S § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks arest 10 /kümme/ päeva. Kohustada G.H asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 29.06.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. G.H poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada G.H suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliikluspolitseiniku Marek Vähi poolt on 31.03.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1188516 selle kohta, et G.H juhtis 31.03.2012.a. kella 11.30 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kose tee – Kaunis tn ristmikul, liikudes Lükati tee poole, mootorsõidukit Lexus IS 250, registreerimismärgiga xxx, asulasisesel teel kiirusega 93+/-7 km/h. Lubatud 50 km/h, millega ületas maksimaalset lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h; samuti juhtis G.H mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud; samuti juhtis G.H mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,71 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus G.H LS § 15 lg 1 p 2; § 90 lg 1 p 3 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2; §
G.H kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule teatati kohtuistungi sekretäri poolt 09.05.2012 kell 14.00 G.H poolt antud telefoninumbril xxx kohtuistungi aeg ja koht. Seega oli menetlusalune isik G.H kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et G.H süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik G.H eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada G.H väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 16 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et G.H süü LS § 227 lg 2; §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 31.03.2012.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on G.H avaldanud, et öösel umbes kella 01.00 ajal tarvitas ta alkohoolset jooki, õlut, ja umber 11.35 peeti teda kinni, kuna sõitis autoga ja tahtis sõpra bussi peale viia ning ei olnud teadlik oma joobeseisundist. Kiirust ületas, kuna vestles kaasreisijaga ja kahetsusväärselt ei kontrollinud sõidukiirust. Kahetseb. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 31.03.2012.a. kell 11.37 G.H väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga Lion AlcoQuant nr 40L, (kalibreeritud kuni 06.04.2012.a.) ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,87 mg/l) G.H nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 31.03.2012.a. kell 12.16 G.H poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Lion intoxilyzer 8000 nr 80 - 005387, (taatlustunnistus TTRC – 11/00114, väljastatud 02.12.2011.a.) mille lõplik lugem oli 0,76 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, 2 seega lõpptulemus 0,71 mg/l. G.H nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Kalev Puidak teostas riikliku järelevalve korras 31.03.2012.a. kell 11.30 G.H poolt juhitud mootorsõiduki Lexus IS250, registreerimismärgiga xxx, liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet Stalker DSR DP 009660 (taatlemistunnistus TTRSS-11/00101, 20.09.2011.a.). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 93 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 7 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 36 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ning isik on kõnealuse dokumendiga tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liiklusteenistuse vanemliikluspolitseinik Marek Vähi otsustas 31.03.2012.a. kõrvaldada G.H mootorsõiduki Lexus, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p-de 2, 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. G.H on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 01.04.2012.a. G.H kehtivaid juhilubasid ei olnud. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Ivar Kärner otsustas 19.05.2011.a. kõrvaldada 1 G.H mootorsõiduki Audi 80, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 20 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus. Isik kõrvaldati juhtimisõiguse saamiseni. G.H on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – G.H-le inkrimineeritud väärteod LS § 227 lg 2; §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 31.03.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h; juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 227 lg 2; §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 227 lg 2; §
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – G.H teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust s.t, et tal ei ole kehtivat juhiluba, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. 3 Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna menetlusalune isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. G.H jättis välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima. Kiiruse ületamist on menetlusalune isik ise kinnitanud. Kohustus kohandada oma sõidukiirus kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud G.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine ilma vastava õiguseta ja sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus kahetsust. Kohus asub seisukohale, et G.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et G.H on karistatud rahatrahvidega, millised on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg 2; §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on G.H varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas nii juhtimisõiguseta juhtimise eest kui ka mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Seega ei ole G.H hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga ning kahetsuses avaldamist, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 29.06.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3; § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.