4-12-4200/18

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2013 Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4200 Kohtunik Tiit Kullerkupp Sekretär Kai Rosar Väärteoasi T.D (isikukood xxx, elukoht xxxx väärteoasi LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi. Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,003478 Asja läbivaatamise kuupäev 09.01.2013 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja T.D kaebuse esitaja kaitsja Killu Kool kohtuväline menetleja Ida Prefektuur - esindaja Ave Uue RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,003478 muutmata ja T.D kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama 1 Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 20.02.2013.a. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.08.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,003478 karistati T.D liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280.00 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel eriõiguse äravõtmisega 2 kuud. Väärteoasja nr 2590,12,003478 otsuse kohaselt ei hoidunud 30.06.2012 kell 20:07 T.D juhtides Põhjakeskuses, Tõrremäe küla, Rakvere vald, mootorsõidukit, tagurdamisel kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, mille tulemusel sõitis otsa pargitud autole (xxxx ), põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Varalist kahju on saanud OÜ A:V:R Projekt. Väärteoasja otsuses heidetakse T.D-le ette ka seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine on kohustuslik, sest varalise kahju saaja ei olnud teada.
2. T.D esitas 30.08.2012 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja A. Jõe 07.08.2012 otsusele väärteoasjas nr 2590,12,003478, milles palus rahuldada kaebus ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega ning mõista riigilt välja T.D menetluskulud. T.D leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega ei ole tõendatud tema süü; T.D ei ole sündmuskohalt lahkunud, vaid jäi parklasse ka pärast Toyota Avensise lahkumist; tõendamata on varaline kahju, millele otsuses viidatakse. Samuti J. Rispapp märgib, et kohtuväline menetleja ei arvestanud alusetult tema 03.08.2012 esitatud vastulauset, kuna vastulause on vastuolus tema ülekuulamise protokolliga. T.D leiab, et 04.07.2012 toimunud ülekuulamisel andis ta ütlusi selle kohta, et tema sõiduk riivas tagurdamisel kõrvalseisnud sõidukit fototabeli, videosalvesti ja kohtuvälise menetleja selgituste mõju all. T.D ei ole nõus temale määratud karistuse liigi ja ulatusega. Määratud karistus ei ole õiglane ega proportsionaalne toimepandud süüteoga.
3. Kohtuväline menetleja vaidleb oma 22.10.2012 esitatud vastuses kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on väärteosaja nr 2590,12,003478 menetletud kooskõlas seadusega, määratud karistus on proportsionaalne ja kohtuvälise menetleja otsuses on analüüsitud kõik tõendid. Kohtuväline menetleja arvestas väärteotsuses karistuse määramisel isiku kahetsust ja esialgset süü tunnistamist. Kohtuvälise menetleja vastusest tulenevalt ei arvestatud T.D 03.08.2012 vastulauset, kuna vastulauses väidetu on vastuolus T.D ülekuulamisprotokollil antud ütlustega, samuti foto- ja videomaterjaliga. 2 Kohtuväline menetleja väidab, et liiklusõnnetuses varalise kahju saanud isikuks on OÜ A.V.R. Projekt ja liiklusõnnetuse põhjustamine T.D poolt on tõendatud tunnistajate, menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega (tunnistajate ülekuulamise protokollid, video- ja fotomaterjalid). Kohtuväline menetleja leiab, et kuna T.D lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseid teavitamata, siis rikkus ta sellega LS § 169 lg-t
4. Kohtuvälises menetluses kogutud tõendid
5. T.D menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist (tlk 15 – 16) nähtub, et 30.06.2012 kella 20.05 paiku jõudis ta oma autoga xxxx, registreerimisnumber xxxx, Põhjakeskuse ette ja üritas tagurdada Põhjakeskuse ees olevale parkimisalale. T.D vaatas tagurdades juhipoolsest uksest välja ja ei pannud tähele, et oli tagurdades kaldunud liiga palju paremale. Kui T.D jõudis kohakuti paremal pool seisva sõidukiga, siis sai ta aru, et sõitis talle nagu vastu peeglit. Seejärel sõitis T.D parkimiskohalt välja ees olevasse parkimisritta, tuli autost välja ning läks oma auto paremat külge vaatama, kus vigastusi omal autol ei täheldanud, poritiivalt oli tolmu maas. Pärast seda vaatas T.D kaugelt sõidukit, millele otsa ta tagurdas, selleks oli punast värvi Toyota Avensis. Toyota Avensisel oli kaugelt näha mingid kriimustused uksel, rohkem lähemale T.D uurima ei läinud. Pärast seda ta istus autosse ja jäi ootama, et Toyota Avensise omanik välja ilmub, kuid mingi aja pärast kui T.D vaatas oma auto peeglisse oli Toyota Avensis kadunud. T.D tuli autost välja ja veendus veel, et Toyota Avensis oli juba ära sõitnud. Mõne hetke pärast tuli T.D õde ja nad sõitsid ära koju. Tunnistaja J K ülekuulamise protokollist (tlk 17) nähtub, et J. K , tema abikaasa ja lapsed sõitsid autoga Toyota Avensis, registreerimisnumber xxxx, 30.06.2012 Põhjakeskuse juurde. Auto roolis oli J. K . Kella 20.06 paiku parkis J. K auto Põhjakeskuse ette parkimisplatsile ning tema ja abikaasa läksid poodi. Lapsed jäid autosse. Poest naastes ei märganud tunnistaja, et auto oli kahjustatud. J. K abikaasa avastas järgmisel päeval, et autole on otsa sõidetud. J. K sõitis abikaasaga Põhjakeskusesse, et vaadata turvakaamerate videot. Nad nägid, kuidas üks auto tagurdas Toyota Avensisele otsa. Siis oli selge, et see õnnetus juhtus Põhjakeskuse parklas. Sõidukil Toyota Avensis oli kriimustatud juhipoolne uks. Seejärel helistati politseisse. Tunnistaja K V ülekuulamise protokollist (tlk 18) tulenevalt sõitsid tunnistaja K. V koos abikaasa J. K ´uga 30.06.2012 autoga Toyota Avensis, registreerimisnumber xxxx, Põhjakeskusse. Kella 20.06 paiku nad parkisid auto ja laksid poodi. Lapsed jäid autosse. K. V ja J. K tulid poest tagasi umbes kell 20.20, panid ostud autosse ja sõitsid ära. Nad ei pannud tähele, et auto oleks kahjustatud. Järgmisel päeval, s.o 01.07.2012 autosse minnes avastas K. V , et juhipoolne esiuks on sügavalt kriimustatud. Seejärel sõitis K. V Põhjakeskusse, et vaadata turvafirma videosalvestusi. Seal s elgus, et avarii juhtus Põhjakeskuse parklas. K. V teavitas politseid, et tagurdamisel sõitis üks auto Toyota Avensis e juhipoolsele uksele otsa, tekitades sügavaid kriimustusi. Toimikus olevast fototabelist (tlk 19 – 21) ja liiklusõnnetuse aktist (tlk 22) nähtub, et sõiduauto Toyota Avensis, registreerimisnumber xxxx, vasakul esiuksel on värvikahjustus ning sõiduauto Nissan Primera, registreerimisnumber xxxx, tagumise parempoolse poritiival on värvikahjustus. Kohtumenetluses uuritud tõendid 3
6. Kohtuistungil antud ütlustes (tlk 48 – 49) väidab T.D, et ta jõudis Põhjakeskusesse kella 20.05 paiku ja hakkas tagurdades enda autot parkima Toyota Avensise kõrvale, mis jäi temast paremale. Tagurdades jäi T.D auto ja Toyota Avensise vahele väga väike vahe. Pärast seda parkis T.D 3 – 4 parkimiskohta edasi, kuna ta arvas, et on riivanud Toyota Avensise juhipoolset peeglit. T.D läks Toyota Avensist vaatama, ta vaatas 3 – 4 meetri kauguselt kahel korral, kuid ei leidnud kummaltki autolt vigastusi. Teist korda läks T.D autot vaatama sellepärast, et hing jäi kripeldama. Teisel korral ta nägi, et keegi on autos ja läks enda auto juurde tagasi ning ootas, millal tuleb Toyota Avensise autoomanik. T.D ootas umbes 10 minutit ja istus vahepeal enda autosse. Ta ei märganud, millal Toyota Avensis ära sõitis. Kohtueelses menetluses antud ütlustes esinev T.D väide, et ta nägi Tayota Avensisel kriimud oli antud politsei ja videosalvestise mõju all. T.D autol esinevad kriimud on vanast omanikust. T.D ei viibinud akti koostamise juures, tema auto vaadati üle paar päeva pärast seda, kui politseinikud kodus käisid. Fotod T.D autost tehti pärast ütluste andmist. Kohtuistungil antud ütlustega selgitas J. K (tlk 49), et sõiduauto Toyota Avensis kuulub A.V.R Projekt OÜ-le ning tema kasutab sõidukit, kuna töötab märgitud osaühingus. Tol päeval juhtis autot J. K , ning tema koos abikaasa ja lastega sõitis Põhjakeskusesse. J. K parkis auto ja läks koos abikaasaga poodi. Tagasi tulles ja autosse minnes ei pannud ta tähele, et auto on vigastatud, kuid juhipoolne peegel oli ära vajanud. Sõitma hakates läks see paika tagasi. Hommikul hakkas mees vaatama, et juhipoolne uks on kriimustatud ja õhtul läks Põhjakeskusesse videosalvestust vaatama. Video pealt ei olnud auto tuvastatav. Pärast video vaatamist helistas J. K abikaasa politseisse, kus tal soovitati teha avaldus. Turvavideoid käidi vaatamas pühapäeval ja esmaspäeval mindi politseisse. Sõiduautot Toyota Avensis pildistas üks meesterahvas. Juhiuksel ega peeglil ei ole enne seda intsidenti selliseid vigastusi olnud. Need vigastused on fikseeritud politseis. Selle avariiga tekitati autoomanikust asutusele kahju, auto läks remonti. Uks tehti korda, kriimud eemaldati, peegliga ei tehtud midagi. J. K ei mäletanud, millal nad kirjutasid avalduse. J. K juuresolekul tehti autost pilti, kuid ta ei tea kas akt koostati. Kui neid tagasi kutsuti, siis nad kirjutasid avalduse. Kohtuistungil avaldatud videosalvestiselt (tlk 49) nähtub, et T.D käis kahel korra vaatamas sõiduautot Toyota Avensis. T.D juhitud auto tagurdas Toyota Avansisele kõrvale, seda kas autoga kontakt oli, videost otseselt ei nähtu. Videost nähtub ka see, et koheselt pärast Toyota Avensise kõrvale jõudmist T.D juhitud auto lahkus Toyota Avensise kõrvalt ja parkis ennast vastas ritta, kuhu auto jäi vähemalt Toyota Avensise lahkumiseni. Toyota Avensise lahkumise ajal istus T.D autos. T.D käis uurimas oma auto parempoolset külge ja kahel korral ka sõiduauto Toyota Avansise juhipoolset külge. Kohtuistungil uuriti ka väärteotoimikus olevat liiklusõnnetuse akti ja fototabelit. Kohtu põhjendused
7. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, samuti kuulates isikud kohtuistungil ära, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,003478 tuleb jätta muutmata ja T.D kaebus rahuldamata. 4
8. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p-de 3 – 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Väärteoprotokolli kohaselt (tlk 12) on kohtuväline menetleja lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks fototabeli, liiklusõnnetuse akti, videosalvestise, tunnistaja J. K ülekuulamise protokolli, tunnistaja K. V ülekuulamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Kohus, hinnanud nimetatud tõendeid leiab, et T.D on rikkunud LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ja LS § 223 lg 1 ning § 236 lg 1 järgi kvalifitseerivate väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud.
9. Kohus leiab, et T.D vastulauses esitatud väited ja kohtuistungil antud ennastõigustavad ütlused on lükatud ümber T.D enda kohtueelses menetluses antud ütlustega ja teiste asjas kogutud tõenditega. T.D kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et tagurdades Põhjakeskuse parklas Toyota Avensise kõrvale sõitis ta sellele liiga lähedale ning ta sai aru, et sõitis Toyota Avensisele vastu peeglit. Seejärel parkis ta auto ees olevasse parkimisritta ja nägi kaugelt Toyota Avensisel mingeid kriimustusi uksel. Kohus peab usaldusväärseks just neid T.D ütlusi, sest nende usaldusväärsust ja elulist usutavust kinnitavad teised asjas olevad tõendid. Kuigi videosalvestilt otseselt ei nähtu, kas T.D auto ja Toyota Avensise vahel oli kontakt või mitte, leiab kohus kõiki tõendeid kogumis hinnates, et T.D sõitis tagurdamisel Toyota Avensile otsa ja sai kokkupõrke toimumisest ehk siis liiklusõnnetuse toimumisest ja sellest tulenevast teatamiskohustusest ka ise aru. Videosalvestilt nähtuvalt leidis liiklusõnnetuse aset piisava valgustuse tingimustel, ilmastikuolud olid head ning liikumine parklas ei olnud intensiivne. On ilmne, et arvestades ilmaolusid ja madalat liiklustihedust parklas tajus T.D riivamisi toimunud kokkupõrget ja kuulis ka kokkupõrke poolt tekitatud heli. Järelduseks, et T.D juhitava auto ja Toyota Avensise vahel toimus kontakt annab alust ka T.D edaspidine käitumine- kahel korral käis ta uurimas enda autot ja Toyota Avensist. Kui ta poleks aru saanud kokkupõrke toimumisest, siis poleks tal olnud põhjust autosid uurida. Seega on kohus seisukohal, et 30.06.2012 sõitis T.D Põhjakeskuse parklas tagurdades Toyota Avensisele liiga lähedale, riivas selle vasakut esiust ja juhipeeglit, mille tagajärjel tekkisid Toyota Avensise vasakul esiuksel ja juhipeeglil värvikahjustused. Fototabelite, 02.07.2012 liiklusõnnetuse akti ning tunnistaja J. K ütlustega on tõendatud, et Toyota Avensise vasakul esiuksel ja küljepeeglil oli värvikahjustus. Asjaolu, et fotod tehti mitte koheselt pärast liiklusõnnetust, vaid hiljem ei sea kahtluse alla nende usaldusväärsust.
10. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et kohtuväline menetleja on uurinud tõendeid ebapiisava täpsusega ja ühekülgselt ning osa tõenditest on jäänud arvestamata. Kohtuvälise menetleja 07.08.2012 otsusest tulenevalt on tema arvates liiklusõnnetuse põhjustamine tõendatud liiklusõnnetuse akti, fototabeli, videosalvestisega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja J. K ´u ja tunnistaja K. V ´i ülekuulamise protokolli ja vastulausega, s.o kõigi asja kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on oma otsuses ka põhistanud, miks ta ei arvesta vastulauset. Seega on kohtuväline menetleja hinnanud tõendeid kogumis ja jõudnud järeldusele, et väärteo toimepanemine T.D poolt on piisavalt tõendatud. Samuti ei ole kaebuse esitaja kohtumenetluse käigus ega kohtuistungil täpsustanud, millised tõendid jättis kohtuväline menetleja hindamata või arvestamata. 5
11. Kohus leiab, et asjaolu kas T.D lahkus sündmuskohalt või mitte ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, sest T.D süüdistatakse LS § 169 lg 5 rikkumises, mis näeb ette kohustuse teatada politseile liiklusõnnetusest, mitte aga sündmuskohalt lahkumises.
12. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et varalise kahju tekitamine ei ole tõendatud. Varalise kahju tekitamine on tõendatud T.D kohtueelses menetluses antud ütluste, liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja tunnistaja J. K ´u kohtuistungil antud ütlustega.
13. Kohus ei pea õigustatuks kaebuse esitaja kriitikat liiklusõnnetuse akti kohta, kohtu arvates ei tee avariis osalenute isiku allkirjade puudumine liiklusõnnetuse aktil seda tõendit ebausaldusväärseks. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-3911 leidnud, et mitte iga menetlustoimingu protokoll ei pea sisaldama menetlusosalise isiku allkirja, kuivõrd menetlusalune isik ei pea osalema igas menetlustoimingus.
14. Kohtuistungil esitas kaebuse esindaja alternatiivse taotluse karistuse osas, mille kohaselt on kaebaja nõus rahatrahviga, kuid ei ole nõus juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks, sest isik ei lahkunud sündmuskohalt. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS 236 lg 1 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. T.D-le määrati LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühikute ulatuses, s.o summas 280 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Seega karistati T.D rahatrahvi ja eriõiguse äravõtmisega alla vastavates sätetes kehtestatud karistuse keskmist määra ning kohus leiab, et karistuse liik ja määr on vastavavuses isiku süü suurusega. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtuotsus jõustus
15. märtsil 2013.a №oremreferent Irina Golubev 6