MS § 238 lg 2 alusel lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuulvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Z.L-ile Harju Maakohtu 10.detsembri 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust. Karistusaja hulka arvati Z.L-i eelvangistus ning karistuse alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev, s.o 24.november 2010.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 31.augustil 2011.a. Z.L-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 25.veebruaril 2015.a. Z.L-i on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 10.detsembri 2009.a otsusega
lg 2 p 7, 8 alusel 6-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis asendati
Väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.L-i üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 17% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel asuks Z.L elama oma vanematele kuuluvasse korterisse, kus on täidetud ka kõik elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud tingimused ja olemas nõusolekud. Samuti on süüdimõistetu ema nõus teda vabanemisel igakülgselt toetama ning süüdimõistetul on olemas ka garanteeritud töökoht. Varasemal kriminaalhooldusel on süüdimõistetu rikkunud kontrollnõudeid. Z.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma kõiki sellega kaasnevaid tingimusi. Enda sõnul mõistab süüdimõistetu, et on valesti käitunud ning soovib edaspidiselt end muuta. Ta asuks elama vanemate juurde ja tal on võimalus keevitajana saada tööd. Oma toimepandud kuritegude põhjuseks peab alkoholijoovet ja karistamatuse tunnet. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta.
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Z.L ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivselt, et Z.L on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ning igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ja omandanud XXXX kutsetunnistuse. Samas aga peab kohus arvestama, et Z.L-i on kriminaalkorras karistatud juba teist korda ning käesolev vangistus on talle mõistetud liitkaristusena varasemalt mõistetud üldkasuliku tööga, mille tegemise ajal pani ta toime uue kuriteo. Seega on ilmne, et varasemalt mõistetud karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus süüdimõistetule piisavat mõju ei avaldanud ning ta ei olnud tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole Z.L suutnud järgida temale kehtestatud reegleid, mistõttu on tal vangistusest korduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, muuhulgas mitmel korral ka vanglaametnike korralduste mittetäitmised. See näitab, et isik ei ole oma käitumisviise vangistuses olles veel piisavalt muutnud. Seega ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et ta oleks oma suhtumist kehtestatud reeglite järgimise vajalikkusesse piisaval määral muutnud ning oleks motiveeritud vabaduses õiguskuulekalt elama. Z.L-i vangistusaegne käitumine näitab pigem tema jätkuvat impulsiivsust ja oskamatust oma teguviise ning nende tagajärgi täiesti adekvaatselt mõtestada. Seega puudub kindel veendumus, kas praeguse ärakantud karistuse mõjul süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Materjalide põhjal võib süüdimõistetu peamisteks kuritegeliku käitumise mõjuteguriteks lugeda liigset alkoholi tarvitamist, teiste isikute poolset mõjutatavust ja ka materiaalse kasu teenimise soovi. Süüdimõistetu on avaldanud, et võib olla teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav, kuid on nüüdseks suhted varasema kriminaalse tutvusringkonnaga katkestanud ning soovib loobuda ka alkoholi tarvitamisest, kuna on mõistnud selle kahjulikkust. Võib ka arvata, et kuna tal on vabaduses olemas kindel töökoht ja vanamate materiaalne toetus, siis peaks need asjaolud vähendama riski materiaalse kasu teenimise eesmärgil kuritegude toimepanemiseks. Samas aga tuleb arvestada sellega, et kindel töökoht ja vanemate materiaalne toetus olid süüdimõistetul olemas ka enne vangistust, kuid see tema õigusvastast käitumist ära ei hoidnud. Samuti ei suutnud Z.L loobuda vabaduses olles alkoholi tarvitamisest kuigi enda sõnul mõistis probleeme tulenevalt sellest. Arvestades seda, et käesoleval ajal on süüdimõistetu suhtes täitmisel ka võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, mis võib omakorda raskendada tema majanduslikku toimetulekut, siis on jätkuvalt olemas risk kuritegude toimepanemiseks eelkõige majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Z.L-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik. Kohus arvestab seejuures tema poolt kuriteo toimepanemist kriminaalhoolduse ajal, toimepandud kuriteo raskust ja tema mittepositiivset käitumist vangistuse jooksul. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt pika katseaja, kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve tingimusi täita. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Selline seadusest tulenev kergem karistuse kandmise viis ei ole kehtestatud reeglina kõigi süüdimõistetute suhtes, vaid on siiski seaduse mõtte kohaselt erandiks, kui isiku puhul esinevad kõik positiivsed asjaolud. Arvestades seda, et Z.L kannab liitkaristust üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuriteo eest ning ka vangistuses ei ole ta suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele, leiab kohus, et Z.L-i puhul sellise isikuga tegemist ei ole. Süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kandes näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ning suudab alluda temale kehtestatud reeglitele. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Z.L (IK XXX) temale Harju Maakohtu 15.märtsi 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.