Obsah (8)

§ 201§ 209§ 74§ 344§ 345§ 64§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. novembril 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-9681 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

§ 201

lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav Z.V isikukood: XXX; elukoht: XXXX; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 21.01.2010. a otsusega

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 2 kuu pikkuse tingimisi vangistusega

§ 74

alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 28.06.2013 Kaitsja - (kokkuleppe sõlmimisel advokaat Aivar Kello) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.V

§ 201lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Z.V

§ 344lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Z.V

§ 345

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Z.V-le liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.V ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime 1 uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule: 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXXX;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

§ 78

p 1 alusel hakkab

§ 74

alusel määratud katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28.11.09.

1. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Z.V-lt võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel 3500 (kolm tuhat viissada) eurot S.M. (SEB pank arvelduskonto XXX) kasuks. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Z.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, käekirjaekspertiisi maksumus 564 (viissada kuuskümmend neli) eurot ja riigi õigusabi kulud 24 (kakskümmend neli) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 1068 (üks tuhat kuuskümmend kaheksa) eurot tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on Z.V kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui Z.V ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Z.V süüdistatakse selles, et tema olles saanud 05.09.2012 Põltsamaal S.M. ajutiseks kasutamiseks S.M. kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX väärtusega 3500 eurot, omastas selle 09.09.2012 Tartumaal Haaslava vallas Aardlapalu külas vahetades nimetatud sõiduauto ilma omaniku teadmata teise sõiduki vastu M.K., millega tekitas S.M. varalise kahju 3500 eurot. Sellega pani Z.V toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Z.V selles, et tema täitis 09.09.2012 Tartumaal Haaslava vallas Aardlapalu külas osaliselt sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX müügilepingu S.M. nimel ja võltsis nimetatud müügilepingul S.M. allkirja, mille tulemusel nähtus justkui oleks S.M. 09.09.2012 müünud oma sõiduauto M.K.. Sellega pani Z.V toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, so

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Z.V selles, et tema isikuna, kes on toime pannud omastamise ja varguse, andis 09.09.2012 Tartumaal Haaslava vallas Aardlapalu külas M.K,. üle sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX müügilepingu, millel oli eelnevalt samas võltsinud S.M. allkirja, et M.K. saaks selle müügilepingu esitada Maanteeameti Liiklusregistri Tartu büroole, mida M. K 04.10.2012 ka tegi. Sellega pani Z.V toime võltsitud dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, kasutamise, so

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu S.M. on esitanud Z.V vastu tsiviilhagi 3500 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§-de 201 lg 1 j är gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. 344 lg 1 j är gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. 345 lg 1 jär gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista Z.V-le karistuseks 8 kuud vangistust. Lähtudes

§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Z.V ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. 3 II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Z.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.V süüdi tunnistada

§ 201

lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu S.M. on esitanud Z.V vastu tsiviilhagi 3500 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Z.V menetluskuludeks on määratud kaitsjale kokkuleppe sõlmimisel makstud tasu 24 eurot, samuti käekirjaekspertiisi maksumus 564 eurot. Veel on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Z.V on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Kohus leiab, et Z.V taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Tema sisetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus, ülalpidamisel on laps. Arvestades menetluskulude suurust, tuleb anda Z.V-le võimalus tasuda neid ositi maksimaalse tähtaja jooksul, milleks on üks aasta. Ingeri Tamm Kohtunik 4