S § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks arest 10 /kümme/ päeva. Kohustada D.I asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 29.06.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. D.I poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada D.I suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Marilin Vaariku (Vaarik) poolt on 06.04.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1230509 selle kohta, et D.I juhtis 06.04.2012.a. kella 21:43 ajal Harju maakonnas, Kehra linnas, Keskuse – Kooli ristmikul, liikudes Kooli tänava poole, mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXXjuhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,54 mg/l; samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kirjeldatud tegevusega rikkus D.I LS § 69 lg 5 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §
D.I kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 04.05.2012.a. allkirja vastu menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik D.I kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et D.I süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik D.I eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada D.I väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 16 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et D.I süü LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 06.04.2012.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on D.I avaldanud, et alkoholi tarvitas hommikul. Load puuduvad, kuna käib alles autokoolis. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 06.04.2012.a. kell 21:48 D.I väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant Envitec nr 44L, (kalibreeritud kuni 01.05.2012.a.) ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,70 mg/l) D.I nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testväljavõttega, millest nähtuvalt mõõdeti 06.04.2012.a. kell 22:55 – 22.59 D.I poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-011, (taatlustunnistus TTRC – 11/00083, väljastatud 01.11.2011.a.), mille lõplik lugem oli 0,59 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,54 mg/l. D.I nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et 06.04.2012.a. PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Marilin Vaarik tuvastas D.I isiku viimase ütluste ja välimuse võrdlemisel KAIRI ja m-KAIRI andmebaasi andmetega ning infosüsteemis olevate andmete võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga. 2 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Marilin Vaarik otsustas 06.04.2012.a. kõrvaldada D.I mootorsõiduki Opel Vectra, registreerimismärgiga XXXjuhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. D.I on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 07.04.2012.a. D.I kehtivaid juhilubasid ei olnud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – D.I-le inkrimineeritud väärteod LS § 224 lg 2; § 201 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 06.04.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas oli 0,54 mg/l ning juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2; § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – D.I teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust s.t, et tal ei ole kehtivat juhiluba, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna menetlusalune isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. D.I jättis välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 224 lg 2; § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud D.I käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et D.I ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et D.I on karistatud rahatrahvidega, millised on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 224 lg 2; § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate 3 väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on D.I varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas nii juhtimisõiguseta juhtimise eest kui ka mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Seega ei ole D.I hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 29.06.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.