S § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (
lg 2).
kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et D.R-i kriminaalhooldus on senini kulgenud problemaatiliselt. Süüdimõistetu on rikkunud talle katseajaks määratud kohustusi. Asjaolu, et D.R on rikkunud talle kohtu poolt määratud registreerimiskohustust, on põhjendatud talle Tartu Maakohtu 24. septembri 2012 otsusega määratud 18 kuu pikkuse katseaja pikendamine 6 kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 23. september 2014. Kohus leiab, et D.R-i suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse käitumisse üldisemalt on võimalik positiivses suunas mõjutada tema katseaja pikendamisega. Katseajaga jätkamine aitab tagada karistuse eesmärkide maksimaalse saavutamise, võimaldades teostada isiku üle järelevalvet ning teda samas ka positiivselt suunata.
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud
lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Silvi Maiste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.