1-11-8753/44

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-8753 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. mai 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-11-8753 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.G, isikukood xxx, kodakondsuseta, rahvuselt venelane, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 07.09.2011 ja lõpp 07.09.2012 RESOLUTSIOON Jätta B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 08.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab B.G karistust Viru Maakohtu 07.09.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. B.G tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti B.G-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja B.G karistati vangistusega 1 (üks) aasta. Karistusaega arvestatakse alates 07.09.2011.a. KarS § 50 lg 1 alusel võeti B.G-lt ära 3 (kolmeks) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus vanglast vabanemise päevast. Kinnipeetavat B.G on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Kuritegude muster on välja kujunenud joobes juhtimiste ning vägivallakuritegude näol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on B.G väärteokorras karistatud 15-l korral. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 8 kuud ja kanda jääb veel veidi üle 4 kuu vangistust. Kinnipeetav viibib piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil, mistõttu ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud. Viru Vangla iseloomustusest distsiplinaarkaristused puuduvad. nähtub, et kinnipeetaval B.G Peale võimalikku vabanemist soovib B.G elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, millel võlgnevused puuduvad ja kus käesoleval hetkel elab kinnipeetava elukaaslane 2 lapsega. Isikul on keskeriharidus, mille ta omandas Narva
2. Kutsekoolis. Kinnipeetav ei valda riigikeelt. Enamasti on kinnipeetav ametlikult töötanud, kuid on olnud ka tegevusetuse perioode ning ta on olnud arvel Töötukassas. Vahetult enne vangistust töötas kinnipeetav xxxx metallkonstruktsioonide valmistajana. Isikul on olemas garantiikiri firmalt xxxx ning firmalt xxxx, millised mõlemad on nõus isiku tööle võtma, sest ta on varem nendes firmades ka töötanud. Isikul oli enne vangistust püsiv töökoht ning sissetulek. Käesoleval hetkel on isikul palju hagisid, mistõttu tulude ja kulude tasakaalushoidmine võib olla raskendatud. Kinnipeetav on motiveeritud võlgnevustega tegelema. Kinnipeetava B.G lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane O R ning elukaaslase lapsed K F ja M R. Samuti elavad xxxx kinnipeetava vanemad Z T ja A T. Elukaaslasega suheldakse tihedalt kirjavahetuse, telefonikõnede ning kokkusaamiste vahendusel. Kinnipeetav ei ole lähedaste arvates mõjutatav. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. B.G riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad kriminaal- ja väärteokorras karistused. Kinnipeetav hakkas alkoholi tarvitama oma sõnade kohaselt
3. aastal. Ta tunnistab, et vahel liialdas alkoholi tarbimisega, kuid see oli ammu. Alkoholisõltuvust ta ei tunnista, väites, et viimased aastad tarvitab alkoholi ainult tähtpäevadel. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest ning ka käesolevate kuritegude toimepanemise ajal oli ta alkoholijoobes. Isiku sõnade kohaselt on ta proovinud ecstasyt ühel korral
4. aastal ning mõnel korral amfetamiini, kuid sõltuvust tal diagnoositud ei ole. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda oma 3 probleemide lahendamiseks, ta võib käituda impulsiivselt (arvestades kuritegu). Isik mõistab teiste inimeste seisukohti ja osaliselt ka oma tegevuse tagajärgi. Kinnipeetava käitumine vanglas on igati nõuetele vastav. Isik pani katseajal olles toime uued kuriteod. Isik mõistab ühiskonnaliikmeks olemist, soovib loobuda kuritegudest, asuda tööle ning elada pereelu. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 23%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist madala riskiprotsendi tõttu ning kuna tegemist on viimase TEV-ga. Kui kohus otsustab B.G vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb vangla ettepaneku määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et elukaaslane on valmis B.G moraalselt toetama. Kooselus on nad olnud 4 aastat, tuttavad ligemale viis aastat. Elukaaslase sõnul on kinnipeetava suhted vanematega head. Kuriteod on toime pandud grupis, seega on kinnipeetava suhtlusringis kriminaalse käitumisega isikuid. Rahvastikuregistri andmetel on B.G vallaline, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava elukaaslane O R on töötu. Kinnipeetaval on kuni 28.11.2013 kehtiv elamisloakaart. B.G on korduvalt kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud. Isiku kuritegelik käitumine on muutusteta alates
5. aastast. Kriminaalhooldusele on isik määratud kahel korral. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku panna tingimisi enne tähtaega vabastamise korral B.G-le riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 3,4,7 sätestatud kohustused. B.G leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Kinnipeetava sõnul läheks ta vabanemise korral tööle xxxx, sest talle meeldib seal töötada. B.G ütlustest nähtub, et teda on korduvalt karistatud seetõttu, et ta ärritub kiiresti. Kuriteod on ta põhiliselt toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetav loodab, et ta suudab vabaduses olles alkoholitarvitamisest hoiduda. B.G võttis omaks, et on varem vangistust kandnud, aga enne ei olnud vanglad sellised nagu praegu. Prokurör ei toetanud kinnipeetava B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest tingimisi enne tähtaega vabastamisel tuleb arvestada isiku eelnevat elukäiku. Tegemist on isikuga, keda on varem 7-l korral kriminaalkorras karistatud ja kes viiendat korda kannab vanglakaristust. Isik ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kinnipeetav kannab karistust kuriteo eest, mille ta pani toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Viimases kohtuotsuses on öeldud, et B.G on püütud ümber kasvatada korduvalt, kuid see tulemusi pole andnud ja seepärast teda karistati reaalse vangistusega. B.G puhul on probleemiks alkohol, enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Positiivne on see, et B.G on vanglast vabanemisel tööle asumise võimalus ja toetav sotsiaalvõrgustik, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi vangistuse kandmise ajal. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.G ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda, 4 Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust viiendat korda. Viru Maakohtu 08.06.2010 kohtuotsusega oli B.G süüdi tunnistatud KarS § 121, 119 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 720 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. B.G pani KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime 14.06.2010 ja KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime 01.07.2010 ning nende kuritegude toimepanemise eest kannab ta käesoleval ajal karistust. Seega jätkas B.G vahetult peale eelmise süüdimõistva kohtuotsuse tegemist kuritegude toimepanemist. Varasemad korduvad kriminaalkaristused ja korduv reaalses vangistuses viibimine ei ole kohtu arvates B.G-le vajalikku mõju avaldanud, sest ta jätkas kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, arvestades kinnipeetava alkoholilembust ja tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, et B.G võib toime panna uusi kuritegusid. Kohus tunnustab B.G selle eest, et ta on vanglas olles seaduskuulekalt käitunud. Positiivne on samuti see, et B.G on toetav lähivõrgustik ja garanteeritud töökoht. Kohtu arvates kaalub isiku varasem elukäik üles eelpoolnimetatud positiivsed asjaolud. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid B.G puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
6. mail
7. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne