järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav E.T Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korral; väärtegude eest karistatud 4 korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2012.a. Kokkuleppel advokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.T
järgi ja mõista karistuseks 8 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Pärnu Maakohtu
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada E.T-le mõistetud 1 (ühe) aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 (seitsesada kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata E.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista E.T-lt menetluskuluna: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; toimikust koopia tegemise kulu 45 senti; postikulu 2(kaks) eurot 75 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et E.T on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: E.T süüdistatakse selles, et tema 10.05.2012 kell 23.30 paiku Tartumaal Tähtvere vallas 2 Ilmatsalu alevikus Järve tee 11 ja 4 majade vahelisel alal tänaval haaras kaenla alt kinni E.S. (S) ja tõstis E.S. autosse tagumisele istmele. Autos istudes solvas E.T korduvalt E.S. ning surus rusika jõuga E.S. vastu lõuga ja seejärel kägistas kannatanut kõrist. Veel haaras E.T kinni E.S. vasakust randmest ning rebis kannatanut randmest tõmmates autost välja, mille tulemusena vigastas E.S. vastu autot enda selga. Peale E.S. autost välja tõmbamist, jätkas E.T vägivallatsemist E.S. kallal. Ta seisis auto pakiruumi juures ja surus rusika jõuga vastu E.S. lõuga. Peale seda lükkas E.T E.S. maha pikali selili asendisse ja istus ise E.S kõhu peale. Haaras kannatanult mõlema kaenla alt kinni, tõstis kannatanu rindkere maast ülesse ja lõi E.S. vähemalt neljal korral jõuga vastu maad. Sellise tegevusega põhjustas E.T kannatanule E.S. füüsilist valu. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskirjast nähtub, et E.S. on diagnoositud mõlema kaenlaaugu piirkonna ja põlveliigese piirkonna verevalumid ning ristluupiirkonna marrastus. Sellega pani E.T toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kuriteo kvalifikatsioon:
Tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.T-le (E.T) karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-16292 mõistetud karistuse 6 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada E.T-le mõistetud 1 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 tundi üldkasulikku tööd ning mis
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Menetluskulud: kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et E.T , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et E.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise 3 tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.T süüdi tunnistada
järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 10 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja postikulu. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.