1-11-11645/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11645 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.V (M.V) kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõzovi (Rõzov) määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.V kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõzovi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat Nikolai Rõzovile tema poolt M.V-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel mõista M.V-lt välja menetluskulud, s. o kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõzovi poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
7. M.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „M.V 111-11645 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud M.V tunnistati Viru Maakohtu 26.10.2011 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 1-kuulise vangistusega. M.V-le mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 19.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.02.2010 ja lõpp 07.03.
9. Viru Maakohtu
10. märtsi 2012 määrusega jäeti M.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et M.V ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu määruse kohaselt nähtub kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Samuti on M.V vangistuse jooksul karistatud 16 korda distsiplinaarkorras, sealhulgas vangla vara tahtlikus rikkumises, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. Maakohus märkis, et M.V on kriminaalkorras varem karistatud varavastaste kuritegude eest, sh 1 astme vägivaldse kuriteo eest. Vaatamata varasematele karistustele ei ole M.V paranemise teele asunud ning on pannud karistuse kandmise ajal toime uue vägivaldse kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline seaduskuulekalt käituma. Maakohus tuvastas, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus järeldas sellest, et M.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetava karistusaja lõpuni veel üle 10 kuu, mis võimaldab tal läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendada tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades M.V poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, asus kohus seisukohale, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Kohus leidis, et M.V ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M.V kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M.V ennetähtaegset vabastamist. -2 - tingimisi M.V kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei vasta faktilistele asjaoludele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. Kaitsja hinnangul ei ole kohus arvestanud seda, et M.V on vanglas läbinud sotsiaalprogramme. Kaitsja märgib, et vabanemise korral asub M.V elama vanaema juurde, M.V on põhiharidus ja ta omandab keevitaja eriala Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. M.V kaitsja hinnangul näitab vangla toetus M.V ennetähtaegsele vabanemisele, et M.V hoiakud on paremaks muutunud. Samuti on kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt M.V vabanemise korral kindel elukoht, lähedaste toetus ning töökoht. Kaitsja hinnangul on M.V veel kriminaalhooldusametniku poolt positiivses suunas mõjutatav, kuna ta on noor inimene ja viibib vangistuses esimest korda. Kaitsja ei nõustu kohtu väitega, et M.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on M.V puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata, vaid märgib täiendavalt järgnevat.
12. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohtu määrus ei vasta faktilistele asjaoludele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu seoses sellega, et kohus ei ole arvestanud M.V enne tähtaega vabastamise hindamisel, et M.V on vanglas läbinud sotsiaalprogramme. Ringkonnakohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt tuleb süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kaaluda kõiki viidatud sättes nimetatud asjaolusid ning hinnata neid kogumis. Ringkonnakohus möönab, et maakohus pole määruse põhjendustes viidanud kaitsja poolt määruskaebuses nimetatud M.V suhtes esinevatele positiivsetele asjaoludele. See ei tähenda aga ringkonnakohtu arvates seda, et maakohtu otsustus M.V enne tähtaega vabastamata jätmise kohta oleks ebaõige. M.V puhul on maakohus tutvunud kohtule esitatud materjalidega, ära kuulanud poolte arvamuse, hinnanud KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis ning leidnud, et M.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus on toonud välja kaalukad põhjused, miks M.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine pole õigustatud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et M.V on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude (varguse ja röövimise) toimepanemise eest vangistusega ning käesoleval ajal kannab M.V karistust toimepandud vägivallateo eest. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kehalise väärkohtlemise pani M.V toime karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohas, pekstes kaaskinnipeetavaga teist kinnipeetavat. Ühtlasi osundab ringkonnakohus asjaolule, et M.V on vanglas määratud hulgaliselt distsiplinaarkaristusi. Eelnimetatud asjaolust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kui M.V ei ole karistuse kandmise ajal suutnud olla õiguskuulekas ning on jätkanud ka vanglas kuritegude ja rikkumiste toimepanemist, ei suudaks ta ka vabaduses kehtivaid norme järgida.
13. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et M.V on osalenud vanglas õppe- ja sotsiaalprogrammides ning soovib vabanemisel pere toel elada õiguskuulekalt ja asuda tööle, -3 - kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et M.V suhtes esinevad negatiivsed asjaolud kogumis (varasemalt toimepandud kuriteod, senisest karistusest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, kuriteo toimepanemine vangistuses, vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatus ja soodumus tarvitada alkoholi) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Puutuvalt kaitsja märgitusse, et vangla toetab M.V tingimisi ennetähtaegset vabanemist märgib ringkonnakohus, et vastavalt KarS § 76 lg-le 3 on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule erinevate asutuste või menetlusosaliste arvamused siduvad.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.V tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -4 - Maarika Kuusk