lg 1 p 5,
,
lg 4,
,
lg 3,
,
S § 121 järgi järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. 2 Süüdi tunnistada V.V KarS § 120 järgi järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 7 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui V.V ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. V.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada S.E KarS § 121 järgi järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.E KarS § 120 järgi järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.E-le karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 360 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on S.E üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas 2 3 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. • Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele (KarS § 69 lg 6). Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6). S.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest. MENETLUSKULUD
lg 3 alusel jätta mõlema süüdistatava menetluskuludest kummagi eest eraldivõetuna sundrahast 300 eurot riigi kanda, kuna mõlemad süüdistatavad on 80% töövõimetud ja raske puudega, nad ei tööta, nende sissetulekud ei ole suured (lastetoetused ja töövõimetuspension) ja mõlemal süüdistataval on ülalpidamisel 1 väike laps, mõlema süüdistatava majanduslik olukord on raske ja neil on võlgnevusi.
lg 1,3 alusel välja mõista V.V-lt riigituludesse menetluskuludena: • 96 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 77,85;
lg 1 p 4), • 38 eurot 40 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
lg 1 p 4); • • 45 senti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (lk 72;
lg 1 p 5); 135 eurot sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 2).
lg 3 alusel võimaldada 80% ulatuses töövõimetul ja raske puudega ning üksinda väikest last kasvataval halvas majanduslikus olukorras oleval V.V menetluskulusid (kokku 269,85 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 25.-ks kuupäevaks vähemalt 22,49 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg 1,3 alusel välja mõista S.E-lt riigituludesse menetluskuludena: 3 4 • 57 eurot 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 62,71;
lg 1 p 4), 57 eurot 60 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu • • 45 senti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (lk 60;
lg 1 p 5); 135 eurot sundraha (
lg 1 p 9,
• (
lg 1 p 4);
lg 3 alusel võimaldada 80% ulatuses töövõimetul ja raske puudega ning üksinda väikest last kasvataval halvas majanduslikus olukorras oleval S.E menetluskulusid (kokku 250,65 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 25.-ks kuupäevaks vähemalt 20,89 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-12-11700, menetluskulu 07.01.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2 ja
lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. Süüdistatav V.V kaitsja advokaat Marina Valge taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 38 eurot 40 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 6,4 eurot) advokaat Marina Valge süüdistatav V.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Süüdistatava kaitsja advokaat Anne Vissaku taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 57 eurot 60 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 9,6 eurot) advokaat Anne Vissaku süüdistatav S.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE
lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia.
ja
lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud 4 5 kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. KOKKULEPETES KAJASTATUD SÜÜDISTUSED, MILLISTES KOHUS SÜÜDISTATAVAD SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPETE SISU (
) V.V süüdistatakse selles, et tema 05.05.2012 kella 10:00 paiku viibides Tartus XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda A.G. suhtes, mis seisnes selles, et V.V lõi A.G. rusikaga vasaku silma alla ja jalaga kõhtu. Sellise tegevusega põhjustas V.V A.G. le füüsilist valu ja tervisekahjustused – pea- ja kõhu põrutuse. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega V.V pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese löömise ja tervise kahjustamise. V.V süüdistatakse veel selles, et tema 05.05.2012 kella 10:00 paiku viibides Tartus XXX korteris, peale seda, kui oli A.G. löönud, ähvardas viimast sellega, et tema sugulane annab kannatanule peksa, kui tema politseisse pöördub. A.G. tunnetas V.V ähvardusest reaalset ohtu oma tervisele, kuna vahetult enne ähvardamist kasutas V.V tema suhtes füüsilist vägivalda ning ka seetõttu, et V.V oli temast tugevam. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega V.V pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimist ei ole. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava V.V karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava V.V karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.V ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg. 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas, • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 5 6 • • • • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. S.E süüdistatakse selles, et tema - 05.05.2012 kella 10:00 paiku viibides Tartus XXX korteris, peale seda, kui V.V oli A.G. löönud ja kannatanu peale seda kööki läks, võttis A.G. käest ära mobiiltelefoni, murdis selle pooleks ning ähvardas viimast sellega, et kui tema politseisse pöördub, tulevad pätid ja annavad temale tappa. A.G. tunnetas S.E ähvardusest reaalset ohtu oma tervisele, kuna vahetult enne ähvardamist kasutas V.V tema suhtes füüsilist vägivalda ning ka seetõttu, et korteris viibis S.E koos V.V-ga ning nemad olid ülekaalus ja kannatanust tugevamad. - 18.06.2012 kella 20.30 ja 21.00 vahel Tartu linnas Tähe tn 85 maja ees ähvardas S.V. ’i ja tema ema I.V. ’i peksa andmisega, öeldes neile: „kui paari päeva pärast minu asjad tagasi ei ole, siis hakkate minu käest iga päev peksa saama“ ja lisaks ütles I.V. ’ile: „vanamutt tõmba uttu, muidu saad molli“. S.V. ja I.V. tajusid reaalset ohtu oma tervisele S.E emotsionaalse seisundi ja vahetult ähvardamisele eelnenud füüsilise vägivalla tõttu S.V. ’i suhtes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega S.E pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise. S.E süüdistatakse veel selles, et tema 18.06.2012 kella 20.30 ja 21.00 vahel Tartu linnas Saekoja ja Tähe tänavate ristmiku juures haaras ühe käega kinni S.V. kõrist ja pigistas kõri piirkonda ning teise käega haaras kannatanu juustest ja tiris, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – parema kaelapiirkonna verevalum ja marrastused. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega S.E pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese löömise ja tervise kahjustamise. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimist ei ole. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava S.E karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava S.E karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu jooksul. S.E-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei 6 7 maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: • elama kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega. Heli Sillaots kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.