Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2013. a, Talinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1396 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi s

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav N.J § 424 järgi elukoht: Xxx isikukood: xxx kodakondsus: kodakondsuseta haridus: keskeri töö- või õppimise koht: ei ole varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.05.2008. a otsusega

§ 424

järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 29.12.2012 Kaitsja advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.J

424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust (29.12.2012), seega karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 1

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus, 5 kuud ja 29 päeva, üldkasuliku tööga 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata N.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on N.J kohustatud järgima

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil Xxx ;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks. N.J-ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada viivitamatult. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Aleksei Sišovilt kaitsja tasu riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses 57.60 eurot ja kohtumenetluses 19,20, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot ning sundraha 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulusid võib tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on

1. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes 2 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu N.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.12.
2. a kella 04.21 paiku Tallinnas, Ümera tn 38 maja juures liikudes Ümera tn 40 maja suunas mootorsõidukit BMW 730D reg.nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,09 mg/l laiendmääramatusega 0,10, lõplik tulemus 0,99 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse §-i 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani N.J toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju puudub ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.J-ile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust (29.12.2012), seega karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (edaspidi ÜKT), arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d. Seega kuulub kandmisele 358 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata N.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on N.J kohustatud järgima

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et N.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.J süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19,20 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 57,60 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär alates 14.01.2013 on 320 eurot). Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kuna N.J ei tööta, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, võimalikuks menetluskulude tasumise 12 kuu jooksul. peab kohus Anne Rebane Kohtunik 4