lg 3³ alusel 14.11.2011.a kohtuistungil ei osalenud teatas 13.11.2011.a elektroonselt, et ei soovi osa võtta ja edastas elektroonselt 13.11.2011.a ka enda arvamuse, milles märgitu kohaselt ei toeta V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist Süüdimõistetu V.N asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX Kaitsjata Süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada V.N talle 09.08.2011.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7498 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja prokurörile ning V.N-ile allkirja vastu. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 ASJAOLUD V.N on kriminaalkorras karistatud 6-l korral Viimati karistati V.N Tartu Maakohtu 09.08.2011.a kohtuotsusega (kriminaalasi nr 1-11-7498). 09.08.2011.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati V.N kriminaalasjas nr 1-11-7498 süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti 1 aasta 10 kuud vangistust kaetuks V.N-ile Tartu Maakohtu 10.09.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 25.09.2008.a. 09.08.2011.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse järgi ei ole V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist menetletud. Varasemalt on V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist menetletud 10.09.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse (5.-s süüdimõistev kohtuotsus) järgi: – 19.07.2010.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata; 19.07.2010.a määrus jõustus 30.07.2010.a; – 10.08.2011.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata; 10.08.2011.a määrus jõustus 23.08.2011.a. 10.08.2011.a ennetähtaegselt vabastamata jätmise määruse tegemise ajal ei olnud veel 09.08.2011.a kohtuotsus V.N suhtes jõustunud, mistõttu selle kohtuotsuse järgi ennetähtaegselt vabastamist menetleda ei olnud võimalik. Ka 10.08.2011.a määruse sisust nähtuvalt menetleti siis ainult 10.06.2009.a kohtuotsuse järgi V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimust. V.N on talle 09.08.2011.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 1/2 karistusajast. 14.11.2011.a kohtuistungil ei soovinud V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning avaldas soovi, kanda karistus vangistuses lõpuni ära. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri elektroonselt kohtule 13.11.2011.a edastatud seisukohaga ning kuulanud kohtuistungil ära V.N, on seisukohal, et V.N ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. V.N ise ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Olukorras, kus isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on süüdimõistetu motivatsioon kriminaalhooldusametnikuga koostööks ning kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks madal ning sellises olukorras ei ole katseaja ja kontrollnõuete ja kohustuste kohaldamine otstarbekas. Seda iseäranis olukorras, kus viimased kriminaalhooldused 2 3 ei ole olnud V.N suhtes tulemuslikud – 30.12.2004.a kohtuotsusega kohaldatud katseajal pani toime uued kuriteod ja 15.01.2008.a kohtuotsusega kohaldatud üldkasulik töö jäi V.N täies ulatuses tegemata ja vangistus pöörati V.N suhtes täitmisele. Lisaks välistab V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ka asjaolu, et V.N on vangistuse ajast kehtivad distsiplinaarkaristused; kokku 7 distsiplinaarkaristust – 23.10.2009 noomitus, 14.09.2010 6 ööpäeva kartserit 6-kuulise katseajaga, 23.03.2011 noomitus, 23.03.2011 5 ööpäeva kartserit, 06.07.2011 noomitus, 12.05.2011 10 ööpäeva kartserit 3-kuulise katseajaga, 19.08.2011.a 7 ööpäeva kartserit 3-kuulise katseajaga. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud alust järeldada V.N asumist vangistuse ajal õiguskuulekale teele. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on V.N motivatsioon taasühiskonnastavates programmides osalemiseks olnud madal - programmides osalenud ei ole, kuid on osalenud tööhõives majandusabi töödel ja üldharidussüsteemis õppis 2010.a üheksandas klassis, mida ei lõpetanud; septembrist 2011 jätkab hariduse omandamist XXXX. Kuna karistusregistri teatiselt ja kohtuotsustest nähtuvalt on 24-aastast V.N kriminaalkorras karistatud 6-l korral, käesolevalt kannab karistust põhiliselt arvukate varavastaste kuritegude eest (kelmused, vargused) ning V.N viimase aja käitumisest vabaduses viibides ilmneb väljakujunenud kuritegelik käitumismuster ja elustiil, siis tulnuks V.N vangistuses karistuse kandmise ajal osaleda talle pakutud sotsiaalprogrammides ( jmt). Põhjendatud alust V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks ei ole, kuna uue kuriteo toimepanemise riskid on jäänud vajalikul määral vangistuse ajal maandamata. Säilinud on kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seda riski tõstavad oluliselt ka asjaolud, et vabaduses V.N lähedaste toetust ei ole ning puudub ka garanteeritud töökoht. Lisaks välistab V.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ka asjaolu, et tal puudub vabaduses kindel elukoht. Ennetähtaegselt vabastada saab isikut ainult katseajaga kriminaalhooldusele kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega ning selleks on vaja süüdimõistetul kindla elukoha olemasolu. V.N lähedased (ema, tädi) teda ei toeta ning ei pea erinevatel põhjustel V.N enda juurde elama asumist võimalikuks, kuna V.N on nende silmis usalduse kaotanud. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.