KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.aprill 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-13-1043 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Väärteoasi O.N-i kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 19.02.2013 otsusele väärteoasjas nr 2650,13,000162 Menetlusalune isik O.N (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx-xxx; e-post:) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur ( asukoht Võru tn 12, Põlva) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Kaebus rahuldada. 2.Tühistada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 19.02.2013 otsus väärteoasjas nr 2650,13,000162 osaliselt so karistuse osas. 3.Karistada O.N-i liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut so 40 (nelikümmend) eurot. 4.Trahv tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumise ajaks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbrile
- Käesolev kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kaevatava otsuse sisu Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 19.02.2013 otsusega väärteoasjas nr 2650,13,000162 on O.N-i karistatud liiklusseaduse § 239 lg p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses so 100 eurot selle eest, et tema 29.01.2013 kella 15.05 ajal juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxx tn Põlva linnas ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Otsuse kohaselt rikkus O.N liiklusseaduse § 33 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebaja nõue ja põhjendused O.N palub kergendada temale määratud karistust. Kaebajal varasemad kehtivad liiklusseaduse ja muud õiguserikkumised puuduvad. Kaebajale jääb arusaamatuks vajadus teda karistada rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses. Ta tunnistab ja kahetseb oma hooletust. Juhtum aset leidis aeglase liiklusega majade vahelisel teel ja ilmselt ta ennast ega kedagi teist sellega väga suurde ohtu ei seadnud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja on 20.03.2013 esitanud kaebuse kohta kirjaliku seisukoha (tl10), milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2011 liiklusõnnetustes hukkunutest 37 % puudus turvavarustus või kasutati seda valesti. 2012 hukkus 87 inimest, kellest ligi pooled ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust või kasutasid seda valesti. Turvavarustuse mittekasutamine toob liiklusõnnetuse puhul sõidukis viibijatele kaasa väga raskeid tagajärgi. Seetõttu on selle kasutamine riigi poolt võetud range tähelepanu alla ja rikkumiste korral on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Turvavöö ei aita küll liiklusõnnetust ära hoida, kuid vähendab oluliselt selle tagajärgede raskust sõidukis viibijatele. Viimaste aastate väärtegude avastamise statistika kinnitab, et turvavarustuse mittekasutajate arv on tõusvas trendis. Selle tulemusel aga omakorda raskenevad liiklusõnnetuste tagajärjed. Seega ei ole senine leebe karistuspraktika isikuid mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja leiab, et O.N-i süüline käitumine LS § 33 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud ning toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalune isik on nimetatud teo toime pannud tahtlikult. Liiklusseaduse § 33 lg 3, mis sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, on kohustav norm, milles toodud aktiivse tegevuse tegemata jätmine toob kaasa karistuse. Menetlusalusele isikule on välja antud juhtimisõigus, mille saamise eelduseks on liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine, mistõttu on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest. Juhtides mootorsõidukit, olemata turvavööga kinnitatud, võtab juht teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Sellisel moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellise nõude kehtestamine kannab seadusandja soovi kohustada liiklejaid kaitsma oma tervist võimalike ohtude realiseerumise tagajärjel tekkida võivate tervisekahjustust eest. O.N on toimepandud teoga lisaks seadusandja poolt kehtestatud nõuete rikkumisele suhtunud hooletult iseenda tervise kaitsmisesse. 2
(4)Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja V™S § 120 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes. O.N-i väärteoasja nr 2650,13,000162 toimikust nähtuvalt on O.N-ile 29.01.2013 koostatud väärteoprotokoll AB 1237276 selles, et tema 29.01.2013 kell 15.05 juhtis mootorsõidukit Volvo 850 registrinumbriga 388 BCG Põlvas xxxxxxxxx-Kase tn ristmikul ja tal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö. Protokolli kohaselt rikkus O.N liiklusseaduse § 33 lg 3 nõudeid ja tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi. Menetlusaluse isiku O.N-i kohtuvälise menetluse käigus antud ütluste kohaselt palub ta karistuse määramisel võtta arvesse asjaolusid, et juhtunu leidis aset majadevahelisel ühendusteel sõidu alustamise kohast ca 200 meetri kaugusel. Turvavöö kasutamise vajalikkus on elementaarne teadmine, kuid pole välja kujunenud automaatseks refleksiks, mistõttu kinnitab selle tõesti mõnikord alles teele pöörates. Tunnistaja Taavi Lilosoni kohtuvälise menetluse käigus antud ütluste kohaselt 29.01.2013 kella 15.05 ajal patrullides koos piirkonnapolitseinik Maarika Moreliga märkasid nad xxxxxxxxx 1 vahetus läheduses Kase tänavat pidi sõitvat sõidukit Volvo, mis jõudes Kase ja xxxxxxxxx tänava ristmikule möödus politseisõiduki eest. Volvo 850 roolis olnud meesterahval ei olnud kinnitatud turvavöö. Möödudes politseisõidukist hakkas juht turvavööd sõidu ajal kinnitama. Seejärel järgnesid politseiametnikud Volvole registrinumbriga 388 BCG. Sõiduki peatamisel osutus juhiks O.N. Viimane ei vaidlustanud rikkumist, kuid kiirmenetlusega ei nõustunud, sest polnud nõus määratud rahatrahviga. Uuritud tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja Taavi Lilosoni kohtuvälise menetluse käigus antud ütlused) kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et O.N 29.01.2013 kella 15.05 ajal Põlvas Kase tänaval juhtis sõiduautot Volvo 850 registrinumbriga 388 BCG kinnitamata turvavööga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et O.N-i nähti 29.01.2013 kella 15.05 Põlvas Kase tänaval mootorsõidukit juhtimas kinnitamata turvavööga. Asjaolu, et protokollis kirjeldatud ajal ja kohas ta juhtis mootorsõidukit kinnitamata turvavööga, pole vaidlustanud kohtuvälise menetluse käigus ega ka kohtule esitatud kaebuses ka menetlusalune isik O.N. O.N rikkus liiklusseaduse § 33 lg 3, mille kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on tahtlikult toimepandud rikkumisega.. Turvavöö kinnitamiseks peab inimene tegema vastava liigutuse, mis on tahtlik tegu. Seega ka turvavöö kinnitamata jätmise näol saab olla tegemist tahtliku rikkumisega. Kohtu hinnangul O.N-i süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Asjaolu, et tegemist oli nn majadevahelise teega, ei välista teo õigusvastasust. Liiklusseadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel ( § 1 lg 1). Käesoleval juhul on rikkumine toimepandud linna tänaval, mis on ette nähtud liiklemiseks. Seega on tegemist teega teeseaduse § 2 lg 1 mõttes. Kohus kvalifitseerib O.N-i poolt toimepandu liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi. 3
(4)KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaevatava otsuse sisust ja kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast järeldub, et kohtuväline menetleja peab O.N-i süüd küllaltki suureks. Nõustudes küll põhimõtteliselt kohtuvälise menetleja seisukohtadega turvavarustuse vajalikkusest liikluskahjude vähendamisel, ei pea kohus O.N-i süüd käesoleval juhul siiski nii suureks, et see iseenesest õigustaks võimalikult ranget karistamist. Turvavöö kinnitamata jätmisega tekitas O.N ohu eelkõige iseendale, mitte kaasliiklejatele. Seetõttu on selline rikkumine siiski tunduvalt vähemohtlikum kui mõni muu, mille tagajärjel võivad lisaks juhile endale ohtu sattuda ka teised liiklejad. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja kaevatavas otsuses tuvastanud ja ka kohtu hinnangul need puuduvad. O.N on kaebuse esitamisel avaldanud juhtunu üle kahetsust. Ka kaevatavas otsuses on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on O.N-i küll varem ( viimati 06.02.2007) erinevate väärtegude eest karistatud, kuid karistatus on kustunud. Liiklusseaduse § 239 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt rahatrahvi alammäär on 3 trahviühikut. O.N-i on karistatud rahatrahviga 25 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja O.N-i karistanud rahatrahviga peaaegu sanktsiooni keskmises määras. Kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad, esineb üks kergendav asjaolu, O.N ei oma kehtivaid karistusi, tema süüd ei saa lugeda väga suureks, leiab kohus, et ei ole põhjendatud O.N-i karistada sanktsiooni keskmisele lähedases määras, vaid karistus võib olla väiksem. Isegi olukorras, kus turvavarustuse kasutamisega seonduv on tõepoolest käesoleval ajal Eestis aktuaalne teema ning selle nõuetekohast kasutamata jätmist püütakse põhjendatult tõkestada, ei saa süüdiolevate isikute karistamisel kõrvale kalduda KarS §-s 56 lg 1 sätestatust. Seega ei saa karistuse mõistmisel lähtuda pelgalt üksnes õiguskorra kaitsmise huvidest, vaid tuleb arvestada ka konkreetse isiku süü suurust ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Just see, et käesoleval juhul on tegemist kehtivaid karistusi mitteomava isikuga, esineb karistust kergendav asjaolu ja pole ühtegi raskendavat asjaolu, annab alust sanktsiooni keskmisest alammäära suunas kõrvale kalduda tunduvalt rohkem kui seda on teinud kohtuväline menetleja. Eeltoodu ja V™S § 132 p 2 alusel kohus tühistab kaevatava otsuse osaliselt so O.N-ile määratud karistuse osas ja karistab teda rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses so 40 eurot. Kuna tegemist on kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahviga, mille suurust kohus üksnes muudab, tuleb trahvi tasumiseks vajalikud pangakonto- ja viitenumbrid jätta samadeks, nagu need on kaevatavas otsuses. V™S §-st 204 lg 3 tulenevalt tuleb trahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul so sisuliselt käesoleva otsuse jõustumise ajaks. V™S §-st 199 lg 2 tulenevalt käesolev kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)