Väärteoasi nr.4-12-1509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 07.05.2012.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Menetlusalune isik H.L , isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht SP S OÜ (väärteoprotokoll AB 1245180) Väärtegu Istungil osalenud isikud KarS § 262 järgi Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna esindaja Kristi Vares LÕPPOSA Tunnistada süüdi H.L KarS § 262 7 päeva. järgi ja määrata talle karistusena arest Arest tuleb ära kanda hiljemalt 04.06.2012.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 30.05.2012.a. Harju Maakohtus. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1245180 H.L ajavahemikul 08.01.2012 kellast 22.23 kuni 29.02.2012 kella 00.43-ni helistas oma kodust aadressil Xxx Tallinn politsei lühinumbrile „110“ 44 korda. Oma tegevusega häiris ta tõsiselt Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo juhtimiskeskuse tööd ja takistas hädaabikõnede teenindamist. Hädaabikõnedele vastamata jätmine seab ohtu avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise ning elanike elud. Inimesele anti mitmel korral seaduslik korraldus – mitte helistada. Oma tegevusega pani H.L toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2 Kohtu seisukoht Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, kohtukutse on ta isiklikult kätte saanud, kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta. Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta tunnistab ennast täielikult süüdi, ta helistas hädaabinumbrile olles joobeseisundis ning jätkas helistamist vaatamata palvele mitte helistada, kuna tal ei olnud kellega rääkida (t.l.2); asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt vaadeldi DVD-le salvestatud juhtimiskeskusele tehtud kõned, kokku 44 kõnet (t.l.15-39) ja teiste toimiku materjalidega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti KarS § 262 järgi. Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise eeskirja § 3 p 1 kohaselt on keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. H.L pani toime avaliku korra rikkumise, sest ta oli teadlik, et tema tegevus häiris oluliselt juhtimiskeskuse tööd ja hoidis põhjendamatult kinni operatiivnumbrit „110“, teda paluti korduvalt helistamine lõpetada, kuid ta jätkas järjekindlalt ja kavatsetult oma tegevust. Arvestades kõnede rohkust ja asjaolu, et H.L ei hoolinud korduvatest palvetest helistamine lõpetada, vaid jätkas järjekindlalt hädaabikõnede teenindamise segamist, oli juhtimiskeskuse töö häiritud määral, mis kuulub KarS § 262 kaitsealasse. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et H.L tegevust tuleb käsitada avaliku korra rikkumisena. Karistuse määramisel kohus arvestab, et H.L on varem korduvalt karistatud väärteo korras, sh samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, kuid pole teinud sellest vajalikke järeldusi. Seega ei mõjutanud teda eelmised karistused elama seaduskuulekalt ning kergemaliigiliste karistusega ei ole võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111. Julia Vernikova Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.