lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav E.M Ik: xxx, EV kodanik, elukoht: Xxx, emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: töötu Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 04.02.2013 kuni 05.02.2013, 07.02.2013 kuni 08.02.2013. Varem kriminaalkorras karistatud, viimati: Tallinna Linnakohtu 28.04.2005 otsusega
Kaitsja Advokaat Juho Aule RESOLUTSIOON
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.02.2013 kuni 05.02.2013, 07.02.2013 kuni 08.02.2013 so 4 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend 1 kuus) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta E.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva E.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.M temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 1 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada E.M järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 1 alusel määrata E.M-ile kohustus mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume. 7.
p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.02.
Kohtuistungil süüdistatav E.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 04.02.2013 varguse katse episoodis: • 04.02.2013 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et E.M 04.02.2013 kell 13:40 Ülemiste Rimi Hypermarketis läbis kassad, jättes võetud kauba (õlu Tõmmu Hiid, taara) eest tasumata 0,98 eurot. Kaup tagastati kauplusel rikkumata kujul. /tl 2, 3/ • 04.02.2013 koostatud tunnistaja KK ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles 04.02.2013 Suur-Sõjamäe 4 asuvas kaupluses Rimi Hypermarket turvatöötajana märkas läbi kaamera kella 13:30 ajal müügisaalis meesterahvast, kes alkoholi osakonnas võttis pudel õlut, pani selle endale mantli põue ning seejärel võttis veel ühe pudeli kätte, ning tasus kassas üksnes käesolnud pudeli eest. Peale kassade läbimist peeti isik kinni, turvakontrolli käigus võttis isik põuest välja tasumata jäetud kauba (õlu „Tõmmu Hiid“) maksumusega 0,98 eurot. /tl 4/ • 05.02.2013 koostatud kahtlustatava E.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et oli tugevas alkoholijoobes, kaupluses Rimi võttis kaks pudelit õlut, ühe neist pani teel kassase omale põue ning teise eest maksis kassas. Peale seda peeti ta turvatöötaja poolt kinni ning turvakontrolli käigus andis välja põues olnud õllepudeli. Kahetseb puhtsüdamlikult. Tunnistab alkoholisõltuvust ning soovib minna võõrutusravile. /tl 14-16/ 07.02.2013 varguse katse episoodis: • 07.02.2013 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusest ja õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 07.02.2013 kell 18:20 peeti Tallinna Kaubamajas kinni E.M , kelle juurest avastati ebaõigel teel omandatud kaup Head Run tualettvett (2tk) kokku maksumusega 21,40 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. /tl 23/ • 07.02.2013 koostatud tunnistaja MA ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.02.2013 kell 18:05 paiku tema olles tööl Tallinna Kaubamaja valvekeskuses märkas kaamerast meesterahvast, kes meeste lõhnade osakonnas võttis riiulilt kaks karpi ning pani omale 3 pluusi alla. Isik läbis kassad võetud kauba eest tasumata ning turvakontrolli käigus tuli meesterahva särgi alt välja 2 tk Head Run tualettvett kokku maksumusega 21,40 eurot. Kinnipeetud isikuks osutus E.M. /tl 24/ • 07.02.2013 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtub, et E.M peeti kinni 07.02.2013 kell 18:20 Tallinnas, Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas so. vahetult pärast kuriteo toimepanemist. /tl 28-29/ • 08.02.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub, et 07.02.2013 kell 18:16:37 Tallinna Kaubamaja parfümeeriaosakonnas mustade pükstega, musta jopega ja musta mütsiga noormees (E.M ) võttis riiulilt kaupa ning pani need endale põue. Kell 18:17:05 väljus E.M Tallinna Kaubamajast, jättes võetud kauba eest maksmata ning turvatöötaja pidas ta kinni. / tl 34, 43, 35-36/ • 08.02.2013 koostatud kahtlustava E.M-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 07.02.2013 kell 18:20 paiku sisenes ta Tallinna Kaubamajja. Kaupluses võttis riiulilt ja pani põue 2 tualettvett. Pärast seda läks kassast mööda, jättes kauba eest maksmata. Kauplusest väljumisel pidas teda kinni turvatöötaja ning kontrolli käigus avastati tema juurest varastatud kaupu kogumaksumusega 21,40 eurot. Varastas enda jaoks. /tl 30-32/. Muud tõendid: • 23.11.2012 koostatud kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2316,12,012428 nähtub, et E.M pani 23.11.2012 toime varguse väheväärtusliku asja vastu. /tl 44-45/ • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. /tl 18/ Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava E.M-i süüd tunnistavad ütlusi, kannatanute Rimi Eesti Food AS-i ja Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusi, õigusvastase teo toimepanemise akti ja õigusrikkuja kinnipidamise akti, tunnistajate KK ja MA ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, otsuse väljatrükki väärteoasjas, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.M-i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat väärteokorras karistatud 23.11.2012 toimepandud süüteo eest väheväärtuslike asjade vastu. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad samalaadset varavastased süüteod on toime pandud 04.02.2013 ja 07.02.2013. Seega on E.M 4 kuu jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu ning süüdistatava selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on muutunud süüdistatava põhiliseks väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav
lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäid vargused süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning neid tuleb hinnata süüteo katsetena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud tegude varavastast iseloomu ja majanduslikku olukorda leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati 4 Tallinna Linnakohtu 28.04.2005 otsusega
Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatava eesmärk oli varastada suhteliselt väheväärtuslikke esemeid ja kuriteod jäi katse staadiumisse, siis võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole suur ja seda võib hinnata pigem väiksena, mistõttu võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades süü suurust ja asjaolu, et viimasest temale kohtu poolt mõistetud karistusest on möödunud suhteliselt pikk aeg, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et käitumiskontroll suudab süüdistatavat sundida loobuma uute süütegude toimepanemisest. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et kahtlustatavana kinnipidamisel oli süüdistatav alkoholijoobes ning teda on korduvalt karistatud nii AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kui ka NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Sellest saab järeldada, et süüdistataval esineb sõltuvus mõnuainetest, mis on ilmselgelt tinginud ka temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb panna kohustus hoiduda alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest vähemalt katseaja kestel, millise kohustuse lasumine süüdistataval peaks suurendama kontrollnõuete täitmise soovi, vältimaks karistuse täitmisele pööramist. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistataval puudub alaline sissetulek. Samas on süüdistatav tööealine ja töövõimeline isik, mistõttu puudub alus kriminaalmenetluskulude jätmiseks riigi kanda. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et süüdistatavatel käiks kõigi menetluskulude tasumine 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest korraga üle jõu, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata menetluskuluse tasumine KrMS § 180 lg 3; § 423 ja § 424 alusel tasumiseks maksimaalse tähtaja jooksul, so 12 kuu jooksul süüdistatavale jõukohaste osadena. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.