4-12-4405/9

4-12-4405 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4405 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Ines Tammsalu Väärteoasi U.J-i väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi – Väärteoprotokoll AB 1269503 25.08.2012.a. Menetlusalune isik U.J – isikukood: XXX; elukoht: XXX; määratlemata kodakondsus; töökoht: B . Hetkel kriminaalasjas vahistatud. 28.01.2013.a. on kriminaalasjas kohtuistung. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht
2. jaanuaril 2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat, menetlusalune isik . Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, § 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.J LS § 201 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 6 (kuus) päeva. U.J-ile mõistetud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning arest kuulub kandmisele peale kriminaalasjas vabaduskaotusliku karistuse ärakandmist või vangistuse asendamisel kergemaliigilise karistusega. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada U.J-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates 1 kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav
3. veebruaril 2013.a. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna välijuht Taavi Kirsi (Kirss) poolt on 25.08.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1269503 selle kohta, et U.J juhtis 25.08.2012.a. kella 11:56 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Roo ja Härjapea tänavate ristmikul, liikudes Kolde puiestee poole, mootorsõidukit Mercedes – Benz E 320 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kirjeldatud tegevusega rikkus U.J LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. U.J tunnistas ennast kohtuistungil väärteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et tegemist ei olnud temale kuuluva autoga ja tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust kunagi olnudki. Menetlusalune isik märkis kohtulike vaidluste käigus, et ta sõitis 10 meetrit ja teda peeti kinni, talle tundub, et teda jälgiti. Istus üldse esimest korda elus autorooli. Leiab, et kuus päeva aresti on selle rikkumise eest palju. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on U.J rikkumise toime pannud ja see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Isikul ei ole kunagi juhtimisõigust olnudki. Tema puhul on mootorsõiduk suurima ohu allikaks. Rahatrahvid varasemate väärteokaristuste eest on tasumata. Kohtuväline menetleja leiab, et antud juhul on rahatrahv karistusena kaotanud oma mõtte. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist ei ole isikuga, kes varasemalt ei ole üldse väärtegusid toime pannud ja oleks olnud eelnevalt seadusekuulekas kodanik. Isikut on varasemalt väärtegude eest karistatud arestiga 12 päeva. Kuna antud juhul on isiku puhul tegemist esimese liiklusalase rikkumisega ja varasem karistusregister on pikk, siis leiab kohtuväline menetleja, et on õiglane ja põhjendatud isiku karistamine arestiga 6 päeva. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et U.J-i süü LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 25.08.2012.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 25.08.2012.a ja kohtuistungil 25.01.2013.a antud ütlustega, milles tunnistab mootorsõiduki juhtimist juhtimisõigust omamata. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega , millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna välijuht Taavi Kirss otsustas 25.08.2012.a. kõrvaldada U.J-i mootorsõiduki Mercedes – Benz E 320 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. U.J on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 06.09.2012.a. U.J kehtivaid juhilubasid ei olnud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et 2 menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kui ka arestidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – U.J-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 25.08.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – U.J teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaatamata sellele asus U.J mootorsõidukit juhtima. Kohus märgib, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku väärteoga – juht, kellel puuduvad nii teoreetilised kui praktilised teadmised, millised on vajalikud mootorsõidukiga liikluses osalemisel, seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud U.J-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et U.J ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. U.J-i puhul on tegemist inimesega, kes pani väärteo toime täisealisena, s.t. isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h. tema enda huvides. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on U.J-i varasemalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Karistusregistri andmetel on isikul 29 kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole U.J hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et U.J-i on karistatud korduvalt rahatrahvidega, millised on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Rahatrahv on end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on U.J-i karistamine raskemaliigilise karistusega. Arvestades eeltoodut on põhjendatud U.J-i karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna U.J ei ole varasemalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid, leiab kohus, et 3 antud juhul on põhjendatud lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 6 päeva. Kuivõrd menetlusalune isik viibib käesoleval ajal vahi all, olles vahistatud Harju Maakohtu 07.09.2012.a. määrusega kriminaalasja 12230112412 raames, peab kohus vajalikuks määrata, et käesoleva otsusega mõistetud arest kuulub ärakandmisele peale eelnimetatud kriminaalasjas mõistetava võimaliku vangistuse ärakandmisel või peale isiku vahi alt vabastamist. Leili Raedla Kohtunik 4