lg 2 p 7,8,9 - § 25 lg 2 ja § 424 järgi Maksim Kink Prokurör Tõkend P.N , elukoht: Xxx; isikukood: xxx; kodakondsus- määratlemata; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; Kriminaalkorras varem karistatud : 1) 20.12.2004 Rapla Maakohtu poolt
lg 2 p 8 järgi 6kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6-kuulise katseajaga; 2) 01.03.2006.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 15120 krooni ja lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuud; 3)15.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 4-kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga; 4) 30.03.2010.a. Viru Maakohtu poolt
199 lg 2 p 4 järgi KrMS § 238 lg 2,
lg 1, § 69 lg 1 alusel üldkasulik töö 144 tundi tähtajaga 6 kuud , mis on tehtud 18.10.2010 elukohast lahkumise keeld alates 14.04.2010; vahistamine kohaldatud 14.10.2011a.; kinni peetud 24.11.2011.a. Kaitsja Talvi Vaske Süüdistatav Kohus juhindus KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.N
Süüdi tunnistada P.N
järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista P.N-ile 1 aasta 4 kuud vangistust.
kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 4 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda P.N-i eelvangistuses viibitud aeg 13.04.2010 kuni 14.04.2010, 31.12.2010, 15.01.2011 kuni 16.01.2011 ja 29.03.2011 kuni 31.03.2011 s.o. kokku 8 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 7 kuud ja 22 päeva vangistust . Karistusaja alguseks lugeda 24.11.2011.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
MS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 435 eurot riigituludesse ja menetluskulud – joobeseisundi tuvastamise kulud 527 eurot; materjalidest koopiate tegemise kulud 35.77 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 45.62 eurot ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 402.71 eurot , kokku 1011.10 eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „P.N , 1-11-6605, sundraha või menetluskulu “. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistuse sisu: P.N süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Korban’iga, ajavahemikul 12.04.2010 kell 16.00 – 13.04.2010 kell 05.50, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis sisse aia sees oleva augu kaudu Tallinnas Xxx asuvale ja S AS-ile kuuluvale telliskiviaiaga piiratud territooriumile ja võttis sealt ära S AS-ile kuuluvad 95 raudkuuli, maksumusega 6 krooni tükk ehk 0,38 eurot, kogumaksumusega 570 krooni ehk 36,43 eurot. 2 Kotiga viis kuulid territooriumilt välja ning laadis need Valdeku 132 maja ette pargitud sõiduautosse Renault registreerimismärgiga xxx. Seejärel Sergei Korban ja P.N sõitsid sealt minema, kuid mõni tund hiljem taas tulid autoga tagasi selle territooriumi juurde ning varguse jätkamise eesmärgil uuesti ronisid kottidega S AS-i territooriumile, kavatsedes võtta sealt veel metalli samas koguses, kui esimesel korral, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest 13.04.2010 kell 05.50 peeti nad turvatöötaja poolt kinni. Seega P.N, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani grupis ja sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
Samuti tema, 31.12.2010 kella 03.55 ajal Tallinnas Sõle tn 14 maja juures juhtis mootorsõidukit BMW Leedu registreerimismärgiga xxx, olles fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisest narkojoobes. Sellise käitumisega rikkus P.N liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, selle kohta, et juht ei või olla joobeseisundis, s.o terviseseisundis, mis on põhjustatud alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest ja mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ning reaktsioonides. Samuti tema, 15.01.2011 kella 23.34 ajal Tallinnas xxx maja juures juhtis mootorsõidukit BMW Leedu registreerimismärgiga xxx, olles amfetamiini tarvitamisest narkojoobes. Sellise käitumisega rikkus P.N liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, selle kohta, et juht ei või olla joobeseisundis, s.o terviseseisundis, mis on põhjustatud alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest ja mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ning reaktsioonides. Samuti tema, 14.02.2011 kella 12.23 ajal Tallinnas Hospidali tn 1 maja juures juhtis mootorsõidukit BMW Leedu registreerimismärgiga xxx, olles fentanüüli, amfetamiini ja metadooni tarvitamisest narkojoobes. Sellise käitumisega rikkus P.N liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, selle kohta, et juht ei või olla joobeseisundis, s.o terviseseisundis, mis on põhjustatud alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest ja mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ning reaktsioonides. Samuti tema, 29.03.2011 kella 21.37 ajal Tallinnas Liivalaia tn 12 maja juures juhtis mootorsõidukit BMW 320 Leedu registreerimismärgiga xxx, olles fentanüüli, amfetamiini, metadooni ja metamfetamiini tarvitamisest narkojoobes. Sellise käitumisega rikkus P.N liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, selle kohta, et juht ei või olla joobeseisundis, s.o terviseseisundis, mis on põhjustatud alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest ja mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ning reaktsioonides. Samuti tema, 22.04.2011 kella 10.20 ajal Tallinnas Valge tn ja Turba tn ristmiku juures juhtis mootorsõidukit Peugeot Boxer registreerimismärgiga xxx olles fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisest narkojoobes. Sellise käitumisega rikkus P.N liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, selle kohta, et juht ei või olla joobeseisundis, s.o terviseseisundis, mis on põhjustatud alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest ja mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ning reaktsioonides. 3 Seega pani P.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Süüdistatav P.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega. P.N tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses toimepandud tegusid. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses P.N enda ülekuulamist ei taotlenud . P.N-i süü temale inkrimineeritud kuritegudes on lisaks süü täielikule tunnistamisele tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, mis on lubatavad ning millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud , s.o.
lg 2 p 7,8,9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos : tunnistaja Aleksei Jakovlevi ülekuulamise protokollist ( I kd t.l. 8-10 ) nähtub, et 13.04.2010.a. kella 05.45 ajal G4S autopatrullis tööl olles sai väljakutse Valdeku 132 aadressile, kus territooriumi valvur ütles, et 3 meest korjavad midagi raudtee juures. Liikudes valvuri näidatud suunas nägi 3 meest tema suunas tulemas, igaühel käes suur ja raske kott, meeste juurde jõudes viskas üks meestest koti maha ja jooksis minema, tema järgnes sellele mehele, teised kaks meest pidas kinni kohale jõudnud teine G4S autopatrull. Umbes 500meetri pärast kaotas ta mehe silmist ning läks tagasi kinni peetud kahe mehe juurde. Meestel olid kotis umbes tennisepalli suurused metallist kuulid ning meeste auto pagasiruumist avastasid veel umbes 15 sellist metallist kuuli. Kinni peetud kaks meest anti üle politseile, tegemist oli Silikaltsiidi 8 asuva kivitehase kinnise ja võõrastele suletud territooriumiga; G4S AS-i õigusrikkuja üleandmise aktist (I kd t.l. 11) nähtub, et 13.04.2010 kella 05.40 ajal saadud väljakutsel aadressil Valdeku 132 pidasid kinni kaks meest , kes varastasid territooriumilt Silikaltsiidi 8 metalli, kolmas mees jooksis ära ; P.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd t.l. 21-23) nähtub, et 13.04.2010 kella 05.50 ajal peeti ta aadressil Silikaltsiidi 8 Tallinnas kinni koos Sergei Korbaniga piiratud territooriumilt metallesemete varguse tõttu ; P.N kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd t.l. 24-26, 30-31) seletas, et koos Sergei Korbaniga olles rääkis üks võõras mees, et Männikul asuva ammu suletud tehase territooriumilt saaks vanarauda. Kinnitas, et selle tehase territooriumil on ta varem korduvalt käinud, tekkis mõte mina metalli vaatama. Päeval kella 16-17 paiku läksid tema kasutuses oleva tumepunase autoga Renault, reg. nr xxx territooriumi juurde, sisenesid territooriumile tellistest aia lõhutud osast, umbes 100 m kaugusel leidsid maast roostes mustast metallist kuulid. Nii tema kui Korban panid oma seljakotti niipalju kuule kui mahtus võis olla 15-20 tk ja viisid autosse. Käisid sedasi 2 korda, kuule võisid sel korral saada ca 100 tk, umbes pool kogusest jäi veel maha. Läksid territooriumilt minema, et kuulid metalli kokkuostu viia, kuid otsustasid siis, et toovad territooriumilt ära veel ka sinna jäänud kuulid. Sõitsid territooriumile tagasi, sisenesid sama ava kaudu ja avastasid kuulide juurest neile tundmatu mehe, kes pani ka kuule kotti ja kui nemad oma kotid täis panid, hakkasid koos territooriumilt lahkuma. Kui märkasid turvameest , jooksis võõras mees minema, aga tema koos Sergeiga ei jooksnud, kuna ei arvanud, et teevad midagi valesti ja et neid kuule võtta ei tohi. Kinnipidamisel tõsteti tema autosse ka kott kuulidega, mille ära jooksnud võõras mees maha jättis ; asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt (I kd t.l. 34-36) nähtub, et tumepunast värvi sõiduauto „Renault Safrane“ , reg. nr. xxx pakiruumis on erineva suurusega 95 metallkuuli ja tumerohelises „Puma“ logoga seljakotis on 11 suurema mõõduga metallkuuli ; kannatanu AS S esindaja AB ülekuulamise protokollist ( I kd t.l. 47-49) nähtub, et 13.04.2010 kell 05.50 ajal tungiti AS S territooriumile aadressil Silikaltsiidi 8, mis on piiratud aiaga. Metallkuulid olid laoterritooriumil, mis asub firma territooriumil ja oli lisaks piiratud lisa kiviaiaga, milles oli juba eelnevalt ava. Laost varastati 106 2 kilost metallkuuli, väärtusega 6 krooni tükk, koguväärtusega 636 krooni . Kuulid saadud tagasi, tsiviilhagi ei ole; Sergei Korban kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd t.l. 56-59) kinnitas, et koos P.N-iga kuulsid ühelt võõralt mehelt, et lahtiselt territooriumilt võib saada teraskuule, mida keegi ei vaja. 4 Umbes kella 17 paiku läks koos Artjomiga territooriumile läbi lõhutud tellisaia, Artjomi auto jätsid peahoone kõrvale, aiaaugust umbes 50-100 m kaugusel aia ääres olid osaliselt maa sees metallkuulid. Kumbki pani oma seljakotte kuule ning viisid need autosse, käisid kaks korda, kokku said umbes 100 tk. Kavatsesid need hommikul vanarauaks viia, kuid varahommikul tuli mõte ära tuua veel ka maha jäänud kuulid. Kohale jõudes nägid, et sealt hunnikust oli veel ka vahepeal kuule ära viidud, kumbki pani oma seljakotti 20-25 kuuli ja liikusid auto poole, territooriumil nägi veel ühte tumedat kogu liikumas, kuule sinna territooriumile enam maha ei jäänud. Territooriumi järgi võis aru saada ,et tegemist on maha jäetud , kuna hooned on lõhutud, maas vedeleb metalli ja telliseid; Sergei Korbani ütluste ja olustiku seostamise protokollist (I kd t.l. 60-65) nähtub P.N-i ja Sergei Korbani liikumise kirjeldus 13.04.2010.a. Silikaltsiidi 8 territooriumile saabumisega seoses; karistusregistri teatisest P.N-i kohta ja kohtuotsustest (I kd t.l. 203-206, 207-213) nähtub P.N-i karistatus ja tema poolt toimepandud kuritegude asjaolud.
episoodis : laboratoorsest analüüsist nr 579 (I kd t.l. 91) nähtub, et 31.12.2010.a. kell 04.
sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.N-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine s , raskendavad asjaolud puuduvad. P.N on varem kuritegude ja väärtegude eest karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. P.N-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades samuti võimalust mõjutada P.N edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus , et P.N ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, eelkõige, kuna tal puudub legaalne sissetulek. Karistusseadustiku eriosa näeb
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse ning
P.N on lühikese aja jooksul, s.o. kõigest 4 kuu jooksul 5 korral joobeseisundis autoroolist kinni peetud ning tal on tuvastatud narkootiline joove. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimised on käesoleval ajal ühiskonnas väga levinud ning samas on tegemist süütegudega, mille ühiskonnaohtlikkus on väga suur, kuna kannatanuks võib osutuda iga ühiskonna liige. P.N pani uusi kuritegusid toime ajal kui tema poolt toimepandud varavastase kuriteo kriminaalasi oli juba kohtu menetluses ning varavastase kuriteo pani ta toime tema suhtes tingimuslikult kohaldatud vangistuse katseajal, mis on kohtule tunnistuseks sellest , et P.N ei ole teinud endale mingeid järeldusi talle varem kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistustest ega ole ka võimaliku karistuse hirmus asunud elama seaduskuulekat elu. Seetõttu tõttu tuleb kohtu arvates P.N-ile karistuseks mõista vangistus. Vangistuse kestuse määramisel asub kohus seisukohale, et raskeim karistus tuleb mõista P.N-ile
järgi, kuna tegemist on 5 kuriteo episoodiga ja üle keskmise eriosas ettenähtud 7 vangistuse määrast. Toimepandud varavastase kuriteo eest mõistetava karistuse võib kohtu arvates, kuna P.N-i poolt toimepandud vargus jäi katse staadiumi ning kahju kannatanule ei tekkinud , leiab kohus et antud kuriteo eest mõistetava karistuse võib lugeda kaetuks raskema karistusega ning mõistetavale karistusel kuulub liitmisele Harju Maakohtu 15.12.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Samuti leiab kohus, et P.N-ilt tuleb lisakaristusena ära võtta juhtimisõigus. Lähtuvalt toimepandud liiklussüütegude arvust ning sellest , et 5 joobes juhtimist on tuvastatud kõigest 4 kuu jooksul, millest järeldub, et P.N ei ole häirinud teadmine, et teda on joobeseisundis auto juhtimiselt kinni peetud ning on algatatud kriminaalasjad, on ta siiski jätkanud sõiduki juhtimist , tuleb tema suhtes lisakaristust kohaldada maksimaalses määras ning võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 aastaks. P.N-ilt kuulub väljamõistmisele sundraha II astme süüteo toimepanemise eest ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest , tasu joobeseisundi tuvastamiste eest, sõiduki teisaldamise kulu ja tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest. Kohus juhindus KrMS § 238 lg 1 p 4; lg 2; § 311; § 312; § 313 . Helve Särgava Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.