Obsah (5)

§ 2§ 15§ 56§ 47§ 62

1 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-13-2288 Otsuse kuupäev 02.10.2013 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi U.N-i väärteoasi Liiklusseaduse §

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik U.N . Kogutud tõenditest lähtuvalt pani U.N väärteo toime tahtlikult. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 125 lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.

§ 62

sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Menetlusalusele isikule U.N-ile määras kohtuväline menetleja LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks, millised on vastavalt üle sanktsiooni keskmise ja alammääras karistused.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul on menetlusalune isik U.N vaidlustanud talle määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. Menetlusalune isik ja tema kaitsja leiavad, et lisakaristuse kohaldamine ei ole õigustatud, kuna isik ei ole eelnevalt toime pannud mitut liiklusalast väärtegu, vaid on toime pannud ühe analoogse liiklusalase väärteo, mille eest määratud rahatrahv 100 eurot on tal tasutud. U.N-i suhtes on kohtuvälise menetleja poolt tehtud veel üks otsus, kuid ka see on vaidlustatud. Kaebuse esitaja ei ole väärteos süüdi enne otsuse jõustumist. Samuti on menetlusalune isik ja tema kaitsja märkinud, et menetlusalusel isikul on vaja juhtimisõigust seoses oma tööga. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt oli menetlusalusel isikul U.N väärtegu 07.04.2013 toime pannes kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Samuti esitas menetlusalune isik U.N kohtule kaebuse väärteoasjas nr: 2590,13,000887 tehtud otsuse vaidlustamiseks. Nimetatud väärteoas jas määras Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk oma otsusega 01.04.2013 menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Nimetatud väärtegu oli otsuse kohaselt toime pandud 10.03.

1. Viru Maakohtu määrusega 03.07.2013 ühendati väärteoasi nr 4-13-2288 U.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse 7 teenistuse vanema Margo Kuke otsuse peale 01.04.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,000887 ning väärteoasi nr 4-13-3099 U.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsuse peale 06.05.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,001247 ühiseks menetlemiseks. Ühendatud väärteoasja numbriks jäeti 4-13-
2. 25.09.2013 esitas menetlusalune isik enne kohtuliku arutamise algust avalduse, milles loobus kaebusest kohtuvälise menetleja 01.04.2013 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,13,
3. Viru Maakohtu 02.10.2013 määrusega jäeti kaebus väärteoasjas nr: 2590,13,000887 läbi vaatamata. Käesolevas väärteoasjas arutamisel oleva rikkumise toimepanemise hetkeks oli menetlusalusel isikul kehtiv väärteokaristus lubatud sõidukiiruse ületamise eest, samuti oli tema suhtes selleks hetkeks tehtud veel üks otsus analoogse väärteo toimepanemises. Kohtuvälise menetleja otsus ei olnud veel jõustunud, kuna otsus vaidlustati kohtus, samas iseloomustab kohtu hinnangul lubatud sõidukiiruse korduv ületamine menetlusalust isikut. Kohus märgib, et nii suures ulatuses (33 km/h) kiirust ületav juht on suureks ohuks teistele liiklejatele. Korduv kiiruse ületamine näitab menetlusaluse isiku hoolimatust nii enda kui teiste liikluses osalejate suhtes. Asjaolu, et menetlusalune isik oli rikkumise fikseerimise hetkel teel üksi, ei vähenda isiku süüd. Kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest lähtuvalt puudusid menetlusaluse isiku U.N-i käitumises nii tema karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Arvestades rikkumise raskust, on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- ja lisakaristus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ei välista asjaolu, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust seoses oma tööga. Menetlusalusel isikul peaks liikluses osaledes see kogu aeg meeles olema. Nimetatud asjaolu peaks sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Kuivõrd menetlusalusel isikul oli käesolevas väärteoasjas arutusel oleva rikkumise toimepanemise hetkeks lubatud sõidukiiruse ületamise eest üks kehtiv karistus, samuti oli tema suhtes tehtud veel üks otsus (mille ta küll vaidlustas, kuid hiljem loobus kaebusest), oleks menetlusalune isik pidanud olema eriti tähelepanelik, et lubatud sõidukiirust taas mitte ületada. Kohtu hinnangul ei pannud eelmiste analoogsete rikkumiste eest määratud karistused rahatrahvide näol menetlusalust isikut vajalikke järeldusi tegema, vaid ta jätkas LS nõuete rikkumist. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule U.N-ile ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi määramisega ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks (s.o minimaalmääras) kohaldamisega, arvestanud karistuse määramise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ja võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133 - 135 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 06.05.2013 otsuse väärteoasjas nr: 2590,13,001247 muutmata ja U.N-i kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik