Toimik nr 1-06-1317 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.jaanuaril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-06-1317 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu A.J, isikukood: xxx, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta A.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega nr 1 – 2636/03 mõisteti A.J süüdi KarS § 184 lg. 2 p. 1 ja 2 alusel ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 4 kuud, millest eelvangistusest viibitud aeg 1 kuu ja 26 päeva loeti kantuks. KarS § 74 alusel ei pööratud karistust tingimuslikult kolmeaastase katseajaga täitmisele. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 01.03.2004 otsusega 2-1/186/04 Tallinna Linnakohtu otsuse A.J-ile KarS § 74 sätete kohaldamise osas. Riigikohtu 18.06.2004 otsusega kriminaalasjas 3-1-1-53-04 jäeti Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Tallinna Linnakohtu 19.07.2004 määrusega 1 – 2636/03 lükati A.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi 1 aasta võrra s.o. kuni 18.06.2005 Tallinna Linnakohtu 08.07.2005.a. määrusega 1 – 2636/03 lükati A.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi kuni 01. oktoobrini 2005. Tallinna Linnakohtu 20.10.2005.a. määrusega 1 – 2636/03 lükati A.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi kuni 01. veebruarini 2006. Harju Maakohtu 10.11.2010 määrusega KarS § 79 lg 3 alusel rahuldati Riigiprokuratuuri prokuröri abi Kati Miitra taotlus Mart 1
(4)A.J-ile Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega kriminaalasjas mõistetud karistuse- 3 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramiseks. Karistusest loeti kantuks 1 kuu 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.10.2010 ja lõpp 19.12.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.01.
- Kinnipidamisasutusest A.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse jooksul on isik osalenud sotsiaalprogrammis xxx. Karistusaja jooksul on sik olnud tööga hõivatud xxx pesumajas abitöölisena ajavahemikul 16.05.-10.06.
- Alates 10.03.2011 on hõivatud tööga vangla majandustöödel. Vabanemise korral asub elama emale kuluvasse korterisse aadressil xxx xxx xxx. Ema elab korteris üksi. Kinnipeetav on lõpetanud 2009 aastal xxx xxxx xxx) alal, omab sertifikaati. Pärast keskkooli elatus kuritegevusest ja legaalsest ärist metsamüük, kinnisvaraarendus, ehitustegevus, kunstimüük. xxx, sai vahistamiseni invaliidsuspensioni. 2007xxx). Vahetult enne vangistust viibis välismaal tegeledes erialase tööga. Vabanemisjärgselt isikul kindel töökoht puudub, on võimalus taotleda invaliidsuspensioni. Isiku ema on nõus materiaalselt toetama. Varasemas suhtlusringkonnas oli kriminaalse taustaga tuttavaid, praeguseks on endapoolsed suhted katkestanud, vädib neid. Isik on varasemalt alkoholijoobes kuritegusid toime pannud, kuritahtlik huligaansus, joobes juhtimine. Kriminaalkorras on isikut karistatud kahel korral narkootiliste ainete käitlemise eest. Varasemalt oli tarvitaja aastatel 1998-2002, tarvitas kokaiini. Varasemalt on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, katseaeg möödunud edukalt. A.J võib ohustada avalikkust oma käitumisega, kui isik alustab uuesti narkootiliste ainete tarvitamist ja alkoholi kuritarvitamist või suhtlemist negatiivset mõju avaldavate, sealhulgas kriminaalse taustaga isikutega ning kui tekib võimalus teenida kiiret ja suurt majanduslikku kasu. Vangla toetab A.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda oma emale Rxxx Sxxx kuuluvasse kolmetoalisesse korterisse aadressil xxx. Kindlat töökohta A.J peale vabanemist ei ole, kuid võimalik on taotleda uuesti invaliidsus. Materiaalselt ja moraalselt on ema nõus poega igati toetama. Isikul negatiivselt mõjuvad asjaolud vabaduses puuduvad. Olemas kindel ja heas korras elukoht, ema poole toetus, võimalus taotleda invaliidsuspension. Puuduvad rahalised nõuded. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammid peaksid toetama elu vabaduses. A.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Ta on nõus arutama ennetähtaegne vabastamine ilma kaitsja osavõtuta. Kaitsja esitas kohtule kirjaliku saeisukoha, mille kohaselt tuleb süüdimõistetu vabastada, sest puudub avalik huvi is8iku vangistuses hoidmiseks, sest kuritegu on nii ammune. Prokurör kirjalikult ei toeta A.J-i ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd karistus on määratud esimese raskusastme rahvatervisevastase kuriteo - narkokuriteo toimepanemise eest; isik on karistuse täitmisele pööramise protsessis end varjanud. Prokurörina ei nõustu Viru Vangla seisukohaga ja ei toeta A.J tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: Kohtutoimiku sh karistusteatise jm andmetel on A.J kriminaalkorras karistatud viis korda, kusjuures neist kahel korral tema pani kuriteo toime pärast seda, kui ta vabastati 09.12.2003 mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega. Sellest järeldub, et kinnipeetava suhtes ei ole talle mõistetud karistused oma eesmärki täitnud – suunata isikut õiguskuulekale teele, kusjuures seda vaatamata tema terviseseisundile. Prokuratuur peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A.J-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Isik, kes on toime pannud kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. 2
(4)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et A.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. A.J-ini on varasemalt karistatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja avaliku korra raske rikkumise eest. Käesoleval ajal kannab karistust raske I astme narkokuriteo eest, nimelt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Peale seda, kui isik 02.03.2006 määrusega KarS § 79 lg 1 alusel vabastati mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega jätkas ta süütegude toimepanemist. 18.10.2006 ja 14.07.2008 kohtuotsustega karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis esimesel korral rahalise karistusega ja teisel korral tingimusliku karistusega. Harju Maakohtu 10.11.2010 määrusega KarS § 79 lg 3 alusel pöörati A.J-ile Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Harju Maakohtu 14.04.2010 määrusest (isiklik toimik lk 2-3) on näha, et A.J 21.10.2009, 17.12.2009, 11.01.2010, 17.02.2010, 16.03.2010 14.04.2010 toimunud kohtuistungitele ei ilmunud, lahkus xxx isik kuulutati tagaotsitavaks ja kohaldati vahistamist. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 4-5) on näha, et A.J on peale 09.12.2003 kohtuotsust väärteokorras karistatud 5 korral nendest Liiklusseaduse rikkumise eest 4 korral sealjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused A.J-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et süüdimõistetul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis xxx ja xxx. Isik on vangistuses olnud tööga hõivatud alates xxx Isikul on kehtivad isikuttõendavad dokumendid ID- kaart kehtivusega kuni 09.01.2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema Rxxxt Sxxx juurde aadressile xxx. Kolmetoaline korter kuulub kinnipeetava emale. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta. Kinnipeetava ema on nõus poega igati toetama moraalselt kui ka materiaalselt. Arvestades A.J-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas kaks narkokuritegu ja kaks viimast liiklussüütegu) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste 3
(4)eesmärkidega. Kaks viimast kuritegu (joobes juhtimine) pani toime pärast seda, kui ta vabastati 09.12.2003 mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega. Lisaks pärast 2003.aasta kohtuotsust on A.J-i karistatud ka viiel korral väärteokorras. Seega A.J-ile mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud-suunata isikut õiguskuulekale teele ja seda vaatamata tema terviseseisundile. Samas alkoholi tarvitamine (kaks kriminaalkuritegu ja väärtegu joobes juhtimise eest) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik ema näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist või võib pakku minna. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.12.2013, ärakandmiseks on ligi 11 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole peagu veendumust, et pärast vabastamist ei lahkuks süüdimõistetu välismaale riiki, kus kriminalhoolduse läbiviimine oleks võimatu ja isik kättesaamatu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu A.J-i temale Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)