Väärteoasi 4-13-6537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär T

§ 224lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 160 trahviühiku suuruse summas, s.o. 640 eurot. Kar

S§ 66 lg.3 alusel määrata, et rahatrahv summas 640 eurot kuulub tasumise ositi 10 kuu jooksul igakuiselt 60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest Määrata N.

§ 224

lg.3p.1 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on N.K kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 22.11.2013.a. Vaidlustatud otsuse sisu: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi 11.09.2013.a. väärteoasjas nr. 2317,13,006754 tehtud otsusega tuvastati, et N.K juhtis 21.08.2013.a kell 13:40 Sõpruse pst 188 Tallinna linnas Harju maakonnas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem 0,69 mg. Liiklusseaduse § 69 lg.5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lg.2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkti 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse § 723 , võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. N.K tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,74mg/l, laiendmääramatus +- 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,69 mg/l. Seega on nimetatud mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg.2 p.2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Kaebuse sisu: N.K esitas 04.10.2013 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.09.2013.a.väärteoasjas 2 nr. 2317,13,006754 tehtud otsuse osaliselt tühistada, teha uus otsus ning vähendada rahatrahvi ning lisakaristusena mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Kaebuse esitaja ei saa nimetatud otsusega nõustuda, kuna leiab, et juhtimisõigus on talle hädavajalik, sest töötab taksojuhina. Samuti toetab rahaliselt oma haiget ema, kasvatab elukaaslasega kolme last. Leiab, et rahatrahv 860 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on esmakordse rikkumise eest liialt range karistus. Palub võimaldada rahatrahvi tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. N.K poolt toime pandud väärtegu on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ütluste ja tunnistaja Alo-Aivo X ütlustega. N.K oli teadlik sellest, et ta oli vahetult enne sõidukit juhtima asumist alkoholi tarvitanud. Menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid ning rikkumise iseloomu, oli lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja N.

§ 224lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, s.o.

860 eurot. Lisakaristusena võttis kohtuväline menetleja N.K-lt ära KarS § 50 lg.1 p.2 alusel ära LS § 224 lg.3 p.1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 (kuueks) kuuks. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: Kohtuistungil jäi N.K ja tema esindaja oma kaebuse juurde. Menetlusalune isik selgitas, et ta ei vaidlusta süütegu, nimelt, et istus, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, auto rooli. Menetlusalusel isikul on kolm last, kes õpivad, samuti on elukaaslane. N.K on hooldada ema, kes ei saa oma toimetustega ise hakkama. Ainuke töö, mida saab teha, on taksojuhi töö, sest põeb diabeeti. Ilma juhtimisõiguseta ei saa oma tööd teha ega oma peret toita. Menetlusalune isik ise selgitas, et ta natuke tõesti jõi, kilomeeter maad oli majade vahel sõita ning arvas, et midagi ei juhtu. Kohtu järeldused: Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et N.K kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt V™S § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus toimepandud õigusrikkumise osas, kaebaja vaidlustab talle määratud rahatrahvi suurust ning kohaldatud lisakaristust. 3 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et on võimalik vähendada rahatrahvi ja seda 640 euroni ehk 160 trahviühikuni ning lisakaristuse kohaldamist peab kohus vajalikuks ja õiglaseks, kuid peab võimalikuks võtta menetlusaluselt isikult mootorsõiduki juhtimisõigus ära kolmeks kuuks. N.K tunnistas ise kohtuistungil, et

1. augustil sõitis sõbra juurest koju, sõita oli vaid kilomeeter. Oli tarbinud alkoholi ning ei oleks tohtinud rooli istuda, kuid tegi seda siiski. Politsei peatas ta kodu juures. Teadis, et on alkoholijoobes. Selline käitumine on menetlusaluse isiku poolt vastutustundetu, vastuvõetamatu ja ennastõigustav ning seega oli N.K teadlik, et juhib mootorsõidukit olles vahetult enne seda tarvitanud alkoholi. N.K näol on tegemist isikuga, kelle tegevus on seotud enamohtliku väärteoga, nimelt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elud, tervise ja varad. Sellise rikkumise eest näeb sanktsioon ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks on sellise rikkumise eest lisakaristusena võimalik ära võtta isiku mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuni üheksaks kuuks. Kohus leiab, et ei ole võimalik tolereerida ega aktsepteerida mingil viisil mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. N.K väide, et sõita oli vaid kilomeeter ning mis siis ikka juhtuda saab, näitab ilmekalt, et menetlusalusel isikul on võrdlemisi ükskõik tema enda kui ka teiste liiklejate eludest ning varast. Arvestades asjaolu, et ühiskonnas on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes laialt levinud probleem, millel on traagilised tagajärjed – liiklussurmade arv on suur, on igati õigustatud, et selline vastutustundetu tegu saab võrdlemisi karmilt karistatud. Kohus leiab, et kuivõrd N.K-le on välja antud juhtimisõigus, on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest ning seal toodud sanktsioonidest. Seega ei saanud menetlusalusele isikule olla üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat lisaks rahalisele karistusele karistada ka juhtimisõiguse ära võtmisega või arestiga. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on üle keskmise määraga, lisakaristusena on juhtimisõigus ära võetud kuueks kuuks, mis on ligilähedane keskmise määraga. Võttes arvesse asjaolu, et N.K on avaldanud kahetsust ning et sarnased liiklusrikkumised varasemalt puuduvad, peab kohus võimalikuks vähendada kohaldatud rahatrahvi 215lt trahviühikult 160le ehk määrata rahatrahviks 640 eurot. Küll aga ei ole võimalik lisakaristuse täielik tühistamine, kuivõrd menetlusalune isik peab aru saama, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on äärmiselt ohtlik ning vastutustundetu nii enda kui ka teiste kaaskodanike suhtes. Seega peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust ning võtta isikult juhtimisõigus ära kolmeks kuuks, s.o vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristust. Menetlusalusele isikule oli juba varasemalt teada, et tema ülalpidamisel on lapsed ning elukaaslane, samuti et vaja on toetada ja abistada oma ema. Asjaolule, et kõige rohkem kaotab tema pere, kui tal ei ole võimalik oma tööd teha ning igakuist palka teenida, oleks tulnud mõelda varem ehk enne, kui menetlusalune isik otsustas istuda purjus peaga rooli. Mis veelgi näitab isiku hoolimatust enda ja oma lähedaste suhtes, on tõsiasi, et N.K teadis, et on alkoholijoobes, vaatamata sellele otsustas mootorsõidukit juhtida, jäädes lootma heale õnnele, et ehk keegi ei märka ning tal õnnestub kilomeeter koju ära sõita. Ta pani väärteo toime kavatsetult. Kohus leiab, et tegemist ei olnud sugugi mitte kerge joobega – N.K puudus napilt sellest, et tema suhtes oleks algatatud kriminaalasi. Kaebaja poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et kaebaja on liikluses nii endale kui ka teistele 4 liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebaja ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse, mis võib aga talle saada takistuseks sissetuleku saamisel ja rahaliste kohustuste täitmisel. Selline tema käitumine näitab ka isiku üleolevat suhtumist liiklusohutusse, enda ning kaasliiklejate elule, tervisele, varasse. Kaebaja käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel mootorsõiduki rooli istumine ning liiklusalase väärteo toimepanemine olid tema jaoks olulisemad, kui võimalus säilitada oma juhtimisõigus. Võttes arvesse asjaolu, et N.K on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ning et tegemist on esmakordse sellise rikkumisega, leiab kohus, et määratud rahatrahv ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võimalik on rahatrahvi vähendada. Arvestades siiski rikkumise ohtlikkust, peab mõistetav rahatrahv ja kohaldatav lisakaristus olema võrdlemisi ranged. Kaebus tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.09.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,13,006754 tuleb tühistada karistuse ja lisakaristuse määramise osas. N.K-le tuleb määrata LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 160 trahviühiku ulatuses, s.o 640 eurot. Lisakaristuseks tuleb N.K-le LS § 224 lg.3p.1 alusel määrata mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kohus arvestab N.K majanduslikku olukorda ning määrab rahatrahvi tasumisele kuni 10 kuu jooksul võrdsete osade kaupa. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-
2. Piret Liivo Kohtunik 5