järgi lühimenetluses Süüdistatav T.H Isikukood: xxx; kodakondsus: Vene Föderatsioon; emakeel: vene keel; haridus: kesk – eri; töökoht: E OÜ; elukoht: Xxx; varem väärteokorras karistatud 30-l korral, kriminaalkorras 9l korral. KrMS § 217 korras kinni peetud 18.08.2012.a kell 00:52 – 10:00. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohaldatud 18.08.2012.a Kaitsja vandeadvokaat Andres Alas RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.H
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.08.2012.a, s.o. 1 (üks) päev, ning ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtuistungil süüdistatav T.H avaldas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Andres Alas märkis kohtuistungil, et süüdistus on kirjalike tõenditega tõendatud, ja tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: tunnistaja Rasmus S (S ) ütlused (tl. 2); tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk (tl. 3); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl. 4); T.H kinnipidamise protokoll (tl. 9-13); T.H juhtimisõiguse andmed (tl. 30) ja T.H poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl. 31 – 32). Maakohtu seisukoht T.H poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 18.08.2012.a. kella 00.52 ajal juhtis T.H mootorsõidukit Aprilia RS4 50, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud lisaks T.H poolt süü tunnistamisele kohtueelsel uurimisel (tl. 32) ja kohtuistungil (tl. 52 pöördel) ka tõendusliku alkomeetri väljatrükiga ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl. 3 – 4), millest nähtuvalt mõõdeti 18.08.2011.a. kell 01.15 – 01.20 T.H alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036 (tunnistus nr. TTRC-12-00030), mille lõplik lugem oli 1,10 mg/l, laiendmääramatus +/-0,10 mg/l, seega lõpptulemus 1,00 mg/l. T.H nõustus, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga, kinnitades seda allkirjaga (tl. 4). Samuti on T.H süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tõendamist leidnud tunnistaja Rasmus Saksa ütlustega, kelle sõnul oli ta 18.08.2012.a. politseipatrullis koos politseinik Piret Grossiga (Gross) ning said juhtimiskeskuselt kell 00.46 teate mootorrattast, kes sõidab Liivalaia tänaval, juht ilmselt joobes ja kaasreisija ilma kiivrita. Märkasid mootorratast ja peatasid mootorratta kell 00.52 aadressil Liivalaia 5. Mootorratas osutus mopeediks, mida juhtis T.H ja kaasreisija AB. Kaasreisijal puudus kiiver. Rollerijuht toimetati Kolde pst. 65, kus isikul tuvastati tõendusliku alkomeetriga 1,00 mg/l joove (tl. 2 pöördel). Kohtu hinnangul on T.H poolt juhitud mopeed Aprilia RS 4 50, reg. märgiga xxx, mootorsõiduk. Liiklusseaduse § 2 p 40, 42 järgi on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis. Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri 3 tunnis ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa nelja kilovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kilovatti, kuid ei ületa nelja kilovatti. Samuti on Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a. määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ § 3 p 64 kohaselt mopeed kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mis kuulub L1e või L2e kategooriasse. Lähtudes eeltoodust, hinnates nii isikulisi kui ka dokumentaalseid tõendeid kogumis, on kohus veendunud, et 18.08.2012.a. kella 00.52 ajal juhtis T.H mootorsõidukit Aprilia RS4 50, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Seega on kohus seisukohal, et T.H tegevuses on tõendatud nii objektiivne kui subjektiivne külg. T.H-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on T.H käitumises tuvastatud kaudne tahtlus, sest tarbides alkoholi ja asudes juhtima sõidukit, lootis T.H , et ta seisund võimaldab mootorsõidukit juhtida, kuid selline arvamus ei tuginenud mitte millelegi, kuna oma seisundit ta ei kontrollinud. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt jõi ta 17.08.2012 ajavahemikul kella 20.00 kuni 12.00 1,5 liitri õlut. Sõidukit asus juhtima kell 00.50 ja enne rooli minekut ei olnud teadlik, et on alkoholijoobes, tundis ennast normaalselt, adekvaatsena (tl. 32). Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestades süüdistatava poolt välja toodud tarbitud alkoholi kogust, pidi ta aru saama, et võib juhtima asudes olla veel joobes. Kui T.H oli tarbinud eelnevalt nimetatud koguse alkoholi ja lootis seejärel, et on adekvaatne sõidukit juhtima, kuna alkoholi kogus on organismist läinud, on see kohtu hinnangul naiivne arvamus ja teiste ühiskonnaliikmete suhtes vastutustundetu käitumine, mis omakorda kinnitabki süüdistatava kaudset tahtlust süütegu toime panna. Seega on T.H toime pannud
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav T.H on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. 4 Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis T.H teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel T.H-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
T.H näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kohtueelses menetluses kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). T.H on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh
Ka väärteokorras on isikut korduvalt karistatud. Kohus leiab, et T.H ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Varasemalt on T.H kriminaalkorras karistatud vangistusega, mis on jäetud
alusel täitmisele pööramata, kuid see ei ole takistanud T.H uute kuritegude toimepanemist katseajal. Seega arvestades T.H isikut puudub alus tema suhtes käesoleval juhul
Kohus leiab, et ei esine ka asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul
Kuigi T.H puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, kuna tegemist on varem 9 korda kriminaalkorras karistatud isikuga, kellel esineb karistusandmeid arvestades ka selge alkoholiprobleem. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud T.H kuritegude toimepanemisest loobuma, siis karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada reaalse vangistusega. 5 T.H iseloomustab ka asjaolu, et vabanedes 15.08.2012.a. temale Viru Maakohtu 26.10.2011.a. otsusega 1 – 11 – 11677 mõistetud karistuse kandmiselt, milline oli temale mõistetud
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, sooritas ta uue
T.H näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduvad karistused liiklusalaste rikkumiste eest annavad signaali, et T.H ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Süüdistatavat süüdistatakse tahtlikult toimepandud kuriteos. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. T.H sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et T.H ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava T.H puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Kohtu hinnangul on T.H suhtes käesolevaks ajaks kõik muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, pani T.H uue kuriteo toime 3 päeva möödumisel eelmise karistuse ärakandmisest. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav T.H on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. T.H suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse. Arvestades eeltoodut ja karistust kergendava asjaolu esinemist tuleb karistuseks mõista vangistus alla sanktsiooni keskmist määra, millest 1/3 maha arvatakse. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et T.H-le ei ole võimalik kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol, kuna T.H ei olnud teo toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimise õigust (tl. 30) Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.H esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et T.H-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Seega tuleb T.H-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha summas 435.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4, 5; § 180 lg 1 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0.45 senti ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 115.20 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Aulike Salo kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.