)/, tööandjale kuuluvat mootorsõidukit /veoauto/ MAN 18.313 FLLC registreerimismärgiga XXX, millega liikus J. Sütiste tee 28 juures asuva Maxima kaupluse taga õuealal /LE § 204 (1.
lg 3)/, et viia poodi kaupa, ei olnud piisavalt ettevaatlik ega tähelepanelik õuealal liikuvate jalakäijate suhtes /LE § 64 (1.
lg 1)/, jättis kohandamata oma veoauto liikumise kiiruse selliseks, millega oleks arvestanud kõikide võimalike liiklusoludega, mis võivad tekkida /jalakäijate liikumine õuealal; tema sõidukil olevad pimedad nurgad/ et ta suudaks veoauto peatada etteaimatava mis tahes takistuse ees /LE § 123 (1.
lg 3 p 1, 2)/, arvestades et ta teadis, et sõidab õuealal, mistõttu on etteaimatav, et ka tema veoauto läheduses võib liikuda jalakäijaid, kuna tegemist on jalakäijatele mõeldud territooriumiga ning ta ei veendunud piisavalt enne sõidu alustamist, et manööver on ohutu ja et tema kaubiku läheduses ei liigu jalakäijaid /LE § 91 (1.
lg 2 p 8)/, asus sellegipoolest oma veoautoga liikuma ning sõitis sõiduki parempoolse esiosaga otsa õuealal liikunud jalakäijale EK´ile, kes saadud löögi tagajärjel kukkus veoauto rataste ette /LE § 44 (1.
K.N jätkas edasiliikumist, sõites veoauto parempoolse esi- ja tagarehviga üle jalakäija keha, põhjustades sellega EK´i surma. K.N rikkus järgmisi liikluseeskirja nõudeid: LE § 44 (1.
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 64 (1.
lg 1) /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 91 (1.
lg 2 p 8) /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, 3 et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/; § 123 (1.
lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 204 (1.
lg 3) /juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk peatada/, LS § 20 lg 1 (1.
) /mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust/. K.N pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles Harju Maakohtu poolt 23.05.2011 karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 2 kuud 20 päeva katseajaga 2 aastat ning juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks /otsus täitmisele pööratud 26.05.2011/, juhtis 08.07.2011 kella 16.48 ajal J. Sütiste tee 28 juures asuva Maxima kaupluse taga õuealal mootorsõidukit /veoauto/ MAN 18.313 FLLC registreerimismärgiga XXX, omamata juhtimisõigust, mis oli karistusena kohtu poolt ära võetud. K.N , hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema juhtis 10.09.2011 kella 21.42 ajal Tallinnas Sõle 23 maja juures mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0.77 mg/l). K.N pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles Viru Maakohtu poolt 09.04.2007 süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4, 5 alusel, ajavahemikul 15.10.2011 kell 19.00 - 18.10.2011 kell 19.00 tungis ukseluku avamise teel JJ jopetaskust võetud korterivõtmega ilma JJ loata JJ kuuluvasse korterisse, mis asub aadressil XXX, võttes sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 700 eurot. K.N pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ning isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitati kannatanule AF (hukkunu poeg) moraalne ja varaline kahju. Kannatanu esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 389.65 eurot. Kannatanule JJ tekitati varaline kahju. Kannatanu esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 700 eurot. KOKKULEPPE SISU Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 422 lg 1 ja § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest süüdistatava karistamist KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 5 kuud. 4 KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust varasema s.o Harju Maakohtu 23.05.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 2 kuu 17 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 7 kuud 17 päeva. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.09.2011 - 12.09.2011 s.o 3 päeva. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. K.N nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.N selgituse, kaitsja ja ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.N on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.N temale esitatud süüdistuses KarS §-de 422 lg 1, 424, 329 ning 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.N süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.N esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et K.N-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Seega tuleb K.N-ilt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 435.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel surnu ekspertiisi kulud 309.00 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0.45 eurot ja tasu õigusabi osutamise eest 422.35 eurot. 5 Käeolevas kriminaalasjas on kannatanu AE esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 389.65 eurot. Kannatanu JJ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 700 eurot. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses vastavalt VÕS § 127 lg 1, 4; § 128 lg 2; § 129 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 1, 5. Samas arvestades väljamõistetud menetluskulude suurust ja kannatanutele tekitatud kahjude hüvitamise kohustust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.