← Eesti

1-12-3902/26

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-3902 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks K.U , isikukood: xxx, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 08.11.2011 ja lõpp 14.05.2014 Jätta K.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 19.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.U mõisteti süüdi Viru Maakohtu 04.09.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9, § 121 ja § 434 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aega 10.10.2011-11.10.2011, s.o 2 päeva ning K.U jäi kan da 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti koos 17.12.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud karistusega, millest ärakandmata osale 1106 ÜKT vastab 1 aasta 6 kuud 8 päeva, liitkaristuseks 2 aastat 6 kuus 6 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti K.U kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.11.

  1. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, sest tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on liiga kõrge. Kohtuistung K.U taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas kohtule, et kui kohus teda vabastab, siis asuks ta elama xxxx koos naise ja lapsega. xxxx on ostetud korter, kus on vaja remonti teha. Kinnipeetava väitel on tal olemas väike rahaline tagavara, kuid edasi läheks tööle, milles omab praktilisi kogemusi. Kinnipeetav osaleb hetkel alkoholisõltuvusest vabanemise koolitusel, milles on veel kaks õppust. Kinnipeetav on mõistnud, et tahab sellest sõltuvusest vabaneda. Kinnipeetav tarvitas varem ka narkootikume, kuid suurem probleem oli siiski alkohol. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud, viimased kuriteod pani toime katseajal. Tekkinud on kahtlus, kas sinna korterisse, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda, on üldse võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadet, sest K.U elukaaslane on põhjendanud oma praegust elukohta kinnipeetava vanemate juures sellega, et xxxx ei ole võimalik elada. Seetõttu ei toeta prokurör K.U vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetaval ei ole vabaduses olemas kindlat töökohta. Arvestades, et kuritegude toimepanemise põhjusena K.U poolt on täheldatud materiaalse kasu saamise eesmärki ja et isikul vabaduses töökoht garanteeritud ei ole, on uue kurteo toimepanemine majanduslike raskuste ilmnemisel tõenäoline. Samuti puuduvad kinnipeetaval erialased kutsetunnistused ning ta ei valda riigikeelt, mis võib raskendada töö leidmist. Isikul on korter, mis vajab remonti ja sinna ei ole koheselt võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Isik on olnud varasemalt politsei poolt tagaotsitav, mis näitab, et ta võib karistuse kandmisest kõrvale hoiduda, kui selleks tekib võimalus. Varasemad tingimuslikud karistused ega pere olemasolu ei ole suutnud teda hoida eemale uutest rikkumistest. Isik pani uue kuriteo toime katseajal. Kohus leiab, et uue kuriteo toime panemine kaitseajal näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida. Seetõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
  2. märtsil
  3. a. №oremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.