alusel mõisteti rahaline karistus 633 eurot, väärteokorras karistatud 1-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: I.B süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul maist 2011 kuni 15.08.2011..a. ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis korterist aadressil Xxx, Tallinn, võõra vallasasja JM kuuluva kullast skarabeuse kujulise ripatsi maksumusega 300 eurot, tekitades kannatanule kahju summas 300 eurot. Seega oma tahtliku tegevusega I.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud I.B seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kannatanu JM ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et Aleksandriga elasid koos ajavahemikus alates juuni 2011 kuni veebruar 2012.a. XXX, Tallinn. Suvel 2010 aastal kinkis ta Aleksandrile delfiini kujulise ripatsi. Umbes 2011.a. augustis avastas, et tal on kadunud skarabeuse kujuline kullast ripats kaaluga 4,10 grammi maksumusega 300 eurot. Kuna sissemurdmise jäljed puudusid ning puudusid teiste inimeste korteris viibimise jäljed, siis ta arvas, et asjad läksid lihtsalt korteris kaduma. Kui ta teise korterisse hakkas kolima, leidis ta kaks pandimaja kviitungit I.B nimele. Sai aru, et esemed on varastanud I.B . Omavahelises vestluses Aleksandr ka seda tunnistas. Skarabeuse kujulise ripatsi vargusega on talle tekitatud materiaalne kahju summas 300 eurot, mille ulatuses ta esitab tsiviilhagi. /tl 3-7, 11-14/; Pandimaja kviitungi, millest nähtub, et 15.08.2011.a. on pandimajja Marek & Olga I.B viinud kullast ripatsi kaaluga 4,10 ning sai selle eest 70 eurot. Samasse pandimajja on I.B viinud 29.06.2011.a. kullast ripatsi kaaluga 3,93 ja sai selle eest 60 eurot. /tl 8,9/; I.B kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, mille kohaselt ta tunnistas oma süüd ja selgitas, et JM tunneb ta alates 01.01.2009.a. ning 2011 aasta maist elasid koos XXX, Tallinn. 2010.a. aastal kinkis J talle delfiini kujulise kuldripatsi. Kuna tal tekkis materiaalseid raskusi pantis ta delfiini kujulise ripatsi, et saada raha ja osta toiduaineid. Selle ripatsi eest sai ta 50 – 60 eurot. 2011. aasta mais tekkisid tal taas majanduslikud raskused ning tal ei olnud midagi sellist, mida oleks võimalik pandimajja panti anda. Siis ta otsustas võtta Jekaterinale kuulunud kullast skarabeuse kujulise ripatsi ja andis selle pandimajja panti. Selle eest sai ta pandimajas umbes 70 eurot. Pandimaja kviitungeid hoidis ta kodus. 2012.a. veebruaril leidis J kviitungid ning nad läksid tülli. Esimesel võimalusel hüvitab ripatsi maksumuse. /tl 18-22/. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on I.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on I.B käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust. I.B on viimati karistatud 12.04.2012.a. Viru Maakohtu poolt rahalise karistusega 633 eurot. Isik ei tööta, tal puudub sissetulek ning antud kriminaalasjas tuleb tal tasuda tsiviilhagi ja menetluskulud, siis arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks kergemaliigiline karistus ehk siis rahaline karistus ning süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus, kuid arvestades, et I.B omab elukohta, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta täielikult täitmisele pööramata. Tsiviilhagi on esitanud JM summas 300 eurot, mis tuleb välja mõista süüdistatavalt VÕS § 1043 alusel, mis on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk kahju tekitaja peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuivõrd I.B pani kuriteo toime enne eelmist kohtuotsust, leiab kohus, et sundraha süüdistatavalt väljamõistmisele ei kuulu. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315, VÕS § 1043;
lg 1,3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.B
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 30 päeva. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 jätta vangistus I.B suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui I.B 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada I.B ´le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista I.B ´lt tsiviilhagi summas 300 eurot JM kasuks (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank). Välja mõista I.B ´lt kaitsjatasu summas 96 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.