Obsah (5)

§ 344§ 345§ 64§ 74§ 75

1-13-1869 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1869 (11250100436) Kohtukoosseis Kohtunik P

) § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaitsja Ülle Tamm Argo Küünemäe Süüdistatav G.I – elukoht *, isikukood xxx, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, karistatud 1-l korral väärteomenetluses RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista G.I

§ 344lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud 2.

Süüdi mõista G.I

§ 345lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista G.I-le liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 4. Vastavalt

§ 74

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus G.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 3-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui G.I 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Määrata G.I katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.1.elama oma alalises elukohas *; 4.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 1-13-1869 4.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.1.

1. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.1.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.2.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.veebruar
2. a. 4.3.Kui G.I katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 5.Välja mõista G.I-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber

1. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-13-1869 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot; -ekspertiisi tasu 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. G.I süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga omandada õigus sõiduauto BMW 525I registreerimisnumbriga * enda nimele ümberregistreerimiseks, võltsis 04.märtsil 2011.a. Hiiu maakonnas Kärdla linnas Posti 4 asuvas Maanteeameti Lääne regiooni liiklusregistri Kärdla büroos sõiduauto müügilepingul omaniku R K allkirja. Eeltoodu alusel süüdistatakse G.I

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

dokumendi võltsimises. Peale selle süüdistatakse G.I selles, et tema esitas 04.märtsil 2011.a. eelnevalt enda poolt võltsitud sõiduauto BMW 525I registreerimisnumbriga * ostu-müügilepingu Hiiu maakonnas Kärdla linnas Posti 4 asuvas Maanteeameti Lääne regiooni liiklusregistri Kärdla büroos ametnikule, mille alusel omandas õiguse sõiduauto ümberregistreerimiseks enda nimele. Eeltoodu alusel süüdistatakse G.I

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

võltsitud dokumendi kasutamises. 2 1-13-1869 Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 50/. Prokuröri poolt kohtus G.I-le nõutud karistus:

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus 2 kuud vangistust.

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus 3 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui G.I 18 kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg1 sätestatud kontrollinõudeid Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.I süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend puudub Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb G.I-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 480 eurot (1,5 * 320). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A.Küünemäe G.I kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 132eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see käekirjaekspertiisi (akt nr 11E-DK0061 29.04.2011) tasu 282 eurot /tl 13/. Kohtuistungi taotles kaitsja, et kohus vähendaks KrMS § 180 lg 3 alusel G.I-lt väljamõistetavat menetluskulu, kuna G.I on välja mõistetud tema alaealise lapse kasuks elatis, ta on töötu. Lähiajal on lootus tööd saada, siis saab asuda ka ositi menetluskulu tasuma, selle korraga tasumine käib üle jõu. Prokurör jättis menetluskulude vähendamise kohtu otsustada, kuid ei toetanud menetluskulude ajatamist, kuna isikul sissetulekut ei ole ja ei ole prognoositav, kui palju ja kas ta tulevikus on võimeline menetluskulude katteks tasuma. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb vähendada G.I-lt välja mõistetavat menetluskulu ja seda just seetõttu, et G.I enda ütluste kohaselt on septembrist 2012 töötu, mingit sissetulekut ei ole, samas on tal kohustus üleval pidada oma alaealist last, millist kohustust ta oma sõnade kohaselt ei ole seoses sellega, et tööd ei ole, pole suutnud täita. Menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine seaks tema alaealise lapse veelgi raskemasse majanduslikku olukorda ja seetõttu kohus mõistab G.I-lt välja poole sundrahast. Samas kohus leiab, et menetluskulude ajatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna käesolevala ajal ei ole G.I sissetulekuid, millest hakata ka osastatud menetluskulusid tasuma. Samuti selgus G.I ütlustest, et *, seega on G.I juba täitmata 3 1-13-1869 rahalisi kohustusi ja menetluskulude ajatamine kohtuotsusega võib teised õigustatud isikud seada halvemasse olukorda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4