1-12-2717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-2717 (12237300011) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Enge Selge Süüdistatav B.T ik: XXX, Valgevene kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.01.2012 kuni 27.01.2012, elukohast lahkumise keeld alates 27.01.

1. Harju Maakohtu 20.04.2012 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud kohtu määruse alusel 28.04.
2. Varasem karistatus:
3. Tallinna Garnisoni Sõjatribunali 23.06.1982 otsusega KrK § 227 järgi vabadusekaotus 3 aastat, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks;
4. Harju Maakohtu 15.02.1994 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat;
5. Harju Maakohtu 01.10.1996 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 3 aastat;
6. Harju Maakohtu 10.02.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, § 202 lg 2 p 1, 2, § 64 järgi vangistus 1 aasta, § 74 lg 2 järgi kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 5 kuud, § 74 lg 1 järgi vangistus 7 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Pööratud täitmisele Harju Maakohtu 23.02.2005 määrusega; 1
8. Kaitsja Harju Maakohtu 07.04.2009 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistus 1 kuu 10 päeva; Harju Maakohtu 04.10.2011 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 4 kuud. Vabanes Tallinna Vanglast 24.10.2011 pärast karistuse kandmist. Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. B.T süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.01.2012 kuni 27.01.2012, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva, arvestades ärakandmata karistuse ärakandmist alates B.T kinnipidamisest kohtumääruse alusel, so alates 28.04.
3. B.T suhtes Harju Maakohtu 20.04.2012 määrusega muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Juhul, kui vangistuse tähtaeg saabub enne kohtuotsuse jõustumist, kuulub tõkend tühistamisele ärakandmisele kuulunud vangistuse tähtaja saabumisel.
4. B.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.T , 1-12-2717, kaitsjatasu“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel B.T-lt välja mõistmata.
8. Jätta KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja mõistetav kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel B.T-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: B.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 04.10.2011 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 26.01.2012 kella 17.46 paiku viibides Keilas Piiri 12 asuvas ja Selver ASle kuuluvas kaupluses Keila Selver, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 2 müügisaalist 700 ml pudel viina „Laua Viin“ maksumusega 7,15 eurot ja 200 ml pudel viina „Laua Viin“ maksumusega 2,99 eurot, kaupa kogumaksumusega 10,14 eurot, peitis kauba seljas olnud jope taskutesse ja väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega B.T isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav B.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 26.01.2012 koostatud kannatanu A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 26.01.2012 kell 17:46 kaupluses Keila Selver aadressil Piiri 12 peeti kinni isik, kelle juurest avastati A-Selver AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (Laua viin 700 ml, Laua viin 200 ml) kokku 10,14 euro väärtuses. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 2) 26.01.2012 koostatud tunnistaja ALülekuulamisprotokolli kohaselt jälgis ta turvatöötajana kaameraid, kui meesterahvas alkoholi leti juures pistis tasku 200 ml Laua viina väärtuses 2,99 eurot ja 700 ml Laua viina väärtuses 7,15 eurot. Peale kassade läbimist peeti kinni B.T. Viin tagastati kauplusele. (t/l 4-5) 27.01.2012 koostatud kahtlustatava B.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 26.01.2012 a umbes kella 17:30 läks poodi, et varastada endale alkoholi kuna ei olnud raha ostmiseks. Sisenedes Keila Selver kauplusesse läks kohe alkoholi osakonda, kust võttis kaks pudelit viina ja mõlemad pudelid peitis endale jope taskutesse. Peale seda läks kohe kaupluse väljapääsu poole, möödudes kassadest millegi eest maksmata. Kaupluse väljapääsu juures oli kinni peetud turvatöötaja poolt, kes avastas tema jope taskust varastatud kauba, mis tagastati kauplusele rikkumata. Kahetseb toimepandud tegu. (t/l 8-11) Väljavõte Harju Maakohtu 04.10.2011 otsusest, millega B.T-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 6 kuud ja KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud. (t/l 21-24) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 aastal oli 0 eurot. (t/l 14) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava B.T süüd tunnistavad ütlusi, tunnistaja AL ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, Harju Maakohtu 04.10.2011 otsuse väljatrükki, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.T käitumine kvalifitseeritud KarS §

25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse B.T ühe varguse katse toimepanemises ning teda on Harju Maakohtu 04.11.2011 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et ta on lühikese aja jooksul toimepannud mitu vargust, kusjuures menetlusesemeks oleva kuriteo pani ta toime kolme kuu möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud 3 elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata süüteo katsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohus suhtub süüdistatava kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud teo toime pannud kavatsetusega ning vaid kolme kuu möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Seega jätkas ta teadlikult elatusvahendite saamist kuritegelikul teel, olles teadlik selle eest mõistetava karistuse liigist ja määrast. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annavad tunnistust ka süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom ja süüdistatava karistusandmed. Arvestades eelmärgitud asjaolusid ja süüdistatava majanduslikku olukorda, leiab kohus, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ning rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimane kord Harju Maakohtu 04.11.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel vangistusega 4 kuud. Tema suhtes on kahel korral jäetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, neist ühel korral on kohaldamata jäetud vangistus hiljem täitmisele pööratud käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu. Taolised andmed ja süüdistatava elulaad viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja käituks karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kriminaalhooldust takistavalt. Samas puudub süüdistataval ka alaline elukoht ning tema aadressiks on viimased aastad olnud kodutute öömaja aadress. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning asjaolust, et kannatanule kahju ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Mis puudutab kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist, siis leiab kohus, et kuivõrd süüdistataval on aastaid puudunud alaline legaalne sissetulek ning alaline elukoht, siis puuduvad süüdistataval ka rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks. Seetõttu lähtub kohus KrMS § 180 lg 3 sätetest ning jätab valdavas osas menetluskulu süüdistatavalt välja mõistmata. Märt Toming kohtunik 4