4-13-7214 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-7214 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi

§ 262

tunnustel Väärteoprotokollid: AB1310745 ja AB1310746 Menetlusalune isik U.B (isikukood xxx; elukoht xxx; telefoninumber xxx; töökoht puudub; kodakondsus määratlemata) Kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud korduvalt Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 13.12.2013 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 48; § 262 V™S § 95-105; § 107-111, kohus otsustas: 1.

Süüdi tunnistada U.B väärtegude toimepanemises

§ 262järgi ja mõista karistus arest kümme

§ 262järgi.

Xxx03.08.2013 avalduse kohaselt 02.08.2013 kella 23.00 paiku oli U.B poolt järjekordne tülitamine aadressil Xxx. U.B sõitis jalgrattaga nende akende all mööda Meleka ja Haigru tänavat ja väga kõvasti vilistas, millega tahtis kutsuda välj atema ebikaasat Xxx(U.B endine elukaaslane). Oma käitumisega U.B rikkus ühiskonna rahu, samuti äratas tema ja ta neljandat kuud raseda abikaasa ning 5-aastase lapse. Kohe oli fikseeritud telefonikõne numbrile

1. Need tülitamised järgnevad juba üle poole aasta ja U.B-ga oli politseijaoskonnas vesteldud, karistatud distsiplinaarkorras, aga midagi ei aita. Samuti oli alustatud kriminaalmenetlus U.B vastu, et ta oli kallale tunginud tema abikaasale. Tema poolt oli tehtud avaldus Lõuna politseijaoskonda U.B elukoha tuvastamiseks, sest tsiviilmenetluses Kentmanni kohtumajas on U.B tagaotsitav lähenemiskeelu kohaldamiseks, kohus ei saa talle edastada paberit ja kutsuda kohtuistungile. Samuti on U.B Kentmanni kohtumaja poolt tagaotsitav alimentide mittemaksmise eest. Keegi midagi ei saa teha, aga U.B sõidab vabalt jalgrattaga ringi väga tihti Meleka, Haigru, Mooni ja Koskla tänavatel ja jälitab teda ja tema pere, et kuhu lähevad, mis kirikus käivad. See on sissetung Eesti Vabariigi kodaniku ellu. Viimased telefoninumbrid, mis olid U.B: 56801502, 58060737 ja
2. Ta palub midagi ette võtta, sest kardab oma pere ja raseda abikaasa pärast. Xxxandis 11.08.2013 tunnistajana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 02.08.2013 umbes kell 23.00 viibides kodus, aadressil Xxx, Tallinn, lamas ta voodis koos 2-aastase lapsega ja hakkas magama jääma. Laps juba magas, kui ta ühtäkki kuulis mitu korda tugevat vilistamist õues tema akende kõrval. Ta läks akna juurde ja nägi jalgrattal edasi-tagasi sõitvat meesterahvast, kelle nimi on Timur, kes oma käitumisega rikkus öörahu ja samuti avalikku korda. Ta mõistis, et sellega ta tahtis kutsuda välja oma endist abikaasat, kes juba ammu elab uue abikaasa xxx. Oma käitumisega U.B rikkus tema ja ta lapse rahu. See juhtum ei ole esmakordne, U.B on juba karistatud avaliku korra rikkumise eest. Ta palub rakendada abinõusid, et see enam ei jätkuks. Xxx andis 14.08.2013 tunnistajana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 02.08.2013 kella 23.00 paiku, olles kodus aadressil Xxx, Tallinn koos abikaasa Xxx magama jäämas, kui kuulis maja juures tänaval valjusti vilistamas kedagi. Ta tuli voodist püsti ja vaatas aknast välja ning märkas jalgrattaga sõitmas edasi-tagasi maja juures U.B , kes järjekordselt tülitas neid oma käitumisega ning rikkus nende ja laste öörahu. Ta võttis telefoni, et hakata helistama politseisse, isik märgates seda, sõitis jalgrattaga minema. Isik on eelnevalt võetud antud teo eest vastutusele. Ta palub midagi konkreetset ette võtta, kuna selline olukord ei saa jäkuda. Xxx andis 14.08.2013 tunnistajana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 02.08.2013 kell 23.00 viibis ta kodus aadressil xxx, Tallinn ja hakkas magama jääma koos abikaasa ja väikese lapsega, kes on 5-aastane. Järsku kuulis ta tuttavat ja valju vilinat, tema endise elukaaslase U.B vilinat. Tema abikaasa Xxxläks akna juurde ja tõepoolest U.B sõitis nende maja juures ja vilistas väga valjusti. Oma käitumisega U.B rikkus nende pere rahu. Kuna ta on neljandat kuud rase, tundis ta närvivapustust. Kuna U.B on juba karistatud kaks korda sel aastal, palub ta rakendada karmid abinõud. 2 Menetlusalune isik U.B andis 14.10.2013 ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 02.08.2013 kella 23.00 paiku sõitis ta jalgrattaga aadressil Meleka 16, Tallinn ja õues akende all vilistas valjusti. Ta ei mäleta, miks täpselt, ilmselt tahtis ta kutsuda Xxx, et rääkida. Ta mõistab, et oma tegevusega rikkus ta avalikku korda ja Meleka 16 elanike öörahu. 15.09.2013 väärtegu Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt 14.10.2013 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1310746 (2317,13,008198) nähtub, et U.B 15.09.2013 kell 18.15 aadressil Meleka 16 Tallinn juures tiirutas jalgrattaga avalikus kohas, karjus ebatsensuurseid väljendeid majaelanike suhtes ning vilistas valjult, rikkudes nende tavapärast rahu, millega sooritas väärteo avaliku korra, s.o ühiskonna poolt omaks võetud heade kommete ja tavade ning moraali vastu. Rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded nr 43 § 3 p 1 ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 262järgi.

Xxx15.09.2013 avalduse kohaselt 15.09.2013 kella 18.00 paiku tuli ta oma abikaasale Xxx vastu trollipeatusesse „Koskla“ Sõpruse puisteel Tallinnas, sest abikaasa helistas talle ja ütles, et tulles kirikust välja Vabaduse väljaku platsil sõitis tema juurde tema endine abikaasa U.B ja hakkas suuliselt järjekordselt tülitama. Abikaasa jõudis hüpata trolli peale ja palus telefoni teel talle vastu tulla. „Koskla“ peatusesse minnes nägi ta, et seal seisis juba U.B ja kohe teda nähes hakkas talle rääkima, et ta on urood, gandon ja ähvardama, et tapab ta. Abikaasaga koju tulles hakkas U.B akende all sõitma jalgrattaga, vilistama ja karjuma, millega tülitas naabreid ja ühiskonna rahu. Kõike seda nägi Xxx, kes elab nende majas korteris nr

1. Tema rasedal abikaasal tuli emotsionaalne stress. Xxxandis 09.10.2013 tunnistajana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 15.09.2013 umbes kell 18.00 sõitis ta trolliga kesklinnast ja väljus „Koskla“ peatuses Sõpruse puiesteel Tallinnas. Enne seda ta helistas oma abikaasale Xxx, et tema endine elukaaslane U.B jälitas teda aadressilt Toompea 3 kuni Endla tänava „Tõnismägi“ peatuseni. Kuna ta on seitsmendat kuud rase, kardab ta endist elukaaslast U.B, kes käitub agressiivselt ja ta sai stressi. Abikaasa tuli talle vastu „Koskla“ peatusesse. Ta kõndis abikaasaga ees, aga Timur sõitis jalgrattaga nende taga, soovides temaga vestlust alustada, öeldes, et tal on kuskil lähedal peidetud poja jaoks poksimiskindad ja ta tahab need edasi anda. Selle peale ta vastas, et neil ei ole tema käest mitte midagi vaja. Tulnud abikaasaga Meleka 16 maja juurde ja sisenenud läbi aiavärava, viibis maja ees Xxx, kes suitsetas. Kell 18.15 Meleka 16 juures U.B sõitis jalgrattaga ringi, hakkas valjusti vilistama, lõugama ja karjuma tänaval avalikus kohas abikaasa suunal urood, gandon, ubljudok. Karjumine oli väga vali ja S. Pavlova korterist nr 1 püüdis teda minema ajada. U.B karjus maja juures 5-10 minutit, pärast seda sõitis minema. Xxxandis 09.10.2013 tunnistajana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 15.09.2013 kella 18.00 paiku talle helistas abikaasa Xxx, kes on seitsmendat kuud rase, et sõidab kesklinnast trolliga ja väljub „Koskla“ peatuses. Abikaasa oli väga hirmunud ja sai stressi selle tõttu, et teda jälitas tema endine elukaaslane U.B jalgrattaga. Ta läks kiiresti „Koskla“ peatuse juurde Sõpruse puiesteel. Sõitis kohale troll ja U.B jalgrattaga. Ta võttis abikaasa ja lapse ja hakkas minema Meleka 16 maja poole. Nende taga sõitis jalgrattaga U.B . Ta solvas ebatsensuurselt. 18.15 nad jõudsid Meleka 16 majani, kus U.B tahtis anda lapsele edasi mingisugused poksimiskindad. Kuni ta läks otsima põõsastest poksimiskindaid, nad sisenesid hoovi. Hoovi välisuks on võtmega lukustatav. U.B nägi, et nad lahkuvad majja, hakkas õues lõugama avalikus kohas ebatsensuursete väljendtiga tema aadressil. Lõugas valjusti järgmisi sõnu: urood, gandon, ubljudok, ma tapan su ära. Samal ajal maja ees viibis korterist nr 1 Xxx ja suitsetas ning kuulis kõike seda ja tahtis kutsuda politseid. U.B sõitis korteri akende juurde ja jätkas valjusti vilistamist, rikkudes sellega avalikku korda. Ta läks akna juurde ja seda nähes hakkas helistama politsiesse. U.B mõistis seda otsekohe ja sõitis „Koskla“ poole. 3 Xxx andis 09.10.2013 tunnistajana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 15.09.2013 umbes kell 18.15 väljus ta korterist Xxx Tallinn hoovi ja hakkas suitsetama. Sel ajal ta kuulis müra tee poolt, hoovi sisenes pere korterist nr 8, mees, naine ja poeg, nende järel Meleka tänaval nende maja juures sõitis jalgrattaga X endine elukaaslane, kes karjus ebatsensuurset sõimu: urood, sa veel vastad kõige est jne. Mees viskas mingi kilekoti üle aia, X abikaasa viskas tagasi. Kuna mees karjus avalikus kohas õue peal valjusti ning tema, teades X seisundit, et ta on rase, ütles meesterahvale, et kutsub politsei, kui too ei sõida minema. Mees ei kuulanud teda, hakkas sõitma mööda sõiduteed, valjusti vilistama ja ähvardama. See tegevus kestis umbes 10 minutit järjest. Pärast seda läks ta oma korterisse. Menetlusalune isik U.B andis 14.10.2013 ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 15.09.2013 kella 18.00 paiku sõitis ta jalgrattaga kesklinnast trolli taga Endla tänava juurest Tallinnas „Tõnismägi“ peatusest kuni Sõpruse puiestee peatuseni „Koskla“ oma endise elukaaslase Xxxjärel. Peatuses „Koskla“ tuli talle vastu Mihhail Nevolihhin. Nad koos suundusid koju aadressil Meleka
2. Ta sõitis neile jalgrattaga järele, ta tahtis Xga rääkida, kuid ei õnnestunud. Ta teab, et X on rase. Tulnud Meleka 16 maja juurde, tahtis ta anda pojale Xxxedasi poksimiskindad, mis ta oli põõsastesse peitnud. Võtnud kindad, sõitis ta Meleka 16 värava juurde, kus ta tahtis need anda pojale edasi, kuid Nevolihhinid keeldusid. Pärast seda ta vihastas ja hakkas avalikus kohas solvama ebatsensuurse sõimuga, et ta on selline ja selline jne. Keegi viibis veel Meleka 16 hoovis sel ajal, kuid ta ei mäleta täpselt, kes. Nevolihhinite pere sisenes Meleka 16 majja ja pärast seda sõitis ta jalgrattaga edasi-tagasi ja vilistas akende all. Nähes, et Mihhail vaatab oma korterist välja ja hakkab helistama politseisse, sõitis ta ära. Ta mõistab, et sellega rikkus ta avalikku korda. Harju Maakohtu 08.11.2013 määrusega ühendati ühte menetlusse U.B väärteoasjad nr 4-13-7214 (väärteoprotokoll nr AB1310746) ja 4-13-7218 (väärteoprotokoll nr AB1310745)

§ 262järgi, ühendatud väärteoasja numbriks loeti 4-13-7214.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kohtuistungi protokolli koostamine ei ole vajalik ning et isiku süü on tõendatud, mõistetud rahalised karistused eesmärki ei ole täitnud, isik on varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud ja isikut tuleb karistada arestiga kokku 10 päeva. Menetleja esindaja jääb koostatud väärteoprotokollide juurde. 13.12.2013 toimunud kohtuistungil menetlusalune isik U.B kohale ei ilmunud. U.B teatas telefoni teel 13.12.2013, et on nõus, et asja arutatakse ilma tema osavõtuta. U.B kinnitas kutse kättesaamist. Menetlusalune isik on kohtukutse kätte saanud 28.11.2013 isiklikult. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud, mistõttu arutas kohus asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes

§ 262

järgi on tõendamist leidnud ja seda avaldustega, tunnistajate ülekuulamise protokollidega, samuti menetlusaluse isiku enda ütlustega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetlusaluse isiku 02.08.2013 toimepandud õigurikkumise kohta oli 14.10.2013 koostatud väärteoprotokoll nr AB1310745 (2317,13,006656), mille kohaselt 02.08.2013 kella 23.00 s.o öörahu ajal aadressil Meleka 16 Tallinn läheduses vilistas valjusti tänaval avalikus kohas, häirides oma tegevusega Meleka 16 majaelanike korterite 1 ja 8 öörahu, 4 millega sooritas väärteo avaliku korra, s.o ühiskonna poolt omaks võetud heade kommete ja tavade ning moraali vastu. Sellega menetlusalune isik rikkus Tallinna linnavolikogu 25.08.2005 määruse (Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded) nr 43 § 3 p 1, 2 ja pani toime

§ 262ettenähtud väärteo.

Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et U.B rikkus öisel ajal naabrite rahu, on tõendatud tunnistajate Irina Lavruhhina, Xxxja Xxxütlustega selle kohta, et U.B 02.08.2013 kella 23.00, s.o öörahu ajal aadressil Meleka 16 Tallinn juures vilistas valjusti tänaval, häirides oma tegevusega Meleka 16 majaelanike korterite 1 ja 8 öörahu; karistusregistri väljavõttega selle kohta, et U.B on eelnevalt korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetlusaluse isiku 15.09.2013 toimepandud õigurikkumise kohta oli 14.10.2013 koostatud väärteoprotokoll nr AB1310746 (2317,13,008198), mille kohaselt 15.09.2013 kella 18.15 ajal aadressil Meleka 16 Tallinn maja juures tiirutas jalgrattaga avalikus kohas, karjus ebatsensuurseid väljendeid majaelanike suhtes ning vilistas valjult, rikkudes nende tavapärast rahu, millega sooritas väärteo avaliku korra, s.o ühiskonna poolt omaks võetud heade kommete ja tavade ning moraali vastu. Sellega menetlusalune isik rikkus Tallinna linnavolikogu 25.08.2005 määruse (Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded) nr 43 § 3 p 1 ja pani toime

§ 262ettenähtud väärteo.

Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et U.B 15.09.2013 rikkus Meleka 16 Tallinn majaelanike rahu, on tõendatud tunnistajate Mihhail Nevolihhin’i, Xxxja Xxx ütlustega selle kohta, et 15.09.2013 kella 18.15 ajal U.B Meleka 16 Tallinn juures tiirutas jalgrattaga, karjus ebatsensuurseid väljendeid majaelanike suhtes ning vilistas valjult, millega rikkus nende tavapärast rahu; karistusregistri väljavõttega selle kohta, et U.B on eelnevalt korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest.

§ 262

näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 43 (25.08.2005) kinnitatud Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 1 kohaselt on avaliku korra nõuete täitmise tagamiseks keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas (v.a Haabersti või Pirita Linnaosa Valitsuse või Põhja - Tallinna Valitsuse poolt selleks ettenähtud kohtades ja eelkooliealised lapsed avalikes supelrandades) või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Vaidlust selles, et U.B mõlemal korral avalikus kohas lärmas- vilistas, karjus, sh ebatsensuurseid sõnu, ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on alates 18.09.2003 otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-102-03 pidanud avaliku korra rikkumise puhul obligatoorseks, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil. Avalikena käsitatakse kohti, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (nt Riigikohtu 30.04.2010 otsus nr 3-1-1-29-10 p 7 ja 7.1). Avaliku korra rikkumisi analüüsides on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (vt Riigikohtu 21.05.2007 otsust nr 3-1-1-7-07 ja 30.04.2010 otsust nr 3-1-1-29-10). Sama määruse nõuete § 3 p 2 kohaselt on avaliku korra nõuete täitmise tagamiseks keelatud häirida öörahu kella 23:00st kuni kella 07:00ni, välja arvatud samas punktis kehtestatud erandjuhtudel. Vaidlust selles, et käesoleval juhul erandjuhtumitega tegemist ei ole, ei ole. Seega leiab kohus, et U.B on mõlemal juhul toime pannud

§ 262järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus märgib, et

§ 15

lg 3 alusel on väärteokorras karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Kohus leiab, et U.B on toime pannud väärteo otsese 5 tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süütekoosseisule vastavat asjaolu või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et U.B rikkus teadlikult avalikku korda, nii õhtusel kui öisel ajal korterelamu akende all vilistamine ja lärmamine on isikute rahu häiriv tegevus, U.B tegi seda tahtlikult ja lõpetas alles siis kui öeldi, et välja on kutsutud politsei. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut kahel korral karistatud

§ 262alusel sellel aastal.

Samuti on teda karistatud teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või siis soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Käesolevas asjas on isik kohtu alla kahes episoodis

§ 262järgi.

Seega on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist ja rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetlusalune isik jätkab järjekindlalt samalaadsete väärtegude toimepanemist, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga karistatud ning menetlusesemeks oleva väärteod pani ta toime lühikese aja jooksul pärast eelmise samalaadsete väärtegude toimepanemist, ta tunnistab tegu, mida saab lugeda

§ 57

lg 1 p 3 alusel vastutust kergendavaks asjaoluks, mistõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista aresti mõlema episoodi eest lühiajalisena, kokku kümme