1-12-9277/14

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-12-9277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. detsember 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-12-9277 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.B, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, haridus 7 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.03.2012 ja lõpp 11.06.2013 RESOLUTSIOON Jätta V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab V.B karistust Viru Maakohtu 28.09.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru 2 Maakohtu 05.03.2012 mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse algus 05.03.
2. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat V.B kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Viimase kohtuotsusega kannab V.B karistust KarS § 201 lg 2 p 1 järgi (omastamine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise). Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on V.B väärtegude toimepanemise eest 35-l korral karistatud, sealhulgas on teda korduvalt karistatud Alkoholiseaduse §-de 71 ja 70 alusel, samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 10 kuud ja kanda jääb veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava alusel 20.06.2012 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 27.09.2012 sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kinnipeetav täidab talle individuaalses täitmiskavas määratud tegevusi. Kinnipeetaval V.B on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (kartser 16.10.2012, 7 päeva, 12.09.2012 keeldus S8 eluhoone kambrist nr 8149 minemast tööle S8 eluosakonna koristajana). Kinnipeetav elas enne vahistamist koos ema ja isaga aadressil xxxx. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava emale. Võimalikul vanglast vabanemisel läheb isik elama samale aadressile. V.B on algharidus, ta lõpetas xxxx. Põhiharidust ta omandada ei soovi. Eriala ta ei oma ega soovi seda ka omandada. Riigikeelt kinnipeetav ei oska, kuid soovib seda õppida. Ametliku töö kogemus kinnipeetaval puudub. Ta on lühiajaliselt mitteametlikult töötanud ehitustel. Enne vahistamist oli kinnipeetav xxxx, mis oli tema sissetulekuks vabaduses. Isiku toimetulekut mõjutasid võlad ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. V.B lähedasteks on ema I R ja isa A R. Kinnipeetaval on elukaaslane J L. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad mitteseaduskuulekad isikud. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad kinnipeetava kriminaalne minevik, alkoholi kuritarvitamine ja korduv avaliku korra rikkumine. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid ja väärtegusid alkoholijoobes. Ta võib käituda alkoholijoobes olles vägivaldselt. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole tegemist alkoholisõltlasega. Kinnipeetav tunnistab oma alkoholiprobleemi ja on valmis sellega tegelema. Kinnipeetava korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Ta võib kasutada vägivalda töökohustusi täitva ametniku suhtes. Kinnipeetav on valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist, on säilinud risk edaspidiseks seaduserikkumiseks. Isik võib enesekontrolli kaotada alkoholi mõju all, sel juhul võimalik ka agressiivne käitumine. Kuritegusid toime pannes on isik käitunud impulsiivselt. Isikule on iseloomulik puudulik probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus, sest vaatamata korduvatele karistustele, kordub seadusevastane käitumine ja jätkub alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav lähtub eelkõige enda vajadustest. Isikul puuduvad kindlad pikaajalised eesmärgid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus V.B puhul on 74% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 51%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava V.B vabanemist tingimisi ennetähtaegselt, kuna tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on kõrge. Juhul kui kohus otsustab vabastada V.B tingimisi ennetähtaegselt, siis 3 uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et I R sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, kinnipeetaval ei ole. Korter aadressil xxxx on kahetoaline kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korter, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetava ema I R töötab, isa A R on xxxx. Vanemad on nõus V.B toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. I R sõnul saab V.B arvestada sellega, et vabanedes hakkab ta saama xxxx. Kinnipeetav on rikkunud varasemalt katseaja tingimusi. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. xxxx taastamiseni on isikul vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. V.B avaldas soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul xxxx ja ta vajab abi. Kinnipeetava väitel suudab ta hoiduda kuritegude toimepanemisest. Narkootilisi aineid ta tarvitanud ei ole. Ametnikega on tal normaalsed suhted. Prokurör ei toetanud kinnipeetava V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Esitatud materjalidest nähtub, et teda on varem kriminaalkorras karistatud 8 korda, vanglas viibib ta kolmandat korda. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Ta on ohtlik ühiskonnale ja ametnikele. Ka vangla ei toeta V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.B ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on nüüdseks 8-l korral kriminaalkorras karistatud. Teda on mitmel korral karistatud tingimuslike vangistustega, millised on hiljem täitmisele pööratud. Käesoleval ajal kannab V.B karistust KarS §-de 215 lg 2 p 1 ja 201 lg 2 p 1 järgi. V.B pani Viru Maakohtu 03.05.2011 otsusega määratud katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mistõttu kohaldati tema suhtes KarS § 65 lg 2 sätteid. Arvestades asjaolu, et V.B ei allunud Viru Maakohtu 03.05.2011 otsuse alusel kriminaalhooldusele, pöörati karistus täitmisele juba Viru Maakohtu 16.02.2012 määrusega. V.B on pikemat aega kuritegusid toime pannud, kuritegude dünaamika on üldjoontes jäänud samaks (enamasti varavastased kuriteod) ja pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud, olles alkoholijoobes. V.B puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Selle leidmist raskendab põhihariduse ja eriala puudumine. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale 4 pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel ja seega vähese materiaalse kindlustatuse korral, arvestades võimalikku alkoholi tarvitamist ja sellega kaasneda võivat agressiivsust, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, et V.B võib toime panna uusi kuritegusid. Moraalselt kinnipeetavat toetavad ja tema abi vajavad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks V.B vabaduses käituda seaduskuulekalt. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava V.B vabanemist tingimisi ennetähtaegselt, sest eksisteerib kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.B suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
3. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu V.B määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
5. märtsil
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne