Obsah (9)

§ 329§ 424§ 68§ 66§ 44§ 16§ 56§ 58§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2013. a, Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-13-820 Kohtukoosseis Kohtunik Inger

§ 329

järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav O.J isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varem kriminaalkorras karistatud 1 kord: Tartu Maakohtu 11.01.2007. a otsusega

§ 424

järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 3-aastase katseaajaga, väärteokorras karistatud 4-l korral Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.J

§ 329

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1030 (üks tuhat kolmkümmend) eurot.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.01.2013.

a kuni 05.01.2013. a, s. o 3 päeva, karistusaja hulka, O.J-i Poolt ärakandmisele kuuluv rahaline karistus on 91 päevamäära, s. o 937 (üheksasada kolmkümmend seitse) eurot 30 (kolmkümmend) senti.

§ 66

lg-te 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb O.J tasuda igakuiselt hiljemalt

1. kuupäevaks 9 (üheksal) järjestikusel kuul 93 (üheksakümmend kolm) eurot ja 10-ndal (kümnendal) kuul 100 (ükssada) eurot 30 (kolmkümmend) senti. 1 KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda O.J-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 (kuuskümmend) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti, kokku 538 (viissada kolmkümmend kaheksa) eurot 5 (viis) senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank), nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr 17001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „O.J, 1-13-820, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank), nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr 17001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „O.J, 1-13-820, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ja kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu O.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 21.08.
2. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-12-3941 karistatud lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuueks kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 03.01.
3. a kella 22.00 paiku Tartumaal Mäksa vallas Melliste - Heiti tee esimesel kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX, omamata juhtimise õigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpoolnimetatud kohtuotsuse. Sellega pani O.J toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.

o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada O.J süüdi

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses.

§ 68lg 1 järgi arvata eelvangistus 03.01.2013.

a kuni 05.01.

1. a, s. o 3 päeva, karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista O.J-ile rahaline karistus 91 päevamäära. Kuna O.J-i rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamise aluseks olev
2. a keskmise päevasissetuleku suurus on 10,27 eurot, on

§ 44lg 4 alusel päevamäära suuruseks 10,30 eurot.

Prokurör taotleb määrata rahaliseks karistuseks O.J-ile 937,30 eurot. 2

§ 66

lg 1, 3 järgi määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuule alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena, tasudes 9 kuul 93 eurot ja 10-ndal kuul 100,30 eurot hiljemalt 15. kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et esinevad KrMS § 251 lg-s 1, 2, 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. O.J-ile esitatud süüdistus

§ 329järgi on tõendatud kriminaalmenetluses kogutud tõenditega.

Tunnistaja Ago Mägimetsa ütluste kohaselt pidasid nad koos liikluspolitseinik Kristjan Varindiga Tartu maakonnas Mäksa vallas Melliste-Heiti teel kinni sõiduki Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXX, mida juhtis O.J. Juhtimiskeskusest kontrollides selgus, et O.J-ile on Tartu Maakohtu otsusega kohaldatud sõiduki juhtimise keeldu (tl 1-2). Liikluspolitseinik Kristjan Varind koostas 03.01.

1. a O.J-i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse liiklusseaduse (edaspidi LS) § 91 lg 2 p 3 alusel (vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu) alates 03.01.
2. a kell 22.02 kuni juhtimisõiguse taastamiseni (tl 3). O.J on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, et ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse ning andnud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ütlusi. Tema ütlustest nähtub, et auto Ford Mondeo seisis Melliste bussijaama juures ning kuna õde ei saanud seda käima, tegi seda O.J, et auto bussijaamast ära viia. Ta oli teadlik, et tal on juhtimisõigus ära võetud ning ta poleks tohtinud sõita, kuid ta ei saanud autot bussijaama jätta ning kedagi ei olnud appi kutsuda. O.J kahetseb, et teo toime pani (tl 9-10). Tartu Maakohtu 21.08.
3. a kohtuotsuse kohaselt väärteoasjas nr 4-12-3941 mõisteti O.J süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning karistati 5 päeva arestiga. LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldati O.J-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise äravõtmist 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest (tl 15-16). Maanteeameti Lõuna regiooni vastuse kohaselt on liiklusregistri andmebaasi andmetel O.J juhtimisõigus ära võetud alates 21.08.
4. a kuni 20.02.
5. a (tl 4-5). Menetleja kontrollis politsei andmebaasi kaudu, et O.J puuduvad kehtivad juhiload (õiend tl 6).

§ 329

näeb muuhulgas vastutuse ette täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. O.J-ilt oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud 6 kuuks. Maanteeameti Lõuna regiooni vastuse kohaselt on O.J-i juhtimisõigus ära võetud alates 21.08.

1. a kuni 20.02.
2. a (tl 4). Seega jättis O.J , juhtides 03.01.
3. a Tartumaal Mäksa vallas Melliste-Heiti tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit, täitmata Tartu Maakohtu 21.08.
4. a kohtuotsuse ning hoidis sellega kõrvale süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 3 O.J kinnitas ülekuulamisel, et ta oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsusest, millega mõisteti talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks (tl 10). Seega oli O.J 03.01.2013. a mootorsõidukit juhtides teadlik sellest, et ta ei täida kohtuotsust ning pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja O.J-i süüd välistavaid asjaolusid.

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud O.J-i karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes.

§ 57

lg 1 p 3 alusel käsitleb kohus karistust kergendava asjaoluna O.J-i puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et kuna O.J-i ei ole varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning talle varasemalt määratud rahatrahvid on tasutud ning ta on toimepandut kahetsenud, on teda võimalik karistada kergemaliigilisema karistusega, s. o rahalise karistusega.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. O.J-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes olles, katseaeg lõppes 11.01.2010. a. Teda on neli korda karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades (tl 13-14). Arvestades O.J-i süü suurust, mis on väiksem, kuna ta juhtis mootorsõidukit väga lühikest maad – ca 500 m, ja tema puhtsüdamlikku kahetsust, on kohus seisukohal, et O.J-i on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma mõistes talle karistuse alla keskmise määra. Seega nõustub kohus prokuröri ettepanekuga mõista O.J-ile karistuseks rahalise karistus 100 päevamäära.

§ 44

lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot.

§ 44

lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et O.J-i 2012. a deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist on 5389,11 eurot (tl 11) ning keskmise päevasissetuleku suuruseks on 10,27 eurot (tl 12). Kuna

§ 44

lg 4 kohaselt väljendatakse päevamäära suurus kümne 4 sendi täpsusega, tuleb O.J-i puhul päevamäära suurusena arvestada 10,30 eurot. Seega vastab 100 päevamäära rahalist karistust 1030 eurole.

§ 68lg 1 sätestab, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. 03.01.

1. a koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti O.J kinni 03.01.
2. a kell 23.05 ning vabastati 05.01.
3. a kell 12.25 (tl 7-8). Seega oli O.J kahtlustatavana kinni peetud 3 päeva, millele vastab rahalise karistuse 9 päevamäära, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel mõistetavast karistusest lugeda kantuks.

Ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks on 91 päevamäära, s.o 937,30 eurot.

§ 66

lg 1 võimaldab rahalise karistuse määrata tasumisele ositi, arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat (

§ 66lg 3).

Kohus peab põhjendatuks prokuröri taotlust võimaldada O.J tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul. Siinjuures arvestab kohus asjaolu, et lisaks mõistetavale rahalisele karistusele tuleb O.J tasuda küllaltki suures ulatuses kriminaalmenetluse kulusid. Seega selleks, et käesolev kohtuotsus oleks O.J-i jaoks reaalselt täidetav ja et rahalise karistuse korraga tasumine ei käiks O.J-ile üle jõu, on vajalik määrata rahaline karistus tasumisele ositi vastavalt prokuröri ettepanekule. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära (KrMS § 179 lg 1 p 2), st 480 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu 57,60 eurot (tl 23-24) ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot (tl 19). Eelnimetatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda O.J-ilt. Ingeri Tamm Kohtunik 5