R.U tunnistati süüdi
R.U tunnistati süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.10.2011 – 11.10.2011 s.o. 2 päeva; R.U jäi kanda 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust 17.12.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 1106 tunni ÜKT, millele vastab 1 aasta 6 kuud 8 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti R.U kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.11.2011.a. Tõkend – vahistamine nähti ette tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kinnipeetav R.U on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest lisandunud on isikuvastane kuritegu (kehaline väärkohtlemine) ja ühiskonnavastane kuritegu (mootorsõiduki joobes juhtimine). Kuriteod on ette valmistatud ja täideviidud sarnaselt varasemale kriminaalsele käitumisele. Tegu on süstemaatilise rikkujaga, kes paneb toime isiku-, vara- ja liiklusvastaseid kuritegusid. Soodusteguriks on sõltuvusained. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on R.U väärtegude toimepanemise eest karistatud 31-l korral, sealhulgas on teda korduvalt karistatud väärteokorras nii NPALS § 151 kui ka AS § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 2 aasta ja kanda jääb veel üle 6 kuu vangistust. Alates 24.05.2013 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonna, töötades alates 10.06.2013 väljaspool vangla territooriumi xxxx. Ajavahemikul 09.04.2013 09.06.2013 on kinnipeetav töötanud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Lähedastega suhtleb kinnipeetav regulaarselt telefoni teel. R.U on vangistuse jooksul perioodil 17.01.2013 – 14.02.2013 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav koos oma elukaaslase ja tütrega elama aadressile xxxx. Nimetatud korter kuulub väidetavalt kinnipeetavale. Tegemist on 2toalise keskküttega korteriga, mis on remondijärgus ja mille iga tuba vajab põhjalikku remonti. Isiku abikaasa sõnul oleksid rahalised vahendid remondi tegemiseks olemas. Kinnipeetava enda sõnul korteriga probleeme ei teki ning vabanedes asub ta koheselt remonti tegema. Isikul on omandatud põhiharidus Maardu Gümnaasiumis. Erialaõpinguid alustas kinnipeetav Tallinna 21. Kutsekoolis keevitaja erialal, kuid kool jäi lõpetamata. Vangistuses eelistab isik töötamist õppimisele, kuid vabanemisjärgselt soovib omandada eriala. Riigikeelt isik ei valda, kuid on motiveeritud õppima. Enne vangistust oli isik väidetavalt arvel Töötukassas, samuti tegi aeg-ajalt juhutöid. Väidetavalt on kinnipeetav töötanud ametlikult Soomes ehitustöödel (2002-2008) ning Päästeametis. Isiku sõnul omab ta tööoskuseid järgnevatel aladel: puusepp, müüriladuja, maaler ja sisetööd ehitusel. Vabaduses on kinnipeetaval olemas töökoht xxxx ning sealne tegevdirektor D M on kinnitanud töökoha olemasolu. Vabaduses kulus kinnipeetaval suur osa sissetulekust sõltuvusainetele. Isik kuritegudes materiaalse kasu saamise eesmärki eitab, kuigi on toime pannud varavastaseid 3 kuritegusid. Seni kuni isik Soomes töötas, oli tema majanduslik olukord hea, kuid Eestisse naastes oli majanduskriis ning ÜKT tundide tõttu ei saanud isik töötada ning majanduslik olukord seetõttu halvenes. Pere sissetulekuks oli riigipoolne vanemahüvitis ning kinnipeetava ema toetus. K-Raha andmetel on 13.06.2013 seisuga tasumata võlanõudeid 4283,14 euro ulatuses, mis võib raskendada toimetulekut ka vabaduses. Vabanemisfondi on hoiustatud 62,14 eurot. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema, vend (kriminaalkorras karistatud), vanaema, elukaaslane ja nende ühine tütar. Lähedastega on suhted head ja üksteist toetavad. Isikul on varasemast suhtest 2 last, kellega väidetavalt samuti suhtleb. Korduvad kuriteod näitavad isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna. Hetke heaolutunde nimel ei pelga isik võtta suuri riske. Ta võib olla nii kaasamineja kui ka teiste mõjutaja. Alkoholijoobes võib isik muutuda agressiivseks ja käituda vägivaldselt. Korduvalt on isik toime pannud mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis. Isik on enda sõnul motiveeritud alkoholist loobuma perekonna nimel. Enne vangistust süstis isik põhiliselt fentsüklidiini, aseaineks oli amfetamiin. Varasemalt süstinud heroiini, saanud metadooniravi. Kuritegude toimepanemine on seotud narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav ise väidab, et ta ei olnud narkootikumidest sõltuvuses. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetav vabanemisjärgselt sõltuvusravi läbimist enese jaoks vajalikuks ei pea, sest olevat vangistuse jooksul eelnevast käitumisest enda jaoks vastavad järeldused teinud. Tuleviku eesmärgiks on isik seadnud perekonna eest hoolitsemise ja töötamise. Varasemad tingimuslikud karistused ega pere olemasolu ei ole suutnud teda hoida eemal uutest rikkumistest. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna isik pani katseajal toime uued kuriteod. Ametnikega suhtlemisel on isik viisakas. Väljendab motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetava R.U puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud ehk teisisõnu, kui isik jätkab sõltuvusainete (narkootikumid, alkohol) tarvitamist ja ei suuda konflikti lahendada sõnadega, mille raames võib kasutada vägivalda. Eeltoodust on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust. Kinnipeetava puhul on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 53%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38%. Viru Vangla toetab R.U vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab R.U vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav R.U elas enne vangistust vabaabielulistes suhetes J A, kellega tal on ühine tütar (xxxx). Eelmisest kooselust on R.U veel tütar ja poeg, kuid nende kasvatusprotsessis ta ei osale. R.U päritoluperekonda kuuluvad ema L R ja vend A R oma perega. Vend A R on varasemalt samuti kriminaalkorras karistatud. Ema ja vend oma perega elavad xxxx. Ema toetab poja perekonda sellest ajast, kui R.U vangi sattus. Hetkel elab kinnipeetava elukaaslane koos tütrega R.U ema juures xxxx, kuna elukaaslane väidab, et ei tule üksinda eluga xxxx toime. Kui R.U vabaneb, siis hakkavad nad xxxx koos elama. Nende kooselu on J A sõnul kestnud üle 8 aasta. Elukaaslane on öelnud, et ei teadnud kinnipeetava tegemiste ja kuritegude kohta varasemalt midagi. Elukaaslane tunnistas, et R.U kuritarvitas vabaduses olles alkoholi. Keskkond, kuhu R.U pärast võimalikku ennetähtaegset vabanemist elama asub on kriminogeenne. Narkootikumide kättesaadavus on piirkonnas suur. Juhul kui kohus peab otstarbekaks R.U vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle
R.U avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on pere, kes teda ootab. xxxx on vaja korter korda teha. Kinnipeetava väitel oli tal varasemalt 4 probleeme kriminaalhooldusega, kuid ta alati helistas, kui ei jõudnud õigeks ajaks registreerimisele. Ta loodab, et suudab nüüd täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. R.U sõnul on ta juba 5 kuud töötanud väljaspool vanglat ja see aeg on sisuliselt olnud nagu katseaeg. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 29.07.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. R.U varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral (Karistusregistri andmetel seisuga 24.10.2013 on tal kuus kehtivat ja neli arhiveeritud kriminaalkaristust). Süüdimõistetu kannab vangistust isikuvastaste, varavastaste ja üldohtlike (liiklus-) kuritegude toimepanemise eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka uuesti karistusest tingimisi vabastamisel. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (viimati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.12.2010 kohtuotsusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. R.U on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega (kaks kehtivat väärteokaristust NPALS § 15/1/ alusel ja kolm kehtivat karistust AS § 70 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Temal kuritegulik käitumine on otseselt seotud alkoholi liigtarvitamisega. R.U ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad R.U õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui hulgalisi kuritegusid toimepannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Prokuratuur ei toeta kinnipeetava R.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et antud juhul on tegemist teatud mõttes erandliku olukorraga. Varasemalt on R.U palju kordi seadust rikkunud, kuid iga aastaga on ta saanud vanemaks ja ilmselt on talle jõudnud kohal mõte ja arusaam, et tulevikus tuleb elada ilma seadust rikkumata. Selleks on ta vanglas teinud ära suure töö, läbinud sõltuvust puudutava sotsiaalprogrammi. Vangla on pidanud võimalikuks karistuse kandmist avavanglas ning lisaks sellele on kinnipeetaval võimalik käia tööl ja seda juba alates 10.06.2013. Sisuliselt on R.U sellest ajast olnud n.ö katseajal. Ta on selle 5 kuu jooksul näidanud, et ta suudab elada seaduskuulekalt ja selline elu võiks jätkuda tal vabaduses, kus ootavad teda naine koos lapsega, kes vajavad tema abi. Samuti ootab teda ema. Kaitsja palus R.U vabastada enne tähtaega.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R.U ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat R.U on 9-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. R.U on erinevaid kuritegusid järjepidevalt toime pannud ja teda on karistatud alates 1996.a. Isikut on korduvalt allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid ta ei ole õigustanud kohtu usaldust, vaid jätkas ka sellel ajal uute kuritegude toimepanemist. Ka Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 04.09.2012 kohtuotsusest, mille järgi R.U praegu karistust kannab, nähtub, et ta pani uued tahtlikud kuriteod toime Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.12.2010.a kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise ajal. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine, sealjuures ka need kuriteod, mille eest isik praegu karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka käitumiskontrolli ajal. Seda, et sõltuvusainete tarvitamine ja toimepandud kuriteod on omavahel seotud, ei ole isik seni endale teadvustanud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava R.U vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et sõltuvusaineid tarvitanuna võib kinnipeetav käituda agressiivselt ja toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks R.U vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et R.U suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,32 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.