← Eesti

1-11-9407/29

Obsah (8)§ 334§ 348§ 199§ 424§ 63§ 238§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-9407 (11700000037) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, l

§ 334

lg 2 p 1, 2,

§ 348

ja

§ 199lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu 10.

novembri 2011 otsus lühimenetluses Süüdistatav T.D , süüdistatava kaitsja adv Owe Ladva Kati Miitra Süüdistatav T.D, isikukood XXX, elukoht XXXX, OÜ XXX juhatuse liige, kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega

§ 424

, § 199 lg 2 p 7- § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, vahi all alates 15.03.

  1. Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON 1.Harju Maakohtu
  2. novembri 2011 otsus T.D suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 2.Välja mõista T.D-lt Eesti Vabariigi kasuks 249,60 eurot (kakssada nelikümmend üheksa eurot ja 60 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 1

(5)Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „T.D“, 1-11-9407, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  2. märtsil 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu
  4. novembri 2011 otsusega lühimenetluses tunnistati T.D süüdi enne Harju Maakohtu 19.05.2010 otsust toimepandud kuritegude eest

§ 334

lg 2 p 1, 2 ja

§ 348

järgi ja kohaldades

§ 63

lg 1, karistati 4 aastase vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega mõistetud karistus - 4 kuud vangistust - ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusest arvati maha Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega mõistetud karistus – 4 kuud vangistust ja kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 4 kuud. Peale Harju Maakohtu 19.05.2010 otsust toimepandud kuritegude eest tunnistati T.D süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistust – 4 kuud vangistust –

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa – 2 aastat 4 kuud vangistust - võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 28.01.2011 – 29.01.2011 viibitud aeg, s.o 2 päeva ja kandmata karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kinnipidamisest, s.o 15.03.

  1. T.D-lt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 417,03 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 383,48 eurot. Tallinna Kaubamaja AS-i kasuks mõisteti välja 91,78 eurot.
  2. T.D tunnistati

§ 334

lg 2 p 1 ja 2 järgi süüdi selles, et tema ajavahemikul 21.07.2009 19.01.2010 kasutas Mikromaailmas, Gaspi restoranis, Segway Tours OÜ-s, Extra Plussis, Olympic Parkis, Olympic Järve kaubanduskeskuses, Olympic Teenindusmajas, IMG Kasiinodes, Olympic Nurmenukus, Olympic Casino Grand Hotel Tallinnas, Videomat Casinos, Olympic Kristiine mängusaalis, Olymic CG Rocca-al-Mares, Extra plussis, Farkanto OÜ-s, Olympic Casino Lasnamäe Centrumis, Olympic Mustamäe mängusaalis, Olympic №rdes, Olympic Koplis, Lukoil Eesti AS-s, Olymic CG Õismäel, Mirstons kaupluses, Olympic Mustakivis, 30 erinevat G Pilt, A Gilt ja S Dilt saadud ja A S poolt ajavahemikul 15.07.2009 - 28.04.2010 võltsitud välismaist maksekaarti, millega tehtud tehingute summa kokku oli 837 198.50 krooni (53506.73 eurot);

§ 348järgi tunnistati T.D süüdi selles, et tema kasutas alates 22.12.2009 A.

S poolt võltsitud Läti Vabariigi juhiluba nr XXX M Pi nimele, millel oli tema foto, võltsitud pangakaartidega tehingute teostamisel isikut tõendava dokumendina Olympic Casino Lasnamäe Centrumis, Olympic Mustamäe mängusaalis, Olymic CG Rocca-al-Mares, Olympic №rdes, Olympic Koplis, Lukoil Eesti AS-s, Olymic CG Õismäel, Olympic Kristiine mängusaalis, Mirstons kaupluses, Olympic Mustakivis ning Olympic Teenindusmajas. 2

(5)

§ 199

lg 2 p 9 järgi tunnistati T.D süüdi selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt toime pannud varguse, viibides 27.01.2011 kella 18.55 paiku Tallinnas, Viru Väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas Tallinna Kaubamaja toidumaailmas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit konjakit „Larsen“ koguväärtusega 91 eurot ja 78 senti ning möödus kassadest kauba eest maksmata, tekitades sellise tegevusega Tallinna Kaubamaja AS-ile materiaalset kahju 91 eurot ja 78 senti; süüdi selles, et tema, isikuna, kes on vähemalt kahel korral toime pannud varguse, viibides 28.01.2011 kella 15.40 paiku Tallinnas, Viru Väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas Tallinna Kaubamaja parfümeeria osakonnas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse riiulilt parfüümi „Giorgio Armani“ väärtusega 44 eurot ja 90 senti ning pani parfüümi enda mantli taskusse. Seejärel möödus kassadest ja turvaväravatest kauba eest maksmata, millega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, kuid ei saanud tegu lõpule viia, kuna peeti kauplusest väljumisel kinni turvatöötajate poolt; süüdi selles, et tema, isikuna, kes on eelnevalt vähemal kahel korral toime pannud varguse, viibides 15.03.2011 kella 18.55 paiku Tallinnas, Viru Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas №ortemaailma osakonnas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil käekella „Regal“ väärtusega 19 eurot ja 11 senti ning asetas selle enda jope taskusse. Seejärel möödus kassadest ja turvaväravatest kauba eest maksmata, millega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, kuid ei saanud tegu lõpule viia, kuna peeti kauplusest väljumisel kinni turvatöötajate poolt. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja süüdistatava kaitsja. 3.1. Süüdistatav vaidlustab apellatsioonis kohtuotsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu. Taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeks mõistmist kõigis süüdistuse punktides v.a. parfüümi varguse episoodis, milles palub enda karistamist väärteo korras. Apellant leiab kokkuvõtvalt, et antud kohtuotsuses ei ole võistlev kohtumenetlus realiseerunud. 3.2. Süüdistatava kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega T.D talle esitatud süüdistuses õigeks mõistmist. Kaitsja põhiväited on järgmised: - süüdistuses

§ 334

lg 2 järgi ei ole T.D ennast süüdi tunnistanud, kuid kohus on asunud seisukohale, et kuigi süüdistatav kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud, tuleb arvestada tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Et kohtus eitas süüdistatav oma süüd kategooriliselt, tuleb lugeda, et ta ei kinnita seega ka eeluurimisel antud ütlusi ja seega ei saa kohtueelses menetluses antud ütlusi tõendina arvestada; - puuduvad ka muud tõendid T.D süüdimõistmiseks

§ 334lg 2 järgi: G.

Pi ei ole käesolevas kriminaalasjas üldse üle kuulatud, A. G ei tea nime T.D, S. D on kinnitanud, et on koos vanglas istunud, kuid mingeid ärilisi suhteid tal T.D-ga ei ole. A. Sga ei ole T.D mingit kokkupuudet olnud; - vägivaldne ja tõendamata on kohtuotsuses esitatud väide, et kuna võltsitud juhiloal oli T.D pilt, siis tegi maksetehinguid võltsitud kaartidega T.D; - ühtegi äratundmist, videosalvestust vms. T.D süüstava tõendina ei ole esitatud. Kohus tugineb otsuses allkirjade sarnasusele, kuid ekspertiisi selles osas tehtud ei ole. Alternatiivselt leiab kaitsja, et isegi juhul, kui lähtuda muude tõendite puudumisel T.D eeluurimisel antud vastuolulistest ütlustest, saaks T.D süüdi mõista

334 lg 1 järgi ning karistada R. Kiga võrreldava karistusega; - süüdistuses

§ 348

järgi puuduvad T.D vastu igasugused tõendid ja T.D ei ole ennast kunagi selles osas süüdi tunnistanud; - süüdistuses

§ 199

lg 2 p 9 järgi ei ole süü kahes episoodis tõendatud, T.D ise eitab nende tegude toimepanemist, asja „väärtusega“ 44.90 eurot varguse katse on käsitletav väärteona. 3

(5)
  1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsioone ja taotlesid kohtuotsuse tühistamist, prokurör palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
  3. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Apellatsioonides korratakse süüdistatava poolt maakohtu kohtuistungil esitatud väiteid temal süü puudumise kohta, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke argumente. Varem korduvalt tõstatatud ja apellatsioonides uuesti esitatud väidetele on esimese astme kohtuotsuses piisava põhjalikkusega juba vastatud. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Samuti on maakohus piisava põhjalikkusega motiveerinud süüdistatavatele mõistetud karistusi. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks.
  4. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide seisukohaga T.D suhtes süüstavate tõendite ja süü puudumisest ning etteheitega kohtule selles, et käesolevas menetluses ei ole võistlev kohtumenetlus realiseerunud. Võistlevas kohtumenetluses kehtib reegel, kus tunnistaja, kannatanu või süüdistatava poolt kohtus ristküsitluse käigus antud ütluste usaldusväärsust hindab kohus tulenevalt sellest, kas need ütlused on jätkuvalt samad, mida sama isik on andnud kohtueelses menetluses. Kui isik on oma ütlusi muutnud ja ta ei suuda neid veenvalt põhjendada, jätab kohus selle isiku ütlused, kui ebausaldusväärsed, kõrvale. Lühimenetluses kohaldatakse KrMS § 293 sätteid vaid siis, kui toimub süüdistatava ülekuulamine (KrMS § 237 lg 5). Käesoleval juhul on tegemist lühimenetlusega, millega T.D nõustus ning enda ülekuulamist kohtus ei taotlenud (X kd, tlk 33). Seega on T.D ja tema kaitsja poolt apellatsioonides esitatud argumendid sisutud ja käesolevas asjas asjassepuutumatud. KrMS § 233 lg 1 alusel lahendab kohus lühimenetluse kohaldamisel kriminaalasja üksnes kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Toimiku materjalidest nähtuvalt avaldati maakohtu kohtuistungil m.h. ka kõik T.D poolt kohtueelses menetluses antud ütlused (V köide, tlk 21-38, IX kd, tlk 20-22, 27-30, 47-49, 52-55), kus T.D on kinnitanud võõra isiku võltsitud dokumendi kasutamist ostude sooritamisel ja varguste toimepanemist). Tulenevalt KrMS § 3051 lg 2 sätestatule, oli kohtul seega õigus hinnata ka kõiki T.D poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi kogumis teiste kogutud tõenditega ja otsustada, milliseid ütlusi eelistada. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-127-06 p-s 6 selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p 11 asjas nr 3-1-1-88-06 RT III, 2006, 37, 311). See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel. 4
(5)Kohtukolleegium leiab, et käesolevas asjas on maakohus otsuses selgitanud, miks ta ei nõustu kaitsja seisukohaga, et T.D vastu tõendid puuduvad. Kohtuistungil avaldatud ja kohtuotsuses nimetatud kirjalikud tõendid ja T.D poolt kohtueelses menetluses oma süü tunnistamine on piisavateks tõenditeks tema süüditunnistamiseks talle esitatud süüdistustes. KrMS § 63 kohaselt on tõendiks ka kahtlustatava ütlus. T.D-le oli selgitatud tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas ka seda, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu, õiguste ja kohustuste selgitamist on süüdistatav kinnitanud oma allkirjaga. Seega põhineb kohtu järeldus kõigi tõendite põhjalikul analüüsil ja nende kogumis hindamisel.
  1. Maakohus on seega tulnud põhjendatud järeldusele, et T.D oli seotud A. S poolt võltsitud pangakaartide ja teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega ja andnud tema käitumisele ka õige juriidilise hinnangu. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt teadis T.D nii pangakaartide kui M. Pi juhiloa võltsitusest, tehes nendega sihipäraselt tehinguid. Enda nimele välja antud juhiloa kadumise/kaotamise kohta ei ole T.D kohtueelses menetluses ega maakohtu istungil ütlusi andnud. Sellekohaseid ütlusi loeb kohtukolleegium seetõttu ebausaldusväärseteks. Kohtuistungil avaldatud tõendite (IX kd tlk 10-12, 13-16, 27-30, 31-32, 35, 36-40, 43, 47-49, 52-55) pinnalt on maakohus põhjendatult leidnud, et tõendatud on T.D poolt ka varguste süstemaatiline toimepanemine. Apellantide seisukoht, et asja „väärtusega“ 44.90 eurot varguse katse, mille toimepanemises T.D ennast talle esitatud süüdistuse episoodidest ainsana süüdi tunnistab, on käsitletav väärteona, ei tulene seega asja materjalidest ja on asjakohatu. Seega nõustub kohtukolleegium täielikult maakohtu otsuse põhjendustega T.D käitumisele antud juriidilise hinnangu osas.
  2. Maakohtu otsuse vaidlustasid T.D ja tema kaitsja, kes esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras T.D kaitsjale välja maksta 249,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud T.D kanda.
  3. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu
  4. novembri 2011 otsus T.D süüditunnistamises ja karistamises

§ 334

lg 2 p 1, 2, § 348 ja § 199 lg 2 p 9 järgi on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioonide põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola Pavel Gontšarov Sten Lind 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.