← Eesti

1-10-4096/16

Obsah (10)§ 331§ 65§ 215§ 199§ 64§ 74§ 118§ 263§ 200§ 76

Kriminaalasi nr 1-10-4096 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2012. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 10. mail 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-4096

§ 331

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 28.05.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 27.01.2011.a. 1

(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 27.01.2011.a ja lõpeb 17.11.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 10.04.2012.a. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 10.05.2012.a seisuga on D.S-i ärakandmata karistusaeg 6 kuud ja 7 päeva. D.S on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 22.11.1999.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel, kuid kriminaalmenetlus lõpetati ning mõisteti kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahend. KrK § 61 lg 1 alusel paigutati erikasvatusõppeasutusse 1 aastaks; 2) 22.11.2006,a Viru Maakohtu poolt

§ 215

lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat;

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 10 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti vangistus 2 aastat.

§ 74

alusel mõisteti lõplikuks karistuseks tingimisi vangistus 1 aasta 1 kuu ja 6 päeva 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, ning pöörati täitmisele Harju Maakohtu 26.03.2007.a määrusega; 3) 13.11.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 118p 1 järgi vangistusega 4 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 aastat ja 8 kuud.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust; 4) 28.05.2009.a Harju Maakohtu poolt

§ 263

p 1, 3, 4 järgi vangistusega 1 aasta;

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistusega 4 aastat.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti vangistus 4 aastat.

§ 65lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud ja 20 päeva.

Tartu Vangla toetab vabanemist ennetähtaegselt. Prokurör ei toeta D.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. D.S on korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud viiel korral. Teda on varasemalt karistatud reaalse vangistusega ning ta on viibinud katseajal, kuid vaatamata sellele on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Ka vangistuses on ta käitunud mitte õiguskuulekalt – 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. See iseloomustab isiku suhtumist ja näitab, et kui ta isegi range järelevalve all ei suuda käituda õiguskuulekalt, siis puudub ka usk, et ta võiks seda vabaduses teha. D.S-i sõnul tema vabastamisel ennetähtaegselt temaga probleeme ei teki. Ta ei jää, nagu minevikus, ilma elamispinna ja abita. Vabanedes läheb tööle lastekodusse, kus kasvas, kuid alguses peab ravi läbima, kuna tal on tervisega suured probleemid. Kriminaalkorras on karistatud viiel korral, vanglas on olnud kaks korda. Kuriteod, mille eest karistust praegu kannab, ei ole katseajal toime pandud. Viimane kuritegu on toime pandud vanglas karistuse kandmise ajal. Viimane distsiplinaarrikkumine oli jaanuaris ja siis määrati karistuseks tingimisi kartser. D.S-i sõnul on tal olnud piisavalt aega, et oma vigade üle mõelda ja ta tahab muuta oma elu nii kaua, kui see veel võimalik on.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. D.S on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et D.S-i ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. D.S kannab karistust kuriteo eest, mille ta pani toime 2

(3)kinnipidamisasutuses talle mõistetud karistuse kandmise ajal. Asjaolu, et isik paneb teo toime kuriteo ajal, mil ta kannab eelnevalt toime pandud kuriteo eest karistust, näitab seda, et isik ei ole aru saanud karistuse mõistmise eesmärgist ning ei ole sellest ka midagi õppinud. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja hetkel on tal 17 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 16-l korral on karistuseks määratud kartseris viibimine. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eelneva põhjal leiab kohus, et D.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.