Kriminaalasi nr 1-09-9467 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 23.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja advokaa

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, § 200 lg 2 p 7 ja § 331 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust B.E-le Tartu Maakohtu 05.veebruari 2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust karistusaja algusega 18.juunist 2009.a. Kohtuotsus jõustus 26.juunil 2009.a. Tartu Maakohtu 08.septembri 2011.a otsusega jäeti B.E temale mõistetud karistuse kandmiselt katseajaga tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 11.oktoobril 2011.a. B.E karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 19.oktoobril 2013.a. B.E on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 31.augusti 1998.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 3-kuulise vangistusega 1-aastase katseajaga;
2. Tartu maakohtu 11.jaanuari 2001.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 197 lg 1 - § 15 lg 2 ja § 185 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega;
3. Tartu Maakohtu 29.oktoobri 2002.a otsusega § 15 lg 2 - § 101 p 2, 7, § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 8-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele mõisteti 6 aastat vangistust ja 2 aastat vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata;
4. Tartu Maakohtu 05.veebruari
5. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 185 lg 2 ja § 140 lg 2 p 2, 3 alusel 2 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega, millest moodustati

§ 65lg 1 alusel ja Kr

K § 23 lg 2 juhindudes varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest liitkaristus 8 aastat vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 6 aastat vangistust ja 2 aastat vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Väärteokorras on B.E karistatud kahel korral – alkoholiseaduse alusel ja

§ 218alusel.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.E mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 32% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul lähedastest vanemad, õde ja vanaema, kellega ta on säilitanud suhted ka vangistuse jooksul. Nii süüdimõistetu vanemad kui õde on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikud, seejuures on tema emal probleeme ka alkoholi tarvitamisega. Vabanemisel soovib süüdimõistetu asuda elama vanaema juurde, kes vajab terviseprobleemide tõttu ka igapäevaelus abi. Kindel töökoht süüdimõistetul vabaduses puudub ning samuti ei ole tal varasemaid töökogemusi või oskusi. Tema vanaemal ei ole teda võimalik vabanemisel majanduslikult toetada, kuid samas on seda lubanud teha tema isa. Kuriteoriskid on süüdimõistetul seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, õiguskuulekat elu toetava tutvusringkonna puudumisega, töökogemuse ja -harjumuse puudumisega ning käitumise eripäradega, mis väljenduvad impulsiivsuses ja vägivalduses. Varasem kriminaalhooldus on süüdimõistetul olnud problemaatiline. B.E kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks elama oma vanaema juurde, soovib leida tööd ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Kuna ta on kinnipidamiskohas omandanud keskhariduse, siis ta ilmselt soovib jätkata õpinguid ülikoolis teoloogiat või maaülikoolis sobival erialal. Enda sõnul on ta saanud aru oma endise elu mõttetusest ning soovib jätkata elu parema inimesena. Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, leides, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha B.E tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades nii tema poolt toimepandud kuritegusid, tema vangistuseaegset käitumist kui ka jätkuvaid kuriteoriske.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on B.E ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.E puhul on positiivne vangistuses oma käitumise analüüsimist ja muutmist toetavatel vestlustel ning sotsiaalabiprogrammides osalemine, mis on tema poolt avaldatust nähtuvalt talle olulist positiivset mõju avaldanud. Samuti on ta omandanud kinnipidamiskohas keskhariduse ning soovib võimalusel jätkata isegi kõrghariduse omandamist. Vangistuses osaleb ta ka majandusabitöödel. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht oma vanaema juures ning toetavad lähisuhted teiste perekonnaliikmetega. Kuigi tuleb arvestada sellega, et nii süüdimõistetu vanemad kui ka õde on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja seega ei ole välistatud ka nendepoolne negatiivne mõjutus. Materjalidest nähtuvalt on B.E kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning ta on olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ka katseajal ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ka käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul toime pandud varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Seega ei ole varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on hoolimata temale antud võimalustest ennast kriminaalhooldusel olles positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Käesolevast vangistusest on süüdimõistetul kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, millest tuleb järeldada, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ka praeguse vangistuse ajal. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu oluliseks õigusvastase käitumise riskiteguriks alkoholi tarvitamine ning sellest tulenev impulsiivsusele kalduv käitumine, mis võib väljenduda ka vägivalla tarvitamises. Arvestades B.E varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ja vangistusese ajal kehtivate distsiplinaarrikkumiste olemasolu, on kohtul alust käesoleval ajal kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Ta ei ole vaatamata olulistele positiivsetele muudatustele, näidanud üles siiski piisavat vastutustunnet ja allumist nõutavale korrale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine oleks hetkel liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud käesolevaks ajaks piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab kohaldada siiski vaid nende süüdimõistetute puhul, kes ei ole varasemalt rikkunud talle riigi poolt üles näidatud usaldust ja on ilmselgelt parandanud enda käitumisviise. B.E puhul võib järeldada, et isik on karistuse kandmise ajal teinud olulisi positiivseid muutusi enda mõttemaailmas, suhtumises enda endisesse eluviisi ja püstitanud tõsiseid positiivseid tulevikueesmärke. Kui süüdimõistetu järgneva karistuse kandmise aja jooksul täidab kinnipidamiskoha eeskirju ega pane toime uusi rikkumisi ning jätkab positiivseid muutusi, mida ta juba käesolevaks ajaks on oluliselt teinud, siis on tõenäoline järgmise tähtaja saabumisel isiku ennetähtaegne vabanemine. Isik on oluliselt kasutanud kinnipidamiskohas veedetud aega enese täiendamiseks ja hariduse omandamiseks ning on olulisel määral kõik võimalused kinnipidamiskohas selleks kasutanud. Eeltoodu tõttu peab kohus vajalikuks B.E puhul kohaldada KrMS § 426 lg 2 ja määrata talle järgmise ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumiseks oluliselt lühem aeg kui on seaduses tavapäraselt kehtestatud aeg. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata B.E (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 17.juuni 2009.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid B.E tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue