← Eesti

1-12-3380/4

Obsah (9)§ 213§ 74§ 209§ 329§ 349§ 64§ 65§ 320§ 78

Kriminaalasi nr. 1-12-3380 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 26. aprillil 2012.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Mairi Heinsa

§ 213

lg 1,

§ 74

alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat, väärteokorras karistatud 33-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 209lg 2 p 1,2,3, § 320 lg 1 järgi.

R.O Ik XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, töötab OÜ KG, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral viimati - 31.08.2009.a. Harju Maakohtu poolt

§ 329

järgi vangistusega 2 kuud,

§ 349

järgi vangistusega 3 kuud,

§ 64

lg 1 alusel vangistusega 3 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, vabanes tingimisi ennetähtaegselt 23.02.2010.a. ning kandmata karistus 7 kuud ja 3 päeva, väärteokorras karistatud 37-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 209lg 2 p 1,2,3, järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuv ast as J.J süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Sulev Kiis’i ja R.O-ga lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Remarksa №rdic AS-le. Nimelt sõlmis J.J 29.01.2009 City Spirit OÜ juhatuse liikmena Harjumaal, Rae vallas, Läike tee põik 3 asuvas Remarksa №rdic AS kontoris vastavalt eelnevale kokkuleppele Sulev Kiis’i ja R.O-ga tööde teostamise ettekäändel Remarksa №rdic AS-iga rendilepingu nr 12-2009, mille kohaselt ning vastavalt vastuvõtmise-üleandmise aktile nr 12-2009 andis Remarksa №rdic AS City Spirit OÜ-le rendile laadur KOMATSU SK714-5, seeria numbriga F03573 maksumusega 450000 EEK ajavahemikuks 30.01.2009-02.02.2009. Rendilepingut sõlmides teadis J.J, et ta ei kavatse renditavat laadurit peale lepingu lõppemist Remarksa №rdic AS-le tagastada, kuna Sulev Kiis ja R.O kavatsevad selle transportida Soome Vabariiki, kus müüvad selle maha. 30.01.2009 kella 09:30 ajal toimetati Remarksa №rdic AS-i poolt renditud laadur aadressile Tallinn Pärnu mnt 264, kus J.J andis peale laaduri kätte saamist renditud laaduri koos võtmega üle Sulev Kiis’ile ja R.O-le, kes viisid laaduri samal päeval Soome Vabariiki ning müüsid maha 5000€ eest Soomes XXX elavale AJ’ile. Sellise tegevusega tekitati AS-le Remarksa №rdic varalist kahju 450 000 EEK. J.J sai oma tegevusega varalist kasu summas 5000 EEK, millises summas kustutasid Sulev Kiis ja R.O J.J-i võla nende ees. Oma sellise tegevusega J.J , olles isikuks kes on varem toime pannud varguse pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ning grupi poolt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 1,2,3 järgi.

Samuti tema, viibides 02.02.2009.a. kella 16:00-st kuni 16:40-ni Tallinnas, Pärnu mnt 264 ning olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, samuti olles teadlik, et teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav tegu, andis kriminaalasja nr 09230102023 kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulamisel valeütlusi Põhja Prefektuuri kriminaalosakonna operatiivtalituse kriminaalpolitsei vaneminspektor Ülle Toom’ile selle kohta, et 31.01.2009 kella 11:00 paiku jättis ta tema kasutuses olnud ja Remarksa №rdic AS-le kuuluva laaduri KOMATSU SK714-5 enda ajutise elukoha Pärnu mnt 264 Tallinn hoovi. 02.02.2009 kella 14:00 paiku avastas ta aga, et laadur on varastatud. Tegelikkuses andis J.J renditud laaduri KOMATSU koos võtmega 30.01.2009 kella 9:30 paiku oma tuttavatele Sulev Kiis’ile ja R.O-le , kes viisid laaduri Soome ning müüsid selle seal maha moonutades sellega kriminaalmenetluses tõendusliku tähtsust omavaid asjaolusid ning takistas tõe tuvastamist kohtueelsel eeluurimisel. Seega J.J pani toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluste andmise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav

320 lg 1 järgi. R.O süüdistatakse selles, et olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Sulev Kiis’i ja J.J-iga lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Remarksa №rdic AS-le. Nimelt sõlmis J.J vastavalt eelnevale kokkuleppele Sulev Kiis’i ja R.O-ga tööde teostamise ettekäändel 29.01.2009 City Spirit OÜ juhatuse liikmena Harjumaal, Rae vallas, Läike tee põik 3 asuvas Remarksa №rdic AS kontoris Remarksa №rdic AS-iga rendilepingu nr 12-2009 laadur KOMATSU SK714-5, seeria numbriga F03573 maksumusega 450000 EEK rentimiseks ajavahemikuks 30.01.2009-02.02.2009, eesmärgiga transportida laadur peale kättesaamist Soome Vabariiki ja seal maha müüa. Sellest tulenevalt puudus J.J, R.O ja Sulev Kiis’il kavatsus renditav laadur peale rendilepingu lõppemist Remarksa №rdic AS-le tagastada. Olles rendilepingu sõlmimisega viidud eksimusse lepingu tegeliku eesmärgi osas, toimetas Remarksa №rdic AS 30.01.2009 kella 09:30 ajal laaduri aadressile Tallinn Pärnu mnt 264, kus andis laaduri vastavalt vastuvõtmise ja üleandmise aktile nr 12-2009 üle J.J-ile . Peale laaduri kätte saamist andis J.J omakorda renditud laaduri koos võtmega üle Sulev Kiis’ile ja R.O-le , kes tegid laaduri võtmest varukoopia, andsid originaalvõtme tagasi J.J-ile ning viisid laaduri samal päeval Soome Vabariiki, kus müüsid selle maha 5000€ eest Soomes Ähtaris Itä-Ähtärintie 1865, 63700 elavale AJ’ile. Sellise tegevusega tekitasid R.O, J.J ja Sulev Kiis AS-le Remarksa №rdic varalist kahju 450 000 EEK. Oma sellise tegevusega R.O, olles isikuks kes on varem toime pannud varguse pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ning grupi poolt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 1,2,3 järgi. 2 Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Mairi Heinsalu, süüdistatav J.J ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et J.J-ile

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav J.J-ile karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes J.J-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused, s.o.

06.05.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud 4 (nelja) kuuline vangistus ning 18.06.2010 .a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud 1 (ühe) aastane vangistus kaetuks raskeima karistuse, s.o. 2 (kahe) aastase vangistusega, mõistes J.J-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise, s.o.

06.05.2009 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 4 (neli) kuud vangistust, mõistes J.J-ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui J.J ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt

§-le 75 lg 1 on J.J käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX ), ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 18.06.2010.a. , s.o. 18.06.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud katseaja algus. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Mairi Heinsalu, süüdistatav R.O ja tema kaitsja Mart Sikut on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et R.O-le

§ 209

lg 2 p 1,2,3,järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o.

31.08.2009 Harju Maakohtu otsusega mõistetud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuuline vangistus kaetuks raskeima karistuse, s.o. 2 (kahe) aastase vangistusega, mõistes R.O-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise, s.o.

31.08.2009 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mõistes R.O-le lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui R.O ei pane 1,5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt

§-le 75 lg 1 on R.O käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX), ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3 Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub J.J temale

§ 209

lg 2 p 1,2,3, § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Eeltoodu alusel kuulub R.O temale

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi on esitanud Remarksa №rdic AS summas 1267,66 eurot, mis kuulub J.J-ilt ja R.O-lt solidaarselt hüvitamisele Remarksa №rdic AS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank VÕS § 1043 alusel. Kohus leiab, et R.O-lt ja J.J-ilt sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuivõrd neile süüksarvatud teod on toimepandud enne eelmiseid kohtuotsuseid. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 248 lg 1 p 5, 249;§ 311; § 312; § 313; § 315,

§ 64

lg 1, § 65 lg 1, § 74 lg 1,3, § 75 lg 1, VÕS § 1043 alusel kohus: otsustas Süüdi tunnistada J.J

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 320

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused, s.o.

06.05.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud 4 (nelja) kuuline vangistus ning 18.06.2010 .a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud 1 (ühe) aastane vangistus kaetuks raskeima karistuse, s.o. 2 (kahe) aastase vangistusega, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise, s.o.

06.05.2009 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 4 (neli) kuud vangistust, mõistes J.J-ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui J.J ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt

§-le 75 lg 1 on J.J käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX), ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 18.06.2010.a., s.o. 18.06.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud katseaja algus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Süüdi tunnistada R.O

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o.

31.08.2009 Harju Maakohtu otsusega mõistetud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuuline vangistus kaetuks raskeima karistuse, s.o. 2 (kahe) aastase vangistusega, mõistes R.O-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise, s.o.

31.08.2009 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mõistes R.O-le lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui R.O ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt

§-le 75 lg 1 on R.O käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas ( XXX), ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestada R.O-le määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.04.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Välja mõista solidaarselt R.O-lt ja J.J-ilt tsiviilhagi summas 1267,66 eurot Remarksa №rdic AS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Välja mõista J.J-ilt kaitsja tasu 57.60 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber

  1. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõend: CD plaat salvestusega, jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille 5 kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.