuse nr 12 punktist 5 nähtub, et volikogu otsustas mitte maksta XXX ja XXX hüvitist kolme ametipalga ulatuses, kuna neile on Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjaga nr 119 makstud kui ametist lahkuvatele teenistujatele ühekordset preemiat kolme töötasu ulatuses. Seega kohustus maksta XXX ja XXX hüvitist seoses teenistustähtaja lõppemisega valitsuse liikme kohustustest vabastamisel oleks Paldiski linnal tekkinud sõltumatult F.R-i tegevusest ning selles nõustub kohus kaitsjate seisukohaga täielikult, et Paldiski linna varalised huvid ei saanud kahjustada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et F.R-i süü selles kuriteoepisoodis ei ole tõendamist leidnud, mistõttu tuleb ta mõista õigeks. Edasi analüüsib kohus F.R-i süü küsimust talle KarS § 2172 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Nimetatud koosseis hõlmab endas kahte erinevat süüteokoosseisu – seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine ja teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine. Sellest on etteheidetavaks teoks esimene alternatiiv, nimelt heidetakse F.R-ile ette, et omades Paldiski linna vara käsutamise ja kohustuse võtmise õigust, määras ta põhjendamatult ametist lahkuvale kuuele isikule preemiaid kokku summas 471 600 krooni. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et F.R andis 13.11.2009 välja käskkirja nr 119, mille kohaselt määras KOKS § 50 lg 1 p 3, Paldiski linna põhimääruse § 27 lg 3 p 3, Paldiski Linnavolikogu 27.02.1997 otsuse nr 40 p 4 alusel ametist lahkuvatele teenistujatele ning allasutuse juhile ühekordsed preemiad (1 k, t.l.27). Vaidluse all ei ole asjaolu, et F.R linnapeana oli õigus määrata teenistujatele ja omavalitsuse asutuste juhtidele lisatasusid, maksta preemiaid ja ühekordseid toetusi kehtestatud palgafondi piires. Seega vaidlust ei ole ka selle üle, et preemiate määramine kuulus F.R-i pädevusse. Samas ei käitunud süüdistuse seisukoha kohaselt F.R , kellel oli seaduse alusel õigus käsutada Paldiski linna vara, selle vara suhtes kohusetundlikult ega otstarbekalt. Kohus leiab, et selline seisukoht on põhjendatud ning F.R on talle süüksarvatud teo toime pannud. 19 Kohtulikul uurimisel kohtule antud süüdistatava ja tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt (kohtuistungi protokolli lk 46) maksti teenistusest lahkuvatele ametnikele preemiaid ka eelnevatel aastatel. Kohus märgib, et Paldiski Linnavalitsuses väljakujunenud teenistujate ergutamise praktikat ei saa lugeda vääraks. On üldteada, et ka paljudes teistes ametiasutustes on selles küsimuses sarnane lähenemine. Siinjuures tuleb arvestada, et ainuüksi asjaolu, et teenistuja lahkub töölt, ei anna veel alust temale automaatselt määrata preemiat. ATS § 59 lg 1 esimene lause sätestab, et teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Avaliku teenistuse seadus näeb peale rahalise preemia andmise ette ka teisi ergutuste liike. F.R ei ole kohtule põhjendanud, miks ei pidanud ta võimalikuks piirduda kõnealustele ametnikele näiteks tänu avaldamisega. Seega eeldab seadusandja, et teenistuja ergutamine läbi materiaalse toetamise peab olema igal konkreetsel juhul põhjendatud. Sellest tulenevalt on õige süüdistuse etteheide, et F.R-i kõnealune käskkiri on sisuliselt motiveerimata. Käskkirja sisu ei võimalda aru saada, mille eest on kellelegi preemia määratud ja kas kõigile kuuele ametnikule on preemia määratud pikaajalise teenistuse eest või mõnele on ka teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest või veel mingil kolmandal alusel. Käskkirjas mainitud isikute tööstaaž on niivõrd erinev (võrdluseks – XXX näiteks 1 aasta ning XXX – 9 aastat), et sellist alust, nagu kauaaegne teenistus, ei saa pidada asjakohaseks, samuti nähtub F.R-i ütlustest, et preemiate maksmise põhjuseks ei olnud mitte asjaolu, et inimene sai kiidetud hea töö eest, vaid sellega püüdis ta asutuse juhina näidata tööle jäävatele teenistujatele, et ametiasutus ei jäta töötajat hätta siis, kui tal on raske (kohtuistungi protokolli lk 52). Taolist preemia maksmise alust ei saa kohus aga pidada seaduspäraseks. Tähelepanu väärib ka see asjaolu, et F.R-i käskkirjas mainitud ametnikest ei osanud mitte keegi arusaadavalt seletada, mille eest ta on preemia saanud. Kohtu arvates kinnitab see olukord süüdistust, et preemiaid määrati põhjendamatult. Samuti peab kohus vajalikuks ära märkida, et F.R-i enda ütlustest ei selgu isegi mitte seda, millest oli tingitud XXX ühekordse preemia määramine teistega võrreldes oluliselt suuremas summas, s.o üle 10 000 euro. Ergutusraha määramisel on kohtu arvates tõhus ja motiveeriv mõju vaid siis, kui preemia saanud inimene mõistab, et ta on selle ka ära teeninud. Vastasel juhul muutub preemia määramine asutuse juhi poolt oma õiguse suvaliseks tõlgendamiseks ning ei kutsu üles teenistust jätkavaid ametnikke töökohustuste tulemuslikule täitmisele. Kohus leiab, et preemiate määramine on olnud, arvestades Paldiski Linnavalitsuses tekkinud majandusolukorda, ebaotstarbekas. Kui lähtuda F.R-i enda ütlustest, siis tema poolt initsieeritud koondamiste teostamise põhjuseks oli linna raske majandusolukord, mis sundis eelarve raha kokku hoidma. Sama kinnitasid kohtule tunnistajad XXX, keda valiti 2009.aasta lõpus Paldiski Linnavolikogu esimeheks, samal ajal linnapeaks valitud XXX, XXX ja teised koondatud ametnikud. Preemiate määramise ebaotstarbekus tuleneb iseenesest juba selle suurusest. On täiesti mõistetav, et preemiatena väljamakstud summa kokku 471 600 krooni (30 140,73 eurot) oli eelpool kirjeldatud asjaoludel rahaliste vahendite lubamatuks ja arutuks raiskamiseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt otsuses nr 3-1-1-100-09 väljendatud seisukohale võib majanduslikult otstarbeka käitumise kohustuse tahtlik rikkumine olla käsitatav teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse rikkumisena KarS § 217 2 lg 1 mõttes, kui sellega põhjustatakse suur varaline kahju. Preemiate väljamaksmisele määramisega F.R-i poolt tekitatud kahjusumma ületab Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 kehtestatud palga alammäära sajakordselt, seega on see suures ulatuses. Kohus leiab, et F.R-i tegevuses puudub KarS § 201-s sätestatud koosseis seetõttu, et preemiate määramisega ei ole ta oma linnapea ametist tulenevat pädevust ületanud. 20 Eelpool viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis märgitakse, et „ärakasutamiskoosseisu aluseks on kannatanu ja teo toimepanija vahel seaduse või tehingu alusel tekkinud tsiviilõiguslik või avalik-õiguslik suhe, mis õigustab teo toimepanijat alternatiivselt kas mingit kannatanule kuuluvat vara käsutama või kohustusi võtma. Seejuures on koosseisupäraseks teoks eeskätt sisesuhte tingimusi rikkuva tehingu sõlmimine. Käitumist, mille korral teeb esindaja oma esindusõiguse raames esindatava vara käsutamisele või esindatavale kohustuse võtmisele suunatud tehingu, mis rikub esindaja ja esindatava sisesuhtest tulenevaid tingimusi, võib vaadelda KarS § 2172 lg 1 alternatiivile 1 vastava kuriteona“. Arutatavas kuriteoepisoodis, määrates alusetult ja ebaotstarbekalt preemiaid suures ulatuses ja käsutades selliselt Paldiski Linnavalitsuse vara, rikkus F.R tema ja Paldiski linna vahel seaduse alusel tekkinud avaliku-õigusliku suhtest tulenevaid tingimisi, mistõttu tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohus leiab, et F.R pani teo toime kavatsetult. Tema enda ütlustest nähtuvalt oli ta täielikult teadlik nii Paldiski Linnavalitsuse keerulisest majanduslikust olukorrast kui ka sellest, et preemiaid määratakse väga selgel, seadusel põhineval alusel. Ta ei ole oma käskkirjas viidanud mitte ühelegi taolisele alusele, seega ta teadis, et selline Paldiski Linnavalitsuse vara käsutamine ei ole seaduse nõuetega kooskõlas ning selle tulemusena preemiate väljamaksmise näol koosseisupärase tagajärje põhjustamine oligi tema käitumise eesmärk. TSIVIILHAGI Paldiski Linnavalitsus esitas tsiviilhagi summas 138 964,56 eurot (2 174 323 krooni), millest 49 098,78 euro (768 229 krooni) suuruse nõude osas taotletakse kahju väljamõistmist tingimuslikult. Kahjunõude suurus koosneb koondatud ja preemiaid saanud isikutele väljamakstud brutosummadest (1 046 201 krooni) ja nendelt Paldiski Linnavalitsuse poolt tasutud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu summadest (359 893 krooni), kokku 1 406 094 krooni. Kahjunõue summas 768 229 krooni (49 098,78) on seotud Halduskohtu menetluses pooleli olevates haldusasjades viie Paldiski Linnavalitsuse endise ametniku poolt esitatud nõudega. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud Paldiski Linnavalitsusel seoses koondamishüvitiste väljamaksmisega tekkinud kahju osas. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslikus seoses). Kohus on eelnevalt tuvastanud F.R-i süü Paldiski Linnavalitsuse vara ebaseaduslikus pööramises kolmanda isiku kasuks suures ulatuses KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi ja seadusest tuleneva Paldiski Linnavalitsuse vara ebaseaduslikus käsutamises KarS § 2172 lg 1 järgi, samuti on tuvastatud, et varaline kahju tekkis Paldiski Linnavalitsusel F.R-i õigusvastase käitumise tulemusena, seega esineb põhjuslik seos F.R-i poolt toimepandud teo ja kahjuliku tagajärje tekkimise vahel. Õigusvastane käitumine toob endaga kaasa kahju õigusvastase tekitamise. Sellest tulenevalt on kahjunõue põhjendatud VÕS § 1045 lg 1 p 5, 7 ja § 1050 mõttes. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 21 Kannatanu esindaja poolt kohtule esitatud tabelis toodud rahalised summad kujutavad endast Paldiski Linnavalitsusel reaalselt tekkinud kahju seoses hüvitiste väljamaksmisega osutatud ulatuses koos nendelt summadelt arvestatud ja reaalselt tasutud maksudega. Sellest tabelist tuleb maha arvata kuriteoepisoodiga seotud väljamakstud rahasummad, milles kohus mõistis F.R-i õigeks, kokku 149 452 krooni ulatuses (9 551,72 eurot). Eeltoodud alusel asub kohus seisukohale, et rahuldamisele kuulub kahjunõue summas 1 256 642 krooni (80 314,06 eurot). Ühtlasi leiab kohus, et tsiviilhagis esitatud nõue summas 49 098,78 eurot (768 229 krooni), mida Paldiski Linnavalitsus ei ole veel välja maksnud ning mille suhtes on pooleli kohtuvaidlused, ei kuulu rahuldamisele. Nimetatud summa väljamõistmist taotletakse tingimuslikult ™S § 19 lg 1 mõttes, s.o tingimusel, kui Tallinna Halduskohtu otsusega rahuldatakse koondatud ametnike nõudeid saamata jäänud koondamishüvitiste osas ning vastav kohtuotsus jõustub. Kohus märgib siinjuures, et ™S § 19 lg 1 viide on asjakohatu, kuna reguleerib juba väljamõistetud ja täitmisele pööratud nõude täitmisel tekkivat korda. Samuti tuleb arvestada, et lähtudes KrMS § 37 lg 1 ja § 39 lg 1 mõttest on kriminaalmenetluse raames kohtul võimalik läbi vaadata üksnes selline tsiviilhagi, milles nõutakse vahetult kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud osas esitatud nõude põhjendatuse üle otsustamine ei kuulu aga kriminaalasja menetleva kohtu pädevusse, kuivõrd vastavat vaidlust on pädev arutama Tallinna Halduskohus seoses tema menetluses olevate kohtuasjadega. Siinkohal aga ei nõustu kohus kaitsjate seisukohaga nagu puuduks alus tsiviilhagi läbivaatamiseks tervikuna arutatava kriminaalasja raames. Esiteks jääb kohtule kaitsjate viide ATS § 891 ja § 892 lg-le 4 täiesti arusaamatuks. Osutatud sätted reguleerivad ametniku varalisest vastutusest tuleneva riigile või kohalikule omavalitsusüksusele tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda ning ei oma mingit seost käesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaoludega. Kannatanu poolt esitatud nõue on käsitatav kuriteoga tekitatud kahjuna ja KrMK § 263 lg 1 p 11 ja § 275 lg 1 p 8 kohaselt peab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel muude küsimuste hulgas lahendama ka küsimuse sellest, kas varaline kahju kuulub hüvitamisele isegi juhul, kui tsiviilhagi ei ole esitatud (vt otsus nr 3-1-1-136-03). Kohus märgib, et töövaidlused tekivad muu hulgas ka avalikus teenistuses, mis aga ei tähenda, et nende lahendamine ei ole võimalik hagimenetluses. Halduskohus annab hinnangu konkreetsele teenistusalastes küsimustes väljaantud haldusaktile või tehtud toimingule ja võib ATS § 160 korras tunnistada käskkirja, korraldust, otsust või toimingut täielikult või osaliselt seadusevastaseks, mis aga ei välista selle tulemusena tekkinud kahju väljanõudmist hagimenetluses. Maksukuriteo asjades näiteks on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et kuriteo tagajärjel maksmata jäänud maksusumma tuvastamine kuulub kriminaalasja arutava kohtu pädevusse ja seda ei ole vaja eelnevalt tuvastada haldus- või halduskohtumenetluses. Otsuses nr 3-1-1-11-07 selgitas Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist: „Karistusseadustik ei sätesta ühtegi kahju hüvitamise alust. Kriminaalmenetluse seadustiku sätted, mis näevad ette võimaluse nõuda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist kriminaalmenetluse raames, loovad kannatanule üksnes menetlusliku võimaluse esitada oma nõue kriminaalmenetluses, ent ei ole käsitatavad kahju hüvitamise materiaalõigusliku alusena, millest lähtudes saaks otsustada kahjunõude põhjendatuse üle. Seoses kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud järgmist: "Nn kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi ei ole materiaalõiguslikult iseseisev nõue. Isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Tsiviilõiguslikult ei mõjuta kriminaalasjas tehtud otsus seega tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni. Tsiviilõiguslik vastutus saab jätkuvalt põhineda esmajoones lepingu rikkumisel või deliktil." (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. mai 2005.a. otsus 3-2-1-41-05 - RT III 2005, 17, 181, p 19.) Samad põhimõtted kehtivad mõistetavalt ka tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses“. 22 Kõnealuse kahjunõude esitamise aluseks on VÕS § 3 p 2 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest tekkinud võlasuhe ning nõude rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,7, § 1050 lg 1 sätetest. KARISTUS Süüteo toime pannud isiku karistamise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu (või määramisel kohtuvälise menetleja) poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.R-ile inkrimineeritud mõlema kuriteo puhul on sanktsioonis vangistuse kõrval karistusena ette nähtud ka rahaline karistus, kuid kohus ei pea rahalise karistuse kohaldamist F.R-i suhtes otstarbekaks ega võimalikuks, arvestades tema vastu esitatud ja rahuldatud tsiviilhagi suurust. Käesolevas kriminaalasjas ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. F.R on juhtival ametikohal riigiametnikuna toime pannud kuriteo kavatsetult ja põhjustanud reaalse varalise kahju suures ulatuses. Kõik need asjaolud iseloomustavad F.R-i süü raskust. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel isikliku kasu saamise eesmärgi puudumist ja ühtlasi asjaolu, et arutatavad teod leidsid aset üle kolme aasta tagasi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et mõistetavad karistused võib jätta alla sanktsiooni keskmise määra. F.R ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Arvestades tema isikut, leiab kohus, et tema puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid saavutavad ka juhul, kui kohus jätab mõistetud vangistuse täitmisele pööramata. KarS § 49 kohaselt võib kohus võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. F.R on toime pannud kaks KarS § 49 loetletut kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 5 aastat. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine F.R-i suhtes on õigustatud, lähtudes sellest, et talle omistatud tegevus polnud ühekordne käitumisakt, vaid mitmekordne teadlik aktiivne tegevus mõne kuu jooksul. MENETLUSKULUD Arutatavas kriminaalasjas on menetluskuludeks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Samuti on kannatanu esindaja esitanud taotluse õigusabikulude väljamõistmise kohta summas 3 054,31 eurot, mis on vaadeldav kriminaalmenetlusega seoses tekkinud menetlusosalise vajaliku kuluna KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel. Sellest tulenevalt kuulub kannatanu esindaja taotlus rahuldamisele ja õigusabikulu summas 3 054,31 eurot tuleb välja mõista F.R-ilt. Kohtunik Julia Vernikova