← Eesti

1-10-4987/11

Obsah (5)§ 314§ 257§ 17§ 39§ 56

Kriminaalasi nr.1-10-4987 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 08. novembril 2011.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juures

§ 314järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas S.V süüdistatakse selles, et tema 16.03.

  1. a. alustas VK ja VK’i väljatõstmist, sisenedes ilma kohtuotsuseta esimesest korda XXX, Tallinn korterisse ja lasi seal ära vahetada ukselukud, takistades 21.03.2006.a. VK’i sissepääsu oma koju. S.V keeldus VK’ile korterivõtmete andmisest. Majanaabrid rääkisid S.V-le , kus VK ja VK asuvad ning miks nad ära on, kuid see ei takistanud S.V nende väljatõstmist läbi viimast. 04.04.
  2. a. sisenes S.V teist korda ilma kohtuotsuseta aadressil XXX, Tallinn asuvasse VK ja VK’i elukohta ning olles palganud töölised, veeti korteris olnud ja K ’dele kuuluvad asjad maja keldrisse. Osad asjad visati koheselt minema. Kõige selle juures viibisid ka majanaabrid, kes sellise ebaseadusliku tegevuse vastu protestisid, kuid S.V viis alustatu lõpule. Kohtuotsust, millega tal oleks olnud õigus VK ja VK ning nende asjad nende kodust välja tõsta, S.V ei olnud. Kõik asjad, mis keldrisse toimetati, on käesolevaks ajaks hävitatud. Oma tegevusega riivas S.V oluliselt VK ja VK’i põhiseaduslikku, Põhiseaduse § 33 kaitstud õigust kodu puutumatusele ja tekitas VK’le ja VK’ile hingelisi kannatusi, samuti varalist kahju. Ebaseadusliku väljatõstmise käigus VK’le ja VK’ile tagastamata jäänud, S.V poolt omavoliliselt äraviidud, minema visatud VK’le ja VK’ile kuuluvate asjade harilikuks väärtuseks on 534 920.40.- krooni. Oma tegevusega pani S.V toime ebaseadusliku eluruumist väljatõstmise, s.o.

§ 314kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav S.V selgitas, et süüdistus ei ole tema jaoks arusaadav ning süüdi ta ennast ei tunnistanud ja ütlusi anda ei soovinud. Kannatanu VK seletas kohtuistungil, et alates 2006- nda aasta detsembrist elab ta XXX. Enne seda 1973 aastast – 2006-nd aastani elas ta XXX. Selles korteris oli 3 tuba ja korter oli 77,5 ruutmeetrit. XXX tänava korter on 14 ruutmeetrit ja ahjuküttega puumaja. XXX korteris elas veel tema mees MK ja pojad VK ja MK. 2006-ndal aastal elas Pärnu mnt korteris tema ja poeg VK. Pärnu mnt korteris neil kunagi võlgnevusi ei olnud. Pärnu mnt korteri sai linnalt, mille kohta sai orderi (lepingu). Samuti on tal korteri kohta üürileping. Tal olid korteris eluks vajalikud esemed, hagiavaldusele on lisatud asjade nimekiri. 2005-ndal aastal sõitsid nad VK seoses abikaasa surma ja pärandiga Venemaale. Kui ta Venemaal oli, palus ta XXX korteri eest hoolt kandma RG ja naabritel. Kõik asjad jäid korterisse, kui ta Venemaale läks. Venemaale minnes jäi ikkagi XXX korter tema jaoks koduks. Venemaal viibis ta aasta aega. Ta ütles R , et maksaks korteri eest selle, mis ta tarbib naabritele perekond L . RG tema mingit lepingut ei sõlminud. Kui VK

  1. märtsil 2006.a. Eestisse tuli, olid korteri lukud vahetatud ja ta ei saanud korterisse sisse. V helistas S.V-le , et ta lubaks teda korterisse aga S.V ei suhelnud tema pojaga. Perioodil 2005.a. – 2006.a. S.V-ga mingeid tsiviilvaidlusi pooleli ei olnud. Seda, et korter on asjadest tühjaks viidud sai ta teada pojalt ja naabrilt, kes helistasid talle Venemaale. Ta helistas S.V-le ja palus tal osta 1 toalise korteri neile. Asjad viidi tema teada keldrisse. Peale Venemaale lahkumist tema oma asju näinud ei ole ning S.V ei ole temale midagi hüvitanud. Ta on esitanud S.V suhtes tsiviilhagi. Kui ta korterist jäi ilma, halvenes tervis. Tal on olnud mitu insulti ja on olnud halvatud. Tema ei ole S.V-le luba andnud korteri lukkude ära vahetamiseks. Samuti ei lubanud ta S.V korterist asju välja viia. Tema ei hüljanud oma korterit, kui ta läks Venemaale. Kannatanu VK seletas kohtuistungil, et momendil elab XXX, kuid tihti on ja elab Venemaal. Venemaal on ka kodu, seal on tema isa maja. Aastast 1982 elas ta XXX korteris. XXX korteris elas ta koos ema, isa ja vennaga. 2006-ndal aastal elas enamuse ajast korteris emaga. XXX on tema kodu, kuhu jäid tema dokumendid, riided, Vietnamis oldud aja eest saadud kink ministrilt, palju mälestusesemeid ning suveniire. Venemaale läks seoses isa surmaga ning ka töötas seal. Isa suri tal 31.märtsil 2003.aasta. Ta käis Venemaal pidevalt, kuna tegeles metsaga. XXX korteri eest tasus ema üüri ning, kui nad ära olid siis maksid naabrid. Mingeid võlgnevusi neil korteriomanikule ei olnud. Seda ta ei mäleta, millal ema tal Venemaale läks. Sel ajal, kui nemad olid emaga Venemaal, helistas naaber ja teatas, et korteri ukselukud vahetati ära. See oli märtsi kuus. Tema oli juba Venemaal, kui ema Venemaale tuli, siis korterit jälgisid naabrid ja ta palus ka oma poega KK, et ta jälgiks korterit ja käiks sealt aegajalt läbi. Kui ta Eestisse tuli, läks ta advokaatide juurde ja politseisse, kus öeldi, et ta võib lukud lahti muukida. Ta seda ei kavatsenud teha ja rääkis S.V-ga telefoni teel. S.V teatas, et tema on peremees. Kuna ta korterisse sisse ei saanud, siis ta viibis sõprade juures. Eestis viibis ta aprillist maini. Kui ta Peterburgis venna juures oli, sai ta teada, et korterist tõsteti nende asjad välja. Naabrid tegid fotosid, kui töölised korterist asju välja viisid. Sel ajal, kui S.V ukselukud ära vahetas ja asjad välja tõstis oli XXXkorter veel nende kodu. Tema ei ole S.V-le luba andnud korteri luku vahetamiseks ega asjade välja viimiseks. Kõikide asjade väärtus, mis temale kuulus võis olla umbes 100 000,- krooni, mille kohta esitab tsiviilhagi. Tunnistaja IK seletas kohtuistungil, et Krasnikovid on temale endised majanaabrid. 2006 aastal elas tema XXX. Krasnikovidega suhtlesid tihedalt. Ta on XXX korteris käidud mitmetel kordadel. Korter oli sisustatud, seal olid ka tarbeesemeid. V ja VK läksid Venemaale seoses abikaasa surmaga ja pärandi pärast. Kui V oli Venemaal jälgis nende korterit poja sõber. 4.aprillil 2006-ndal aastal kutsus ta politsei, kuna K oli V korterisse sisse murdnud ja viis asju välja ning ka lukud oli ära vahetanud. Ta ütles M.K , et ilma kohtuotsuseta ei saa asju välja tõsta ning ütles, et V on Venemaal. M.K jätkas tegevust. Kohal olid töömehed ja Falcki 2 turvamees. Asjad viidi keldrisse. Kelder oli jubedas seisus, seal oli solgivee uputus. Tema seletas politseile, et inimene on välismaal ning antud isiku korterisse on sisse tungitud ja veetakse asju välja. Tunnistaja Kirill Krasnikov seletas kohtuistungil, et VK on tema vanaema ja VK on tema isa. Väga pisikesena elas tema XXX korteris. Tema isa Victor ja vanaema V elasid selles korteris. Suhtles nendega perioodiliselt sõbralikult, kohtusid vahest, kuid lähedasi suhteid ei olnud. Raimo Grossthal oli see isik, kes viibis ja hoidis silma peal XXX korteril, kui vanaema oli Venemaal ja temal ei olnud võimalik sellel korteril silma peal hoida. Antud sündmusega on ta S.V varem näinud. Temale helistas Raimo ja ütles, et korterisse tuli politsei ja mingid inimesed, et ta peab tõestama, mis alusel ta korteris viibib. Raimolt nõudis politsei mingit allkirja paberile, et teda jaoskonda ei viida. Korteris oli kogu sisustus, kui seal elasid vanaema ja isa, samuti oli seal Raimo asju. Üks uks oli korteris lõhutud, sinna paigaldati lukk. Mäletab, et luku vahetamine toimus S.V korraldusel. Peale seda sündmust ta rohkem seal korteris käinud ei ole. Korteris oli Raimo isiklik televiisor ja veel midagi. Seda ta ei oska öelda, kas Raimo maksis kellelegi korteris viibimise kohta. Teab, et Raimo andis raha kommunaalmakseteks. Tunnistaja AML seletas kohtuistungil, et S.V on selle firma omanik, kes ostis kunagi ära maja, kus ta kunagi elas. V ja V olid endised naabrid XXX majas, elasid korteris nr
  2. Tema elas korteris nr
  3. 2006-ndal aastal elas ta XXX. XXX korteris elas V , mingi aeg ka tema abikaasa, kes suri Venemaal, tema poeg VK. Korteril hoidis silma peal R nimeline meesterahvas. 2005-ndal aastal märtsi kuus pidid K Venemaale minema ning tagasi tulid 2005-nda aasta sügisel. 2006-ndal aastal toimus väljatõstmine. V.K makseid teostas tema V palvel ning teostas seda läbi internetipanga. Makseid teostas ta V käest saadud raha eest. Ta maksis arved, kuna soovis naabrit aidata ja tegemist oli vanainimesega, kes ei tule panga asjandusega ise toime ja Venemaal oli seda keeruline teha ja kallis. Raha sai ta sularahas ning raha oli tema ema käes. Raimo tõi neile üüriarved tema mäletamist mööda. V korteriga toimus intsident, kui vahetati korteriukse lukk ja korter viidi tühjaks. Lukkude vahetamist ise pealt ei näinud, kuid nägi, et lukk nägi teistsugune välja. Luku vahetamisest sai teada ema käest. Asjade väljakolimine toimus aprillis 2006.a. Asjade tassimine toimus S.V korraldusel. Ta tegi 3 pilti ka, kui toimus asjade tassimine. Ühel korral kutsus politsei tema ema ning nad seletasid politseile, et korteri omanik on Venemaal haige ja palusid tegevuse peatada. Tunnistaja RL seletas kohtuistungil, et 2006-ndal aastal elas ta XXX. VK oli majanaaber ülemiselt korruselt. S.V arvas, et on maja omanik. 2006-ndal aastal maksid nad S.V firmale OÜ SP V makse. V ga käisid nad üsna tihti läbi ning on mingil määral tema eluga kursis. 2006-ndal aastal elas XXXmajas V ja tema poeg, kuna ta käis neil sel ajal külas. V ja tema poeg sõitsid Venemaale, kuna V mees suri seal. XXXkorter jäi V l tühjaks. Kui V oli Venemaal, oli ta telefoni teel ühenduses. V jättis temale raha, millest tema poeg maksis kõik V korteri maksud. Poeg maksis maksud interneti teel. Ühel päeval kostis klopsimist ning kui ta läks ülesse korrusele vaatama, V korteril olid ukselukud vahetatud. Ta koputas uksele, kuid keegi korteri ust ei avanud. Ta teatas V , et korteri ukselukud on vahetatud. Aprilli alguses tõsteti V asjad välja ja lukuvahetus oli märtsikuus. VK tuli Eestisse 21.märtsil ja ei saanud korterisse sisse. Peale lukkude vahetamise S.V murdis 4.aprillil korterisse ja viis V asjad välja. Tunnistaja HV seletas kohtuistungil, et S.V võttis teda tööle, et korter tühjaks teha. Tal on kolimise- ja veoteenuseid pakkuv firma. S.V on võtnud neid tööle, korteritest asju välja tõstmiseks. XXX asuvast korterist viisid asjad keldrisse. See juhtus 5,5 aastat tagasi. Tema ise asjade tassimise juures ei viibinud, ta võttis ainult tellimuse telefoni teel vastu. S.V-ga mingid kirjalikku lepingut nad omavahel ei sõlminud. Konkreetselt teostasid XXX töid P , K , K ja keegi veel aga rohkem ei mäleta. S.V-lt sai ta töö eest tasu. XXX töö ajal helistas töömees ja teatas, et kohal on politsei ja tema läheb sealt ära, kuna tekkis 3 vaidlus. S.V-le sai arve esitatud firma nimele. Hiljem viidi asjad keldrisse ja pärast konteinerisse. Kelder tehti kõik tühjaks, isegi vaheseinad lõhuti ära. Konteinerisse läksid diivanid, kõik esemed olid vanad. Tema pakkus teenust S.V-le ja arved esitati firmale. Tunnistaja AK seletas kohtuistungil, et ta on töötanud S.V all, kui tegi korterit tühjaks. Ta töötas kolimisfirmas (kuulus Hillar Vatsel´ile). Pärnu mnt aadressil oli vaja tühjaks tõsta suurem korter. Peale tema oli veel 3 meest. Enamus asju pidid viima prügikonteinerisse ja osad asjad keldrisse. Tema tegi poole sellest tööst. Politseis tundis pildi pealt ära S.V, kes oli ka majas, kui asjade vedu toimus. S.V ütles, mis asjad tuleb keldrisse viia ja mis prügisse, toimus konkreetne juhendamine. Kohus uuris kohtuistungil vahetult alljärgnevaid tõendeid: • Order nr 6318, millest nähtub, et 05.09.1973.a. on väljastatud order VK elama asumiseks koos järgmiste isikutega MK, VK ja MK aadressil XXX, mis koosneb 4 toast ja elamispind akokku 54,9 m2 . Sellega sai V K kasutada antud korterit. / II kd tl. 1/ • Eluruumi üürileping nr 1632/94, mis on sõlmitud 02.051994.a. Kesklinna Elamute Valitsuse juhataja asetäitja EM ja VK vahel. VK ja tema perekonnaliikmete kasutusse anti XXX korter üldpinnaga 77,5 m2 (4 tuba, köök, vannituba, tualettruum). Lepingu tähtaeg 5 aastat, s.o. kuni 01.07.1997.a. Punkt 2.4 sätestab, kui kumbki lepingu pool ei taotle lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse see leping pikenenuks järgnevaks viieks aastaks. / II kd tl 2-3/ • Hagivaldus koos korteris olnud esemete nimekirjaga, millest nähtub, millised esemed kannatanu korterist ära viidi väljatõstmise käigus ja millises summas tekitati kannatanule varalist kahju. VK palub hüvitada talle ebaseadusliku väljatõstmisega tekitatud varaline kahju summas 534 920,40 krooni. / II kd tl. 4- 17/. • Moraalse kahju hüvitamise nõue (esitatud Aivar Ennok poolt), mille kohaselt kannatanu V K halvenes tervis seoses S.V jõhkra käitumisega saadud vapustusest ning viibis seoses sellega haiglas ja ambulatoorsel ravil ja palub välja mõista moraalne kahju summas 5000 eurot. / II kd tl.18-19/ • Arstliku ekspertiisi otsus nr 096401 03.03.2004.a., millest nähtub, et VK on tuvastatud raske puue ning see on tähtajatu. / II kd 27/ • VK haiguslugude väljavõtted 08.11.2007.a. – 22.11.2007.a., 24.04.2009.a. – 02.05.2009.a., 28.07.2009.a. – 07.08.2009.a., 28.06.2011.a. – 30.06.2011.a. ja 30.06.2011.a. – 25.08.2011.a. (peaajuinfarkt). /II kd 20-26, 28-32/ • 18.01.2008 kohtumäärus tsiviilasjas VK hagi OÜ SP V vastu eluruumi erakorralise ülesütlemise avalduse tühiseks tunnistamiseks. Määruse kohaselt sõlmiti poolte vahel kompromiss, mille kohaselt pooled loobusid üksteise vastu kõikidest nõuetest, mis tulenesid XXX eluruumi üürimisest hageja poolt. Üürileping loeti lõppenuks alates 01.aprill 2006.a. Antud määruse jõustumisest 2 kuu jooksul kohustus hageja viima ära XXX juurde kuuluvast keldriboksist hagejale kuuluvad asjad. Hageja asjad, mis ei ole 2 kuu pärast määruse jõustumist keldriboksist ära viidud, võib kostja hävitada. / II kd tl 8586/ • AML pangatehingute väljavõtted, millest nähtub, et A – ML arvelt on tasutud XXX üüri SP V OÜ-le järgnevalt: 23.12.2005.a. 2691,- krooni, 03.03.2006.a. 5866,- krooni, 27.03.2006.a. 2962,54 krooni, 28.06.2005.a. 1557,- krooni, 27.07.2005.a. 1520,- krooni, 24.08.2005.a. 1583,- krooni, 03.10.2005.a. 1612,- krooni, 29.11.2005.a. 3843,25 krooni ja 23.12.2005.a. 2691,- krooni. / II kd tl 33-34/ • Asitõendi vaatlusprotokoll + lisad, CD plaadil on 3 fotot, kahel fotol must prügikott asjadega ning kolmandal pildil S.V töökinnastega koos Falck turvamehega korteris. / II kd tl. 82 -84/ 4 • Harju Maakohtu vastust päringule, mille kohaselt ei ole Tallinna Linnakohtusse ega Harju Maakohtusse esitatud ega ka arutatud tsiviilasja S.V ega OÜ SP V hagis VK ja VK vastu väljatõstmiseks. / II kd tl 40/ • 01.07.2004.a. kohtuotsus, tegemist on tsiviilhagiga MK hagi VM, LM ja VM vastu eluruumi valduse üleandmise kohustamiseks. Hagi jäeti rahuldamata. /II kd 45-47/ • Tähtkiri selle kohta, et OÜ SP V on 17.03.2006.a. edastanud tähtkirja VK nimele aadressile XXX, Tallinn. Tähitud kiri on saadud kätte 27.03.2006.a./II kd 52/ • 17.03.2006.a. eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, millest nähtub, et OÜ SP V lõpetab üürilepingu alates 1.aprillist 2006.a. /II tl. 49-51/ • Rahvastikuregistri väljavõtted, millest nähtub, et alates 19.09.1973.a. – 30.03.2008.a. on VK elukoht XXX, Tallinn ning praegune alates 16.04.2008.a. on XXX . VK elukoht on alates 15.10.1980.a. – 30.03.2008.a. XXX, Tallinn. /II kd tl53-54/ • Falck leping nr PHR -06/0025, mis on sõlmitud OÜ SP V ja AS Falck Eesti vahel 26.04.2006.a. Lepingu kohaselt teostati XXXX • Falck leping nr FA-06/2859, mis on sõlmitud OÜ SP V ja AS Falck Eesti vahel 16.03.2006.a. Lepingu kohaselt teostati XXXkorteri valvet ajavahemikul 16.03.2006.a. kell 17:00 kuni 16.03.2006.a. kell 22:
  4. /II kd tl 56-57/ • Falck leping nr FA-06/2871, mis on sõlmitud OÜ SP V ja AS Falck Eesti vahel 30.03.2006.a. Lepingu kohaselt teostati XXXkorteri valve (kolimine) ajavahemikul 04.04.2006.a. kell 11:00 kuni 04.04.2006.a. kell 15:
  5. /II kd tl. 58-59/ • 08.05.2008.a. 3-2-1-37-08 kohtuotsus, seoses ostueesõiguse kohta. / II kd tl. 60-74/ • Äriregistri väljavõte, millest nähtub, et OÜ SP V aadress on XXXning juhatuse liige on S.V. / II kd tl. 75-76/ • Teatis, et S.V suhtes täitemenetluse registri andmetel avatud täitemenetlusi ei ole. / II kd tl 77/ • Tõkend, 04.09.2009.a. on S.V-le valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld aadressile XXX, Tallinn. /II kd tl. 78/ • Maksu – ja Tollikeskuse teatis, millest nähtub, et S.V keskmise päevasissetuleku suurus 2005-ndal aastal oli 216,20 krooni. /II kd tl 79-80/ • Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et S.V on varem kriminaalkorras karistamata isik ning väärteokorras karistatud ühel korral, mis on arhiveeritud. /II kd tl. 81/ • 16.11.2006.a. Tallinna Üürikomisjoni otsus, üürivaidlus VK avaldus OÜ SP V vastu nõudes tunnistada üürilepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks. Üürikomisjon otsustas jätta avalduse rahuldamata. / II kd tl. 89-96/ • 16.03.2006.a. avaldus, mis on esitatud OÜ SP V poolt Põhja Politseiprefektuuri. Avaldus on tehtud vara ebaseadusliku hõivamise kohta. OÜ SP V ei ole sõlminud kellegagi, peale VK XXX kasutamiseks lepingut, seega palutakse kindlaks teha, kes kasutavad Tallinn, XXX korterit ja millisel õiguslikul alusel kasutatakse korterit XXX , Tallinn. Palutakse lõpetada ebaseaduslik olukord. Antud avaldus vastu võetud 16.03.2006.a. /II kd tl. 97/ • Põhja PP kiri, millest nähtub, et 16.03.2006.a. kell 18:00 kontrollisid konstaablid RP ja JH aadressi XXX . Kontrollimise käigus viibis antud korteris RG, kes väitis, et elab seal VK loal ja maksab talle ka üüri. /II kd tl. 98/ • Teatis nr XXX, millest nähtub, et Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Sõle büroos on registreeritud VK eemalviibimine Eestist alates 01.06.2005.a. kuni 30.05.2007.a. /II kd tl.99/ • 21.09.2006.a. Tallinna Linnavolikogu otsus, milles otsustati anda VK koos poja VK viieks aastaks üürile ühetoaline korter üldpinnaga 14,4 m2 aadressil XXX tingimusel, et antud isikud vabastavad nende poolt seni kasutatava eluruumi aadressil XXX , Tallinn. /II kd tl.100-101/ • 05.01.2007.a. Tallinna Kesklinna Valitsuse vastus päringule, mille kohaselt XXX võtmed anti korteriga tutvumiseks VK üle 20.juunil 2006.a., kuid üürileping VK sõlmiti 5 • • • • • 11.12.2006.a. Üürilepingu sõlmimise aluseks oli Tallinna Linnavolikogu 21.09.2006.a. otsus nr
  6. /II kd tl. 102/ Korteriomandi müügi – ja asjaõigusleping, mis on sõlmitud 19.12.2006.a. Lepingu esemeks on korteriomand XXX , koos oluliste osade ja päraldistega. / II kd tl. 103-106/ Üürileping nr 1, mis sõlmitud 13.04.2002.a. VK ja TO vahel aastaks ajaks. Lepingu esemeks XXX , Tallinn korter. / II kd tl 108-110/ HMD G OÜ teatis, mille kohaselt töötas RG HMD G OÜ-s tellingute paigaldaja ametikohal ajavahemikul 03.02.2004.a. kuni 31.03.2006.a. ja elukoha aadressiks avaldas XXX , Tallinn. See elukoht oli alates 01.12.2004.a. kuni töölepingu lõpetamiseni. / II kd tl. 107/ XXX asjade loetelu, mis on koostatud MK ja JK poolt, millest nähtub, millised esemed korterist välja viidi. / II kd, 111/ 95 fotot, mis on tehtud XXX korteris olevatest esemetest. /II kd tl.112-122/ Kohus on tuvastanud asjaolude hindamisel jõudnud järeldusele, et esitatud süüdistus on tõendatud. S.V-le Kannatanu ja tunnistajate samasisuliste ütlustega on tõendatud, et S.V 16.03.2006.a. lasi vahetada VK ja VK´i eluruumiks oleva korteri aadressil XXX välisukse luku, võttes sellega võimaluse kannatanutel korterisse sisenemiseks ning 04.04.2006.a. tõstis ilma kohtuotsuseta VK ja VK´i asjad eluruumist ebaseaduslikult välja. Dokumentaalsete tõenditega ja ütlustega on tõendatud, et VK ja VK´i vastu ei ole esitatud hagi väljatõstmise nõudes ja puudub jõustunud kohtuotsus. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendatud, et VK ja VK elasid korteris aadressil XXX , Tallinn üürilepingu alusel ja seega on neil korteri valdus. Asjaõigusseadus (AÕS) § 40 lg 1 järgi on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Sama seaduse sama paragrahvi lõige 2 järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. AÕS § 41 lg 1 järgi valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. AÕS § 41 lg 3 järgi kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Antud juhul ei olnud valdajal VK´l ja VK´il võimalik oma valdust kaitsta, kuna viibisid Venemaal sel ajal, kui S.V vahetas korteril välisukse luku ja viis ebaseaduslikult eluruumist VK ja VK´i asjad välja. Kannatanute ütlused tõendavad, et neile vahetatud välisukse luku ehk korteri võtmeid ei antud. S.V ei olnud korterile valdust, kuna korteri võtmeid tal ei olnud. Korteri ukseluku vahetamisega soovis S.V saada korterile valdust. Kannatanu valdus on AÕS § 40 lg 1 järgi kaitstud ning vajab valdaja nõusolekut valduse ülevõtmiseks. Ukseluku vahetamise järel võtmete kannatanule andmata jätmisega ja kannatanu äraolekul korteriukse lukustamisega viis S.V lõpule VK ja VK´i korteri valduse äravõtmise viimase nõusolekuta. Kannatanud jäeti ilma võimaluses oma eluasemele ja korteris olevate esemete juurde pääseda. Ukseluku vahetamise järgselt tegevuse lõpule viimisega tegutses süüdistatav aktiivselt ja eesmärgipäraselt jättes kannatanule sellega selge sõnumi enda tahtest. Ei oma tähtsust asjaolu, et see jäi sõnades kannatanule otse väljendamata. Ukse avamiseks tellis süüdistatav luku vahetuse, seega on ta vastutav tellimuse tegevuse eest.

§ 314näeb ette vastutuse ebaseadusliku eluruumist väljatõstmise eest.

Eluruumist väljatõstmine on ebaseaduslik, kui seda tehakse ilma õigusliku aluseta. Ainsaks õiguslikuks 6 aluseks Eesti Vabariigis isiku väljatõstmiseks eluruumist on jõustunud kohtuotsuse. Antud seisukohale on korduvalt asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium (3-1-1-82-97, 3-1-1-29-99 ja 3-1-1-77-03). Väljatõstmine eluruumist saab toimuda üksnes kohtuotsuse alusel, millele viitab ka täitemenetluse seadustik, mille kohaselt toimub eluruumidest väljatõstmine täitedokumendi täitmise kaudu ja selliseks täitedokumendiks on kohtuotsus. Ilma jõustumata kohtuotsuseta väljatõstmine on alati omavoliline ja ebaseaduslik. Kohtuvaidluse esemeks ei ole XXX , Tallinn asuva korteri omandiõiguse väljaselgitamine ja mainitud asjaolu ei oma tähtsust karistusõigusliku olukorra hindamisel. Põhiseadus § 32 järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Sama seaduse § 33 järgi kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi. Mõlemad õigused on võrdselt kaitstud. Eelpoolkirjeldatud tõenditele ja asjaõigusseaduse vastavatele sätetele tuginedes rikkus süüdistatav kannatanu õigusi.

§ 314

sätestatud kuriteokoosseis on

§ 257

– omavoli – erinorm.

§ 314

näeb ette karistuse ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest. Kriminaalmenetluses tõendatud ebaseadusliku väljatõstmise korral ei oma rolli omandiõigus või selle puudumine.

§ 314on suunatud kodu puutumatuse kaitsele.

Igaühe kodu puutumatus on garanteeritud põhiseadus §-s 33. Kodu puutumatuse jämedamaid rikkumisi on ebaseaduslik elamispinnalt väljatõstmine. Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. Karistuse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud. S.V on varem karistamata isik, omab elu- ja töökohta.

§ 314näeb karistusena ette rahalise karistuse.

Süüdistatav on toime pannud ühe kuriteo episoodi. Kohus ei tuvastanud S.V süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Puudub

§ 17

sätestatud eksimus faktilistes asjaoludes, kuna S.V pidi vähemalt möönma, et isikule oma eluruumile juurdepääsu mitte tagamine võib olla ebaseaduslik. Samuti ei esine eksimust teo keelatused

§ 39

kohaselt, kuna S.V oli kindlasti informeeritud, et tegemist on tsiviilõigusliku olukorraga, mida saab lahendada ainult kohtu poole pöördudes. Teo asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades on

§ 56

lg 1 sätestatud karistuse eesmärk tema suhtes saavutatav rahalise karistusega, milline võib jääda sanktsioonikeskmisest määrast allapoole. VK poolt on esitatud tsiviilhagi summas 34187.64 eurot ( 534920.40 krooni) ning VK poolt on esitatud tsiviilhagis summas 6391.16 eurot ( 1000000 krooni). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. 7 Kohus leiab, et VK ja VK poolt esitatud tsiviilhagid tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilasjas nr 2-06-37070

  1. jaanuarist 2008.a. (jõustus 26.02.2008.a.), milles sõlmiti kompromiss OÜ SP V ja VK vahel, kohtumääruse p 1.3 kohaselt V.K ei oma mingeid nõudeid eluruumi omaniku vastu ning loobus kõigist varalistest nõuetest, mis tulenevad Tallinnas aadressil XXX korter 13 asuva eluruumi üürimisest hageja (kannatanu) poolt, punkti 1.5 kohaselt kohustub hageja ( kannatanu) kahe kuu jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest viima ära Tallinnas aadressil XXX korteri 13 juurde kuuluvast keldriboksist hagejale kuuluvad asjad, punkti 1.6 kohaselt hageja asjad, mis on kaks kuud pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumisest eelnimetatud keldriboksist ära viimata, võib kostja hävitada. VK ja VK poolt esitatud tsiviilhagid on ka tõendamata, esitatud tsiviilhagi koosneb üksnes vara loetelust ja hindadest. Kohtumenetluse käigus on tõendamist leidnud, et ajavahemikust 2005.a. kevad kuni 06.04.2006.a. toimunud väljatõstmiseni V ja VK aadressil XXX Tallinn ei elanud, eluruumi kasutas kolmas isik R.G . Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et isikud, kes reaalselt korteris ei ela ning seda kasutab kolmas isik, jätaks lisaks mööblile ja muudele eluks vajalikele esemetele korterisse kuldehteid ligikaudu 40000 krooni väärtuses, lisaks sellele valuutat 200000 rubla ja 1200 dollari väärtuses. 04.06.2006.a. tehtud fotodest nähtub ka korteri olukord. Kohtumääruse 2-06-37070
  2. jaanuarist 2008.a. (jõustus 26.02.2008.a.) punkti 1.6 kohaselt hageja asjad, mis on kaks kuud pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumisest eelnimetatud keldriboksist ära viimata, võib kostja hävitada. V K poolt on esitatud mittevaralise kahju nõue summas 5000 eurot, mittevaralise kahju nõuet on põhjendatud sellega, et süüdistatava poolt ilma aluseta ja loata kannatanu koju sisenemine, mis on jõhker isikute kodu puutumatuse, samuti nende privaatsuse rikkumine, tekitas kannatanutel tugevat viha, solvumist, meeleheite ja stressi tunnet. Süüdistatava käitumise tagajärjel halvenes V.K tervislik seisund, mille tagajärjel kannatanu viibis nii statsionaarsel kui ka ambulatoorsel ravil. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega lähtub nimetatud norm eeldusest, et hüvitise väljamõistmine on õigustatud, kui eelkõige kannatanu hingeline valu, aga ka rikkumise raskus seda õigustavad. Kohus leiab, et teo ja mittevaralise kahju tekkimise vahel peab olema põhjuslik seos, kannatanu ise väljatõstmise juures ei viibinud, toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanule raske puue omistatud juba aastal 2002.a. ( II kd tl 27), väljavõtetest haigulugudest nähtub, et kannatanu oli ajuinfarkt aastal 2001.a., mis oli põhidiagnoos, millega kaasnesid hüpertooniatõbi, II tüübi diabeet, sümptomaatiline epilepsia ja krooniline südamepuudulikkus, nimetatud haiguste näol on tegemist kroonilist haigustega. Seega asub kohus seisukohale, et mittemateriaalse kahju nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg 3; § 311 ja § 313, VÕS § 1043 kohus otsustas Süüdi tunnistada S.V

§ 314

järgi ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära, võttes päevamääraks 13,80 eurot (216,- krooni), s.o summas 1380 eurot. 8 Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbangas nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „S.V, 1-10-4987, rahaline karistus“. Tsiviilhagi VK poolt esitatud tsiviilhagi summas 34187.64 eurot ( 534920.40 krooni) VK poolt esitatud tsiviilhagis summas 6391.16 eurot ( 1000000 krooni ja V K poolt esitatud mittevaralise kahju nõue summas 5000 eurot – jätta rahuldamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista S.V-lt 417,03 eurot sundraha ja menetluskuludena kannatanu esindajale makstud tasu summas 735.08 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber
  2. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõendid – CD plaat - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu kuriteokantseleis 25.11.2011.a. Margot Mikler Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.