25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Enge Selge Süüdistatav B.T ik: XXX, Valgevene kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.01.2012 kuni 27.01.2012, elukohast lahkumise keeld alates 27.01.
S § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 4 kuud. Vabanes Tallinna Vanglast 24.10.2011 pärast karistuse kandmist. Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. B.T süüdi tunnistada KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.
Kohtuistungil süüdistatav B.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 26.01.2012 koostatud kannatanu A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 26.01.2012 kell 17:46 kaupluses Keila Selver aadressil Piiri 12 peeti kinni isik, kelle juurest avastati A-Selver AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (Laua viin 700 ml, Laua viin 200 ml) kokku 10,14 euro väärtuses. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 2) 26.01.2012 koostatud tunnistaja ALülekuulamisprotokolli kohaselt jälgis ta turvatöötajana kaameraid, kui meesterahvas alkoholi leti juures pistis tasku 200 ml Laua viina väärtuses 2,99 eurot ja 700 ml Laua viina väärtuses 7,15 eurot. Peale kassade läbimist peeti kinni B.T. Viin tagastati kauplusele. (t/l 4-5) 27.01.2012 koostatud kahtlustatava B.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 26.01.2012 a umbes kella 17:30 läks poodi, et varastada endale alkoholi kuna ei olnud raha ostmiseks. Sisenedes Keila Selver kauplusesse läks kohe alkoholi osakonda, kust võttis kaks pudelit viina ja mõlemad pudelid peitis endale jope taskutesse. Peale seda läks kohe kaupluse väljapääsu poole, möödudes kassadest millegi eest maksmata. Kaupluse väljapääsu juures oli kinni peetud turvatöötaja poolt, kes avastas tema jope taskust varastatud kauba, mis tagastati kauplusele rikkumata. Kahetseb toimepandud tegu. (t/l 8-11) Väljavõte Harju Maakohtu 04.10.2011 otsusest, millega B.T-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 6 kuud ja KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud. (t/l 21-24) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 aastal oli 0 eurot. (t/l 14) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava B.T süüd tunnistavad ütlusi, tunnistaja AL ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, Harju Maakohtu 04.10.2011 otsuse väljatrükki, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.T käitumine kvalifitseeritud KarS §
25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse B.T ühe varguse katse toimepanemises ning teda on Harju Maakohtu 04.11.2011 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et ta on lühikese aja jooksul toimepannud mitu vargust, kusjuures menetlusesemeks oleva kuriteo pani ta toime kolme kuu möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud 3 elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata süüteo katsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohus suhtub süüdistatava kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud teo toime pannud kavatsetusega ning vaid kolme kuu möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Seega jätkas ta teadlikult elatusvahendite saamist kuritegelikul teel, olles teadlik selle eest mõistetava karistuse liigist ja määrast. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annavad tunnistust ka süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom ja süüdistatava karistusandmed. Arvestades eelmärgitud asjaolusid ja süüdistatava majanduslikku olukorda, leiab kohus, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ning rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimane kord Harju Maakohtu 04.11.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel vangistusega 4 kuud. Tema suhtes on kahel korral jäetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, neist ühel korral on kohaldamata jäetud vangistus hiljem täitmisele pööratud käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu. Taolised andmed ja süüdistatava elulaad viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja käituks karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kriminaalhooldust takistavalt. Samas puudub süüdistataval ka alaline elukoht ning tema aadressiks on viimased aastad olnud kodutute öömaja aadress. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning asjaolust, et kannatanule kahju ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Mis puudutab kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist, siis leiab kohus, et kuivõrd süüdistataval on aastaid puudunud alaline legaalne sissetulek ning alaline elukoht, siis puuduvad süüdistataval ka rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks. Seetõttu lähtub kohus KrMS § 180 lg 3 sätetest ning jätab valdavas osas menetluskulu süüdistatavalt välja mõistmata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.