Obsah (7)

§ 121§ 28§ 16§ 27§ 56§ 44§ 45

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2012, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-10817 (10240105945) Kohtunik Heli Väinaste Kohtu

§ 121

järgi Süüdistatav V.B , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 27.12.2010, - Kaitsja Mariza Lillepea RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.B

§ 121

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 5000 krooni ehk 319,56 (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui 2 rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld V.B suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V.B-lt 3,20 (kolm eurot ja 20 senti) eurot T L (xxxx OÜ arvelduskonto nrxxxx Swedbankis) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.B-lt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.B-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 2,73 (kaks eurot ja 73 senti) eurot riigituludesse. V.B tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõend – DVD plaat videosalvestisega, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. aprillist 2012 (seega hiljemalt
3. maiks 2012). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
4. maist
5. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
6. maist 2012 (seega hiljemalt
7. juuniks 2012). SÜÜDISTUS V.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 06.11.2010 kella 13.00 paiku xxxx külas tungis kallale T L , lõi kannatanut korduvalt rusikatega näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – ala- ja ülahuule verevalumid, nina põrutuse ja verejooksu ninast. Seega V.B, lüües korduvalt teist inimest, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav V.B ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav V.B kinnitas kohtuistungil, et konflikt naabri kannatanu T L tekkis põhiliselt sellest, et viimane ei sõitnud mitte ainult oma autoga tema kinnistu peal, vaid seal käis ka võõraid autosid päevas 4-5 tükki (suuri rekkaid), sest ta remontis neid. Tema sõnul T L sõitis 3 vaatamata ilmaoludele ega hoolinud teest, ehkki neil oli kokkulepe, et suuri autosid tal kodus käima ei hakka. V.B väitel on neil servituut ja algusest peale, kui T L sinna tuli, 6-7 aastat tagasi, oli ta teadlik sellest, et nad teevad aia ümber. Ta oli tellinud 2 keevitajat ja 1 loodija, alustades aia tegemist hommikul kell 8 ja lõpetades kell

1. Aed oli umbes 80-100 meetrit pikk ja läks maksma 3600 krooni. V.B kinnitas, et aed jäi täpselt Kadapiku ja Lante küla vahele ning ta tegi selle oma kinnistule. Tema väitel aia ehitamise ajal T L kodus ei olnud, vaid viimase elukaaslane vaatas aknast. V.B sõnul oli T L koju tulles lubanud, et tõstab aia eest ära, mispeale tema ütles, et proovi. Vahepeal oli ta ära viinud aeda ehitanud töölised. V.B kinnitas, et T L hakkas traktorit käivitama, pumpas traktori kumme ja laadis akut, tema aga istus oma krundil ja ootas, et millal see asi toimuma hakkab. Tema väitel sai T L traktori käima, võttis aiast kopa hammastega kinni ja sõitis talle, kes ta oli käed vastu aeda pannud, sellega peale. V.B tunnistas, et tal oli surmahirm. T L oli sõitnud tema krundile 5-6 meetrit ja siis taganenud. V.B sõnul oli tal tekkinud äkkemotsioon, misjärel ta oli visanud ettejuhtuva kiviga traktori suunas. V.B kinnitas, et „panin vanasse klaasi veel“. Mingit viha tal ei tekkinud. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava V.B kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. V.B kinnitas kohtueelses menetluses, et „Aiaga koos liikus ta umbes 10 m minu kinnistule ja jättis sinna maha. Mina olin väga vihane ja kuna T ründas mind traktoriga, siis võtsin maast kivi ja viskasin sellega traktori suunas.“ V.B tunnistas kohtuistungil, et eks tal väike närv oli ikka sees. Tema arvates oli T L plaan veel uuesti haarata, aga kivi peatas teda. V.B väitel tagurdas T L tagasi oma krundile ja tuli traktorist välja, hõisates talle, et „ma löön su raisk raudkangiga maha“ ja tulles rusikas püsti tema poole, kui ta oma krundil seisis. V.B sõnul takistas ta T L , sest last ei saa lüüa, ta on ju temast väiksem. V.B väitel lahmas ta lahtise käega T L näo piirkonda ja nad rüselesid seal, nagu klammerdusid teineteise külge. V.B tunnistas, et ta raputas T L , et viimasel mõistus pähe tuleks. Seejärel oli T L elukaaslane P karjunud, et „meil on väike laps, et mis sa Mati teed“. Rüselemine oli lõppenud sellega, et nad lasksid teineteisest lahti ja tema läks oma kinnistule. V.B väitel oli rüselemine kestnud mitte rohkem kui minut, kõik toimus järjest vast 3-5 minuti jooksul. Sel ajal, kui T L lükkas aeda maha, oli viimase elukaaslane P karjunud, et „ära mine üle piiri, ära mine tema kinnistule“. V.B väitel võttis ta telefoni ja kutsus politsei, et naaber lõhkus ta töö ära. Tema sõnul on neil T L olnud vaidlusi servituudi osas. V.B väitel jäi T L 10 meetrit maja juurde sõitmiseks, aga viimane tahtis tema õuest läbi sõita. Tema sõnul ei takistanud aia ehitamine T L traktoriga väljasõitu, sest traktoriga sai viimane oma krundi kaudu välja, ainult suure rekkaga ei saanud. V.B kinnitas, et kohtuistungil vaadatud videosalvestisele on jäädvustatud tema ja T L vaheline rüselus. Küsimuse peale, et miks videosalvestiselt ei ole kuulda, et T L teda ähvardas maha lüüa, vastas V.B, et traktori ukse pealt T L hõiskas seda, ta ei tulnud kohe välja. Seejärel kinnitas V.B , et ta ei mäleta enam täpselt, sest 2 aastat on möödas sellest. Küsimuse peale, et miks videosalvestiselt ei ole näha, et T L oleks rusikad püsti tema poole tulnud, vastas V.B , et filmitud on poole pealt. Kannatanu T L kinnitas kohtuistungil, et 06.11.2010 hommikul oli ta Tallinnas tööasjus, kui elukaaslane helistas, et hakkas mingi aia ehitus. Tema jõudis koju lõuna ajal, 12.00 – 12.30 ja siis oligi seal nn aed. T L väitel ütles ta V.B-le, et võta see aed ära, mispeale V.B ütles, et „ei võta“. Seejärel kutsus ta elukaaslase välja, öeldes viimasele, et „võta fotoaparaat kaasa“, sest elu näitab, et kõik peab olema tõendatud, suusõnaline tõend on nõrk tõend, võimalikult palju peab olema tõendusmaterjali. T L väitel põhjendas V.B aia vajalikkust sellega, et see hoiab tema koeri kinni, kuid see ei olnud kinnine aed. T L ütlustest nähtub, et ta kasutas seda teed, sest ta hoidis oma tehnikat kogu aeg garaaži taga ja ta ei saanud oma tehnikaga garaaži taha ning V.B teadis seda. Tema väitel esimesed 3 aastat ei olnud sellega mingeid probleeme, kuid probleem tekkis 2009.a., kui tema enam V.B abis ei 4 käinud ja keelas viimasel oma tehnika kasutamise . T L sõnul ütles ta V.B-le, et ta võtab aia eest ära, mispeale V.B lubas teda ära tappa, maha lasta, sest temal on talu poolt antud vintpüss. T L tunnistas, et ta pani traktori käima, kutsus elukaaslase ka fotoaparaadiga, et äkki tekib mingi intsident, võttis aiast kinni traktoriga, pani traktori kihvad aia peale, mispeale V.B oma krundilt aia tagant viskas kiviga traktori esiklaasi. Seejärel lükkas ta aia pikali vaidluses oleva tee peale, kuid oma krundilt ta ei lahkunud. T L ütlustest nähtub, et siis tuli V.B tema krundile, öeldes, et tule traktorist välja. Ta tuli traktorist välja, mispeale V.B haaras temast kinni, hakkas rüselema ja tuli kallale. Ta üritas ennast kaitsta, kuid siis V.B üritas teda tirida oma krundile. T L palus vaadata nende suuruse vahet, öeldes, et tema ei löönud V.B, ta lihtsalt oli, kaitstes end ja üritades lahti rabeleda ning V.B lõi teda, mingid 4-5 lööki olid näo piirkonda ja jalaga keha piirkonda ka veel. Kui ta lahti sai, siis ta läks eemale. Tal oli huul paistes ja ninast tuli verd. T L sõnul ütles ta naisele, et helista politseisse. T L arvates oli aed ehitatud kahe kinnistu piirile ja aia lõhkus ta sellepärast, et see takistas traktori ja suure auto väljapääsu, milliseid ta hoovi peal oli
2. Tunnistaja P K kinnitas kohtuistungil, et vaidlused V.B-ga on neil olnud muuhulgas kasutatava teelõigu pärast. Tema sõnul 06.11.2010 hommikul võis olla kella 10-11 paiku hakkas V.B 3 mehega moodulitest aeda paigaldama kahe krundi vahele. P K oma sõnul teavitas sellest telefoni teel oma elukaaslast T L , kes oli tol päeval Tallinnas. Kui T koju tuli, oli tal vaja saada kätte oma tehnikat garaaži tagant, mille ette aed ehitati, mistõttu nad läksid välja, tema võttis veel tagant toast fotoaparaadi, nad läksid kuuri taha, T pani kopa käima, sõitis aia juurde, võttis kopa haaratsitega aia ülevalt servast kinni ja hakkas seda eest ära lükkama, et oleks võimalik kopaga krundilt välja sõita ja tööle minna. Seejärel jooksis V.B aia ette, mispeale tema hüüdis T , et viimane ei lükkaks aeda edasi. Siis V.B võttis kivi maast ja viskas selle kopa aknasse. Kivi tabas akna all serva. Peale kiviga viskamist lükkas T aia pikali tee peale, mis asub V.B maa peal, tagurdas kopaga, jättis kopa garaaži taha seisma ja tuli kopast välja. Enne kui T kopa seisma jättis ja V.B nende krundile tuli, oli palju sõnelemist, ähvardusi ja roppusi (V.B ähvardas, et lööb T L maha) ja kui T kopast välja tuli, siis haaras V.B temast kinni ja T püüdis end lahti saada, läks rüseluseks. Seda momenti, kui nad rüselesid, ta filmis. P K väitel läks V.B T L kallale. P K kinnitas, et nägi kindlasti 2 rusikalööki ja ühte jalalööki. Rusikalöögid olid suunatud T L pea ja näo piirkonda, jalalöök oli suunatud keha piirkonda. P K väitel ei näinud ta, et T L oleks V.B vastu löönud, sest T L üritas V.B haardest vabaneda, kaitses nägu, oli kummargil kõveras ja kummargil olekus on väga raske vastu lüüa. P K oma sõnul karjus mitu korda, et lõpetage ära, kuid ühel hetkel kas viha lahtus või T sai haardest vabaks ja rüselus lõppes. T olid huuled paistes, ninast jooksis verd ja nina oli paistes. See sündmus leidis aset kella 13 paiku. Ta helistas politseisse. P K ütlustest nähtub, et tee kasutamine oli vaidluse all ja nad on käinud ka notari juures selles küsimuses, sest joonisel on märgitud servituudi pikkus joonega ja tekstis on märgitud servituudi pikkus meetrites ja need asjad omavahel ei ühti ja notar ütles, et kohus otsustab, kas on õige plaan või tekst. P K ütlustest nähtub, et servituudi pikkuseks selle algusest kuni nende kuuri tee otsani on auto odomeetriga mõõtes 600 m ja see intsident toimus 600 m peal, mistõttu neil oleks võimalik kuuri taha sõita. Nemad ei olnud nõus V.B väitega, et nad ei tohi seda lõiku kasutada garaaži taha sõitmiseks ja leidsid, et tal ei ole õigus seda aeda sinna ehitada. P K väitel ei olnud neil tol hetkel võimalik sinna garaaži juurde kuskilt teist kaudu sõita, kui siis ainult üle haljasala. Nad olid juba 4,5 aastat seal elanud ja said kogu aeg seda teed kasutada ning mingeid probleeme ei olnud. Vastavalt sellele olid nad planeerinud ka oma aia. P K väitel on praegu aed püsti samas koha ja sama pikkusega ning nemad tegid oma haljasalale tee. P K sõnul ta fotoaparaati uurijale ei esitanud, vaid ise salvestas tema poolt filmitu ümber DVD-le. 5 Tunnistaja V R kinnitas kohtuistungil, et põhikonflikt naabri T L oli seoses tema kinnistul oleva sisehooviga ja nende tee kasutamisega. V R väitel ei keelanud nad T L oma hoovi sõita, selleks oli tal 10 m maad, et pääseda oma krundile. Tema sõnul nad esimesel kohtumisel rääkisid sellest, et meil on kinnistud vastakuti, et nad teevad oma kinnistule aia ümber, et nende hoonele jääb sisehoov ja et teed nad kasutavad heaperemehelikult. V R väitel hakkas T L kodus käima suurte rekkadega ja mitte ainult oma autodega, nad tulid nende hoovi, oli 4-5 rekkat rivis. Tema kinnistu oli nagu autobaasi väravaputka. V R sõnul ehitasid nad 06.11.2010 aia kinnistu piirile ja abiks oli neil veel 3 töömeest. Aeda ehitasid nad 4-5 tundi. Vaheaed oli mõeldud selleks, et kuna neil on loomad, et oleks mingi esmane takistus ja piire, et kui loomad hakkavad liikuma, et esimese hooga ei jookseks nende aeda. V R kinnitas, et ta tegi oma toimetusi, kui kuulis naisterahva häält, kes hüüdis, et „ära mine üle piiri“. Kui ta välja tuli, siis nägi, et aed oli lõhutud ja pikali, oli tõstetud 5 m kaugusele teisele poole teed. V R väitel T L seisis tee ääres ja tal oli ka traktor seal, öeldes, et nüüd siis V.B saab omale kriminaalkaristuse ja kui teile niimoodi see elu ei sobi, kolige siis siit minema. V R sõnul T mingi vere nire nina all oli laiali lükatud. V R kinnitas, et ehitatav aed jäi tema kinnistule ega olnud servituudi piires, sest servituut oli piiripunktini. Aia ehitust kuupäevaliselt ei olnud paika pandud ja seda, miks nad naabreid sellest ei informeerinud, V R ei osanud öelda. V R väitel nende juurdepääsu teed nad kinni ei pannud, sest 10 m on neil kogu aeg olnud juurdepääs oma kinnistule. V R ütlustest nähtub, et aed oli loomadele esmane takistus, kuid loomadel oli võimalik ka kõrvalt käia, kinnist territooriumi see ei moodustanud. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - AS Rakvere Haigla patsiendikaardi koopia kannatanu T L kohta (tl 24), millest nähtub, et tal diagnoositi 06.11.2010 alahuule ja ülahuule verevalumid, nina põrutus ja verejooks. - asitõendi videosalvestise vaatlusprotokoll 14.02.2011 (tl 26) ja P K poolt tunnistaja ülekuulamisele juurde lisatud fotoaparaadi videosalvestis DVD plaadil, millelt on näha, kuidas sinises kombinesoonis ja punases mütsis meesterahvas hoiab musta vestiga meesterahval selja pealt vestist kinni ja liiguvad edasi, siis pöörab musta vestiga mees end näoga sinise kombinesooniga meesterahva poole ja võtab parema käega viimase käsivarrest kinni. Kombinesooniga mees haarab vestiga mehelt ka teise käega kinni, liikudes samal ajal edasi. Musta jopega mees püüab vabaneda haardest. Mõlemad lasevad ühe käe lahti, hoides vaid teineteiselt varrukatest kinni. Seejärel on näha, kuidas kombinesoonis meesterahvas lööb parema käe rusikaga teisele mehele vastu nägu. Musta vestiga mees püüab oma nägu kätega kaitsta, kuid kombinesoonis mees teeb veel ühe rusika löögi mehe näo suunas. Mehed tõmbuvad teineteisest eemale. Seejärel ründab kombinesoonis mees vestiga meesterahvast, kes sirutab käed enesekaitseks ette. Kombinesoonis mees haarab vasaku käega vestiga mehelt kaela juurest kinni ja teise käega teiselt poolt. Kannatanu vabaneb haardest. Kombinesoonis mees tungib uuesti vestiga mehele kallale. Videosalvestisel on sel hetkel näha, et meeste vahel toimub rüselemine, kuid filmitud on nende kehade liikumine rindkerest allpool. Ründavam pool on kombinesoonis meesterahvas. Kombinesoonis mees lööb parema jala põlvega teisele mehele vasakule poole reie tagaküljele. Toimub rüselemine, korraks mehed eemalduvad teineteisest. Seejärel lähevad mehed kättpidi kokku ning kombinesoonis mees teeb põlvega kannatanu suunas löögi liigutuse, haarab vestist kinni. Vestiga mees kummardub ja kombinesoonis mees lööb parema rusikaga pähe, haarab siis vasaku käega vestiga mehelt pea juurest. Toimub rüselemine. Kombinesoonis mees teeb jalaga löögi liigutuse teise mehe suunas ja viimane püüab kätega lööki tõrjuda ja kaotab tasakaalu. Video kestus 12 sekundit. - Rakvere notar Katre Pustaku poolt 10.10.2005 koostatud ja tõestatud kinnistu müügileping, reaalservituudi seadmise leping, kinnistamisavaldused ja asjaõigusleping ning selle lisa maaüksuse plaan (tl 31-39). Eeltoodust nähtub, et Valitseva kinnistu omanik T L ja Teeniva kinnistu omanik V R leppisid kokku Teeniva kinnistu tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga 6 koormamises Valitseva kinnistu kasuks selliselt, et Teeniva kinnistu omanik koormab Teenivat kinnistut Valitseva kinnistu kasuks nii, et Valitseva kinnistu igakordne omanik, tema perekonnaliikmed ja teised isikud, kes on omanikuga seotud muul viisil, on õigustatud kasutama Teenivat kinnistut läbivat teed sõiduteena ja/või jalgteena. Reaalservituudi (teeservituut) ulatus on määratud lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil. Reaalservituudi laius on ligikaudu 3 meetrit ja pikkus ligikaudu 700 meetrit. Valitseva kinnistu igakordne omanik on kohustatud kasutama teed heaperemehelikult ja peab tagama, et reaalservituudi teostamisest ei tekiks kahjulikke mõjutusi keskkonnale ega Teenivale kinnistule, kahjude tekkimisel peab ta hüvitama kõik tekkivad kahjud. Valitseva kinnistu igakordne omanik peab tagama reaalservituudiala heaperemeheliku kasutamise ka oma perekonnaliikmete ja teiste isikute poolt, kes on õigustatud Teenivat kinnistut läbivat teed kasutama. Valitseva kinnistu omanik ja Teeniva kinnistu omanik on ühiselt kohustatud tagama tee jooksva (hariliku) hoolduse, korrashoidmise ja säilimise, kuid tee taastamise juhul kannab kulud teed kahjustanud pool. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava V.B süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Kohus tuvastas kohtulikul uurimisel, et süüdistatav M R ja kannatanu T L on naabrid, kelle omavahelised suhted halvenesid 2009.a. seoses tee kasutamisega. Teele, mis läbib V.B abikaasale V R kuuluvat kinnistut ja mida mööda pääseb T L kuuluvale kinnistule, on seatud Rakvere notari Katre Pustaku poolt 10.10.2005 reaalservituut (teeservituut). Erimeelsused naabrite vahel on tekkinud reaalservituudi seadmise lepingu tõlgendamise osas. Vaieldakse teeservituudi ulatuse üle ja tee kasutamise piirangute osas. T L ja V R leppisid kokku V R kuuluva kinnistu tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga koormamises T L kuuluva kinnistu kasuks selliselt, et T L , tema perekonnaliikmed ja teise isikud, kes on omanikuga seotud muul viisil, on õigustatud kasutama V R kuuluvat kinnistut läbivat teed sõiduteena ja/või jalgteena. Reaalservituudi (teeservituut) ulatus on määratud lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil ja selle laius on ligikaudu 3 meetrit ja pikkus ligikaudu 700 meetrit. Lepingust nähtub üksnes see, et T L , tema perekonnaliikmed ja teised isikud on kohustatud kasutama teed heaperemehelikult. T L ja V R on ühiselt kohustatud tagama tee jooksva (hariliku) hoolduse, korrashoidmise ja säilimise, kuid tee taastamise juhul kannab kulud teed kahjustanud pool. V.B otsustas 06.11.2010 ehitada teele ette moodulitest paigaldatava võrkaia, sellest vahetult eelnevalt naabreid informeerimata. V.B sõnul oli T L juba siis, kui ta sinna tuli, 6-7 aastat tagasi, teadlik sellest, et nad teevad aia ümber. Ka V R väitel oli esimesel kohtumisel juttu sellest, et nad teevad oma kinnistule aia ümber. T L , kes oli tolle päeva hommikul Tallinnas, sai aia ehitamisest teada telefoni teel oma elukaaslase tunnistaja P K 7 käest, kes oli sel ajal kodus. Kui T L lõuna paiku koju jõudis, siis oli aia ehitus juba lõppenud. T L oli teed, millele nüüd aed oli ette ehitatud, vaja selleks, et pääseda oma tehnikaga garaaži taha ja sealt välja. T L käskis V.B aed eest ära võtta, kuid V.B keeldus seda tegemast, mistõttu selleks, et traktoriga liikuma pääseda, otsustas ta traktori küljes oleva kopaga V.B poolt ehitatud aia teelt eest ära lükata. Samal ajal viskas V.B oma kinnistult aia tagant ettejuhtuva kivi traktori esiklaasi. Eeltoodust järeldub see, et V.B lausa provotseeris T L selliselt käituma, sest V.B ei teatanud aia ehitamisest eelnevalt T L , teades ise väga hästi seda, et viimane oma tehnikaga garaaži tagant välja ei pääse, ise aeda eest ära ei võtnud, lausa istus oma kinnistul ja ootas, et millal T L selle aia eest ära lükkab.

§ 28

lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

§ 28

lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Selleks, et saaks üldse rääkida hädakaitsest kui teost, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks, tuleb esmalt tuvastada hädakaitseseisund. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selle üle, kas V.B oli hädakaitseseisundis või mitte peale seda, kui T L traktori küljes oleva kopaga V.B poolt ehitatud aia teelt eest ära lükkas, traktoriga tagasi tagurdas ja traktorist välja tuli. Kohtu arvates oli T L poolne rünne V.B vara vastu selleks ajaks lõppenud. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist vahetu ega vahetult eesseisev kannatanust T L lähtuv oht, mille vastu V.B oleks pidanud ennast järgnevalt kaitsma. V.B väide, et T L tuli traktorist välja või hõiskas juba traktori ukse pealt, et „ma löön su raisk raudkangiga maha“ ja tuli rusikas püsti tema poole, kui ta oma krundil seisis, on ümber lükatud T L ja P K ütlustega ning nende ütlustega kooskõlas oleva asitõendi – videosalvestisega, mida on asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud ning mis veel kõige üksikasjalikumalt ja objektiivsemalt seda kuriteosündmust kajastab ning millelt on selgelt isikud, arvestades nende erinevat kehaehitust, äratuntavad. T L ja P K ütlustega on tõendatud see, et V.B tuli nende kinnistule, mitte ei olnud see vastupidi, nagu väidab V.B. Kaitsja väide, et videosalvestis ei ole tõend, kuna see ei ole tunnistaja P K poolt kohtueelses menetluses menetlejale esitatud koos fotoaparaadiga, ei anna alust seda tõendit välja jätta tõendite kogumist. Seda, et T L elukaaslane P K toimunud kuriteosündmust 06.11.2010 filmis, ei eita ka V.B ise, kinnitades, et kohtuistungil vaadatud videosalvestisele on jäädvustatud tema ja T L vaheline rüselus. V.B põhjendas seda, miks videosalvestisel ei ole näha, et T L oleks rusikad püsti tema poole tulnud, sellega, et filmitud on poole pealt. Kohus selle väitega ei nõustu, sest sellist situatsiooni on väga raske kuskilt poole pealt filmida, videosalvestiselt on muuhulgas selgelt näha kuriteosündmuse algus ja see, et esimesena ründas V.B (sinises kombinesoonis mees). Videosalvestiselt on selgelt näha, et T L (musta vestiga mees) eemaldub, olles seljaga V.B poole. Seda, et V.B oleks ründe tõrjumiseks enesekaitseks lahmanud lahtise käega T L näo piirkonda, videosalvestiselt ei nähtu. Videosalvestiselt on selgesti näha see, et V.B lööb parema käe rusikaga T L vastu nägu, T L püüab oma nägu kätega kaitsta, kuid V.B teeb veel ühe rusika löögi T L näo suunas. Samuti on videosalvestiselt näha see, et vahepeal T L vabaneb V.B haardest, kuid V.B tungib talle uuesti kallale. Videosalvestiselt on näha ka see, et V.B lööb parema jala põlvega T L vasakule poole reie tagaküljele. T L ütlustega on tõendatud, et V.B lõi teda 4-5 korda näo piirkonda ja jalaga keha piirkonda ka veel. Tal oli huul paistes ja ninast tuli verd. P K kinnitas, et tema nägi kindlasti 2 rusikalööki ja ühte jalalööki, rusikalöögid olid suunatud T L pea ja näo piirkonda, jalalöök oli suunatud keha piirkonda. P K sõnul T olid huuled paistes, ninast jooksis verd ja nina oli paistes. Tunnistaja V R kuriteosündmust ise pealt ei näinud, kuid nägi vahetult peale seda T L , kellel oli mingi 8 vere nire nina all laiali lükatud. Tõendeid selle kohta, et T L oleks V.B löönud, ei ole. T L palus kohtus ütlusi andes vaadata nende suuruse vahet, öeldes, et tema ei löönud V.B , ta lihtsalt oli, kaitstes end ja üritades lahti rabeleda. P K sõnul T L üritas V.B haardest vabaneda, kaitses nägu, oli kummargil kõveras ja kummargil olekus on väga raske vastu lüüa. T L pöördus samal päeval AS Rakvere Haigla traumapunkti, kus tal diagnoositi alahuule ja ülahuule verevalumid, nina põrutus ja verejooks. Kohtu arvates on ilmselge, et korduv rusikaga näkku löömine, millega põhjustati T L tervisekahjustused, põhjustas talle ka füüsilist valu. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu arvates on kannatanu T L korduv rusikaga näkku löömine toime pandud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega.

§ 27

sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava V.B käitumises esinevad

§ 121

järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav V.B pani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus ei leidnud süüdistatava V.B käitumises karistust kergendavaid asjaolusid ega ka

§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat V.B ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohus arvestab süüdistatavale V.B-le karistuse mõistmisel ka kannatanu T L käitumist, sest tsiviliseeritud ühiskonnas on võimalik erimeelsused isikute vahel rahumeelselt lahendada, kas siis jõudes omavahel kokkuleppele või pöördudes kohtu poole.

§ 121

järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mis võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o. rahalist karistust.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava V.B puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni 9 alammäärast veidi suuremas määras. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Kannatanu T L on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 3,20 eurot (50 krooni), millise summa ta tasus 06.11.2010 AS-le Rakvere Haigla visiiditasuna (tl 25). Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu T L tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 3,20 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt V.B-lt välja mõistmisele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 2,73 eurot. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõend – DVD plaat videosalvestisega, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ Heli Väinaste /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p-st 2, 340 lg 2 p-st 1 tühistada Viru Maakohtu 25. aprilli 2012 kohtuotsus täies ulatuses, see on V.B süüdimõistmises ja karistamises

§ 121järgi, temalt tsiviilhagi ja menetluskulude väljamõistmises.

10 V.B mõista

§ 121järgi õigeks. T L tsiviilhagi jätta Kr

MS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. V.B-lt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu, s.o kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 2,73 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Riigikohtu 27.03.2013 RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus V.B süüdistusasjas ja jõustada Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a otsus, jättes sellest välja asjaolu, et T. L tegevus oli õigusvastane. 2 Prokuröri kassatsioon rahuldada.
6. Määrata Advokaadibüroole Ann Saar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks V.B-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot, ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsus jõustus
7. märtsil 2013.a Riigikohtu kohtuotsusega. №oremreferent Irina Golubev