S § 424 järgi ja karistada teda 2 (kahe) kuulise vangistusega. KarS §74 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus V.P´i suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui V.P 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – xxxxxxxx xxx xx xxx - xx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Määrata V.P katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – V.P tühistada kohtuotsuse jõustumisel. suhtes KarS §50 lg 1 alusel võtta V.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud:
lg 1 p 4, 9; §179 lg 1 p 2 ja
lg 1 alusel välja mõista V.P-lt , menetluskulu– süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja kaitsjatasu – vandeadvokaadi Otto Preem´i osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti riigi tuludesse. Väljamõistetud summad (sundraha, kaitsjatasud) tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:, V.P, 1-12-5003, sundraha“;“ V.P, 112-5003, kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Selgitused Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile (Liiklusseadus §127). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse V.P selles, et tema 06.05.2012.a. kella 10 paiku juhtis xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx tänaval mootorsõidukit xxxxx xxx xxx. xxxxxxxx xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,26 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,12 lugeda lõplikuks tulemiks 1,14 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0033. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani V.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju pole tekitatud ja tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr V.P suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest V.P-le karistuseks kaks
Süüdistatav V.P ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.
lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav V.P kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrustega on kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,40 eurot. Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.
lg 1 alusel tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks V.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha summas 435 eurot, õigusabi tasu 38,40 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt
lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 22.05.2012.a. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.