Obsah (6)

§ 121§ 266§ 64§ 65§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 16. detsember 2013 nr 1-13-11384 (kohtueelses menetluse

§ 121

; § 266 lg 2 p 3 järgi advokaat Nikolai Kõiv Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Z.R süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu ning tunnistada Z.R süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 64

lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Z.R-ile liitkaristus vangistusena 3 (kolm) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Z.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.12.2010 otsusega Z.R-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 29 päeva vangistust võrra ning mõista Z.R-ile liitkaristus vangistusena 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva;

§ 69

alusel asendada Z.R-ile mõistetud vangistus 4 kuud 29 päeva üldkasuliku tööga 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada Z.R

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx; määrata Z.R-ile

§ 75

lg 2 alusel käitumis kontrolli ajal kohustusena hüvitada kannatanule tekitatud kahju 100 eurot tasudes igakuiselt käitumiskontrolli ajal 25.kuupäevaks vähemalt 20 (kakskümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni; tühistada Z.R-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada M.K tsiviilhagi ning välja mõista Z.R-ilt 100 (ükssada) eurot M.Ke kasuks (M.K konto nr xxxxxxxxxxxxxx xxx xxxx); 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Z.R-ilt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot tasumisele aasta jooksul ositi järgmiselt: 1) alates 2014 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 46 (nelikümmend kuus) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 rahuldada advokaat Nikolai Kõivu riigi õigusabi taotlus kohtumenetluses summas 24 (kakskümmend neli) eurot (sh käibemaks). Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.4 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-11384“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused Süüdistusest nähtuvalt on Z.R toime pannud kuritegudena: 1) kehalise väärkohtlemise

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema 30.08.2012 kella 00.30 paiku xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx x-x pani toime N.M kehalise väärkohtlemise mis seisnes selles, et lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku tekitades kannatanule nina pindmised marrastused ja põhjustades valu; 2) omavolilise sissetungimise

§ 266

lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema 30.08.2012 kella 00.30 paiku koos A.B.ga tungis M.Kele kuuluvasse ja Erich Taali valduses olevasse korterisse xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx x-x selle valdaja tahte vastaselt lõhkudes ära välisukse väärtusega 200 eurot. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu;

§ 266

2 lg 2 p 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud.

§ 64

lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks kokku 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 01.12.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 kuu 29 päeva vangistust võrra. Mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 4 kuud 29 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,2,3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 298 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 10 kuud.

§ 69

lg 4 alusel on Z.R kohustatud töö tegemisel järgima

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

ja kohustusi:

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2p 1 alusel kohustub hüvitama kannatanule tekitatud kahju 100 eurot tasudes igakuiselt käitumiskontrolli ajal 25.kuupäevaks vähemalt 20 eurot kuni kogusumma tasumiseni.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis esemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. M.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Z.R-ilt 100 (ükssada) eurot M.Ke kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 3 Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS
3. peatüki
4. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
5. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
6. jaos ( ; § 189 - § 192). 4.
7. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). 4.1.
8. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 480 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
9. jaanuari 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 eurot kuus. 4.1.
10. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
11. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.
12. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava Z.R-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. 4.1.2.
13. Riigi õigusabi kohtus Süüdistatava Z.R-i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsja tuleb selles ulatuses tasustada. 4.
14. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Z.R arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 480 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 (48 + 24) eurot. KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seot ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 4.
15. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest 4 Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Nikolai Kõivule 24 (kakskümmend neli) eurot.
16. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale Z.R tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Aivar Hint Kohtunik 5