lg 2 järgi Menetlusalune isik I.R , isikukood XXX; kodakondsus: EV kodanik; elukoht: XXX; töökoht: LS Asja läbivaatamise kuupäev 30. mai 2012.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel Enel Reegat KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.R LS § 227 lg 2; § 201 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks arest 4 /neli/ päeva. Kohustada I.R-i asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 20.07.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. I.R-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada I.R-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku Raimo Toomingase (Toomingas) poolt on 18.04.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1249153 selle kohta, et I.R juhtis 18.04.2012.a. kella 17:18 ajal Harju maakonnas, Maardu linnas, Altmetsa tee – Paemurru ristmikul, liikudes Kaalika tee poole, mootorsõidukit SAAB 900 registreerimismärgiga XXX asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra, sõites kiirusega 74+/-3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigus on 50 km/h; samuti juhtis I.R mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus I.R LS § 15 lg 1 p 2 ja § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §
I.R kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. I.R helistas 28.05.2012.a. kell 10:56 kohtuistungi sekretärile ning teatas, et peab istungi toimumise ajal olema arsti juures ja palus asja arutamine edasi lükata. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Menetleja palus istungi edasilükkamise taotlust mitte rahuldada, kuna isik ei ole esitanud tõendeid enda viibimise kohta arsti juures. Kohus ei pea põhjendatuks menetlusaluse isiku taotlust kohtuistungi edasilükkamise kohta. I.R ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks tema viibimist arsti juures. Kuivõrd isiku väide arsti vastuvõtul viibimise kohta on paljasõnaline, siis leiab kohus, et taotlus kohtuistungi edasilükkamise kohta tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et I.R-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik I.R eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada I.R-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et I.R-i süü LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 18.04.2012.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on I.R avaldanud, et naabrinaine palus viia teda poodi. Võttis poisi auto, rootsi numbrimärgiga XXX, SAAB 900. Altmetsa teel kiirus oli 74 km/h. Kiirustas, kuna tahtis rutem koju saada. Sõitis ilma loata, sest tahtis proovida poja autot. Kahetseb, et võttis auto ja läks proovima, rohkem enam ei istu ilma juhiloata rooli. - isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et 18.04.2012.a. PPA Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Raimo Toomingas tuvastas I.R-i isiku viimase ütluste ja välimuse võrdlemisel m-KAIRI andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga. - liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Raimo Toomingas teostas riikliku järelevalve korras 18.04.2012.a. kell 17:18 I.R-i poolt juhitud mootorsõiduki SAAB 900 registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet Stalker II MDR nr. AS008369 (taatlemistunnistus TTRSS-12/00030, 2 09.01.2012.a.). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 74 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ning isik on kõnealuse dokumendiga tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Raimo Toomingas otsustas 18.04.2012.a. kõrvaldada I.R-i mootorsõiduki SAAB 900 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse omandamiseni. I.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 25.04.2012.a. I.R kehtivaid juhilubasid ei olnud. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Hrustnetsov otsustas 08.12.2011.a. kõrvaldada I.R-i mootorsõiduki Honda, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati juhtimisõiguse saamiseni. I.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kui ka arestiga. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – I.R-ile inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 18.04.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h ning juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – I.R teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaatamata sellele asus I.R mootorsõidukit juhtima. Kiiruse ületamist on menetlusalune isik ise kinnitanud. Kohustus kohandada oma sõidukiirus vastavalt kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud I.R-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõidukiiruse ületamine ja sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra 3 kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus kahetsust. Kohus asub seisukohale, et I.R ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et I.R-i on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on I.R-i varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas nii juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seega ei ole I.R hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades isiku kahetsust, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 4 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 20.07.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3; § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.