1 Kriminaalasi nr 1-12-4752 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 08. jaanuar 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-12-4752 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekr

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista B.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab B.F karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.05.2012 kohtuotsuse nr 1-12-4752 kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS §-de 424 ja 199 lg 2 p 6,7,8,9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamisega mõisteti lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.11.

1. B.F-ile valitud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata. Viru Maakohtu määrusega nr 1-12-4752 24.07.2012 liideti KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 kohaselt B.F-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.05.2012 kohtuotsusega nr 1-12-4752 mõistetud karistus – 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.06.2011 kohtuotsusega nr 1-11-6429 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 (üks) aasta vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistusaega nähakse ette arvestada alates 30.11.2011.a. Kinnipeetav B.F on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Hetkel kannab B.F karistust KarS § 424 järgi (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ja KarS § 199 lg 2 p 6,7,8,9 järgi (vargus). Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käitumine on sarnane varasema käitumisega. Teod on toime pandud samalaadsetel põhjustel – materiaalse kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on B.F-i puhul sõltuvusainete tarvitamine. Sõltuvus soodustas uue kuriteo toimepanemist ja joobes juhtimine on avaldanud mõju kuritegude dünaamika raskemaks muutmisele. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on B.F väärtegude toimepanemise eest karistatud 11-l korral, sealhulgas on teda 4-l korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest (viimati 05.10.2010). Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 1 kuu ja kanda jääb veel enam kui 10 kuud vangistust. Kinnipeetav viibis kuni 14.09.2012 kinnises osakonnas, mistõttu tal isiklik täitmiskava puudus. Seoses sellega oli kinnipeetav vanglas tegevusetu ja hõivamatu. Kinnipeetavale on 12.10.2012 koostatud individuaalne täitmiskava. Kinnipeetava käitumist vangistuse ajal võib pidada positiivseks, kuna ei ole ühtegi distsiplinaarrikkumist. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja lastega abikaasale kuuluvas korteris aadressil xxxx. Peale vabanemist läheb kinnipeetav elama samale aadressile. Kriminaalhooldaja poolt kontrollitud elukoht sobib elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks ning abikaasa on nõus B.F-i tagasitulekuga. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxxx. keskkoolis, jätkates õppimist xxxx autoremondilukksepa erialal. Õpingud jäid pooleli kinnipidamisasutusse sattumise tõttu. Viimane töökoht Eesti Elektrijaamades oli ohutustehnika alal, kus isik töötas umbes 6 kuud. Ta on töötanud Kreenholmi vabrikus laadijana 2,5 aastat, kust ta koondati. Enne vangistust töötas isik väidetavalt mitteametlikult remonditöölisena ja autoremonditöölisena. Kinnipeetav ei valda riigikeelt, kuid suhtub positiivselt haridusse ja tööalasesse enesetäiendamisse. Oma majanduslikku olukorda hindab isik alla keskmise olevaks. Varavastane kuritegu on sooritatud majandusliku kasusaamise 3 eesmärgil. Praegu kinnipeetavat keegi materiaalselt ei toeta. Kinnipeetav oma tasumata võlanõuete suurust öelda ei oska. Tasumata võlanõuete likvideerimine ei ole kindel. Vabanedes on isikule garanteeritud töökoht xxxx lihttöölisena. Vastav info on kriminaalhooldaja poolt kontrollitud ning selle kohta on olemas garantiikiri. K-Raha andmetel on kinnipeetaval võlanõudeid summas 5298 eurot ja vabanemisfondi on hoiustatud 8 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema I A , kasuisa V K , õde A A , vend A A , abikaasa N A ja 2 last. Vangistuse ajal on isikul nendega suhted säilinud. B.F-i suhtlusringi kuuluvad nii seaduskuulekad kui ka kriminaalse minevikuga inimesed. Kinnipeetava sõnul ei ole ta mõjutatav, osates vajadusel „ei“ öelda. Vabanemisel on kinnipeetavat nõus üleval pidama abikaasa N A . Vangistuse jooksul on kinnipeetavat külastanud ainult abikaasa koos tütrega. Vabaduses olles ei ole esinenud probleeme alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetava väitel ta alkoholi ei tarvita. B.F-i sõnul hakkas narkootikumide tarvitamine kanepist, peale seda tarvitas ta amfetamiini ja fentanüüli (süstinud). Kinnipeetava väitel loobus ta vabatahtlikult narkootikumide tarvitamisest
2. aastal, olles kuni kinnipidamiseni metadooniravil. Kohtuotsusest nähtub, et kinnipidamise ajal oli isik narkojoobes, juhtides mootorsõidukit. Ekspertiisi andmetel tarvitas ta amfetamiini, fentanüüli ja metadooni. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus ning ta viibib sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Kinnipeetav on andnud nõusoleku minemaks sõltuvusravile ennetähtaegsel vabanemisel. Isik tunnistab probleeme, kuid on nende lahendamiseks valinud ebaõigeid meetodeid. Kinnipeetav omab kindlaid elueesmärke (töö, perekond), kuid ei mõista, mida nende saavutamiseks peab tegema. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud varguste eest ja üks kord röövimise eest. Isik tunnistab, et kuritegude peamiseks põhjuseks on soov saada materiaalset kasu. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, katseajal pani toime uue kuriteo. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv, kuid mitte abivalmis. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 76% ja uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26%. Kuna korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge, siis Viru Vangla ei toeta B.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus otsustab B.F-i vabastada tingimisi enne tähtaega, siis on otstarbekas kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Kinnipeetav peaks ilmuma kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde kolme tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates ning alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 8 (kaheksa) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav B.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tema kuritegelik käitumine on muutusteta
3. aastast. B.F on korduvalt kriminaalhooldusele määratud, kuid kriminaalhooldusametnike ettekannetest nähtub, et ta on kahel katseajal pannud toime uued kuriteod. Ta on olnud vabastatud ka tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 13.05.2008 määrusega, kuid rikkus katseajal kohtu määratud kohustust – mitte tarvitada narkootikume. Juhul kui kohus peab võimalikuks B.F-i tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks rakendada riskide maandamiseks kinnipeetava suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. B.F soovis, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitades, et eelmisel korral, kui teda vabastati, siis läbis ta katseaja korralikult. Kinnipeetava väitel on talle garanteeritud töökoht xxxx lihttöölisena ja selle töökoha annab talle kasuisa. B.F-i sõnul ei pannud ta 3 aastat peale vabanemist toime ühtegi kuritegu. Uuesti pani ta 4 kuritegusid toime põhjusel, et tal ei olnud tööd, kuid nüüd on tal töökoht olemas. Narkootikume ta ei kavatse enam tarvitada, sest tal on teised kavatsused. Prokurör toetas kinnipeetava B.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise valve panemisega. Prokurör märkis, et vanglas B.F tööhõivet praktiliselt ei ole olnud, vabanemisfondi on tal kogunenud vaid 8 eurot. Vabanemise korral on tal töökoht olemas, perekond toetab teda vabanemisel. Elektroonilise järelevalve all olemine kahtlemata distsiplineerib inimest, sest iga tema sammu jälgitakse. Ta on nõus minema sõltuvusravile, kui ta vabastatakse. Ta on juba läbinud metadooniravi. Ise ta tunneb, et tal ei ole enam sõltuvust narkootiliste ainete suhtes. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Ta on kinnipidamiskohas aru saanud, kui raske on perekonnal. Kaitsja leidis, et kinnipeetav B.F tuleks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja märkis, et jalavõru on efektiivne meetod tulevaste kuritegude ärahoidmisel. Kaitsja väitel ei saa ta aru vangla ohu hinnangutest. Kui kohus kõhkleb, võib ta kahtlemata pikema elektroonilise valve tähtaja kehtestada. Oluline on märkida, et distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal ei ole olnud, head käitumist tuleks hinnata ja anda positiivne tagasiside. Tal on olemas töökoht. Vabaduses olles töötades on tal efektiivsem võimalus võlgu likvideerida kui vanglas. Kaitsja hinnangul märkis B.F õigesti, et üks asi on riskiprotsent, kuid see ei pruugi realiseeruda. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.F ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. B.F kannab Viru Maakohtu 23.05.2012 otsusega KarS §-de 424, 199 lg 2 p 6,7,8,9 järgi mõistetud karistust. Kuna B.F pani nimetatud kuriteod toime Viru Maakohtu 14.06.2011 otsusega määratud katseajal, siis Viru Maakohtu 24.07.2012 määrusega kohaldati karistuste liitmisel KarS § 65 lg 2 sätteid. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, sest varasemalt on ta toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid, sealhulgas esimese raskusastme kuriteo, kuid nüüd lisandus varavastasele kuriteole mootorsõiduki juhtimine narkojoobes. Kuritegude toimepanemist on soodustanud narkootikumide tarvitamine ja materiaalse kasu saamise soov. B.F on varem korduvalt kriminaalhooldusele määratud ja kahel talle määratud katseajal pani ta toime uued tahtlikud kuriteod. B.F vabanes Tartu Maakohtu 13.05.2008 määruse alusel esimese talle mõistetud reaalse vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.12.2009, kuid kriminaalhooldusametniku arvamusest ja karistusregistri õiendist nähtub, et ta tarvitas 15.03.2009, s.o katseajal narkootikume. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava B.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et vähese materiaalse kindlustatuse korral, arvestades tasumata rahaliste nõuete summat, samuti arvestades narkosõltuvust ja tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, et B.F võib toime panna uusi kuritegusid. Moraalset toetust pakkuv perekond oli tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, 5 mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks B.F vabaduses käituda seaduskuulekalt. Viru Vangla ei toetanud B.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest nende hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 76%, mis on kõrge %. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et B.F-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab B.F selle eest, et tal vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Toomas Liiva, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta B.F vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Tartu Ringkonnakohus 28.02.2013 RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu
2. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.F-i määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 eurot (kuus eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat Toomas Liivale tema poolt B.F-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista B.F-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.

1. B.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.F 112-4752 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6 Kohtuotsus jõustus
3. märtsil 2013.a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega №oremreferent Irina Golubev