2. Vastavalt 15.08.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1456230 (2303,15,000891) 15.08.2015 kell 16:57 Lootsi tn 13 Tallinnas juhtis U.S autorongi isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l kohta. Sellega rikkus U.
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles U.S-ile karistuseks LS § 224 lg 2 järgi 20 päeva aresti ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 7-kuuks. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, seletas alkoholi tarvitamist 14.08.2015 sellega, et sai teada lähedase sõbra surmast. Järgmisel päeval pidi järgmist töösõitu tegema, oli eelmisel päeval ka alkoholi tarvitanud. 15.08.2015 suundus veoautoga laeva pardale ning politsei sõitis talle laeva tagasi. Enne politsei kontrollimist, kui auto oli juba laevas kinnitatud, jõudis ta kabiinis ära juua 100-150g kanget piiritusjooki, seletades enda käitumist sellega, et laeval enda jooke tarvitada ei tohi. Kui ta oli kabiinis alkoholi tarvitanud, hakkas politsei teda kontrollima, ta nõustus kõigega, et saaks tööreisi jätkata. Samuti seletas, et igaks juhuks lasi endale teha alkoholi tarvitamise vastase süsti. Nõustub üldkasuliku tööga ja palub lisakaristust mitte kohaldada. Kaitsja arvamuse kohaselt on sisuliselt tegemist ühest ajendist kantud ühe rikkumisega. Menetlusalune isik on nõus nii rahatrahviga kui ka üldkasuliku töö tegemisega, kuid taotleb lisakaristuse mittekohaldamist, alkoholivastane süst hoiab ära võimalikud rikkumised. Kohtule on väärteoasjas nr 2303,15,000889 esitatud järgmised tõendid: - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (14.08.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 14.08.2015 kell 10:44-10:48 U.S alkoholijoove (lõplik lugem 0,40 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,35 mg/l; Dräger Alcotest 7110). 1 - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati U.S sõiduki juhtimiselt 14.08.2015, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (14.08.2015 kell 10:23), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena U.S alkoholijoove (0,56 mg/l). Tunnistaja Mati Taluri kohtuistungil antud ütluste kohaselt täites tööülesandeid 14.08.2015 kell 10:23 Harjumaal Tallinnas Lootsi 13, peatas ta kontrolliks mootorsõiduki Volvo FH12 reg.nr XXX koos haagisega KRONE SDP25 reg.nr XXX, mida juhtis U.S. Mootorsõiduk koos haagisega liikus Petrooleumi tn suunas. Isikut indikaatorvahendiga kontrollides sai ta tulemuseks 0,56 mg/l. Kohtule on väärteoasjas nr 2303,15,000891 esitatud järgmised tõendid: - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (15.08.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 15.08.2015 kell 17:11-17:15 U.S alkoholijoove (lõplik lugem 0,70 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,65 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (15.08.2015 kell 16:57), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena U.S alkoholijoove (0,71 mg/l). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati U.S sõiduki juhtimiselt 15.08.2015, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Tunnistaja Ander Russaku kohtuistungil antud ütluste kohaselt täites tööülesandeid 15.08.2015 kell 16:57 peatas ta kontrolliks autorongi Volvo FH12 koos järelhaagisega KRONE SDP27. Sõiduk äratas tähelepanu, sest eelmisel päeval laevalt maha sõites sama sõiduki juht oli tabatud joobeseisundis. Nimetatud sõiduk suundus laeva peale, kui nad patrullautoga sõitsid vastu, seejärel nad keerasid ringi ja sõitsid veoautole järgi: veoauto sõitis laeva pardale, nad said luba laeva sissesõitmiseks, sõitsid veoauto kabiini juurde ning ta läks veoauto juhti kontrollima. Peatumisest kuni veoauto kabiinini jõudmiseni võis mööduda sekundeid, max 1 minut. Kontrollimise käigus selgus, et sõidukit juhtis U.S ning isikut indikaatorvahendiga kontrollides sai ta tulemuseks 0,71 mg/l. Kabiinis ei näinud alkoholipudeleid, U.S ütles, et jõi parkimisplatsil džinni. Tõendusliku alkomeetrisse puhumiseks sõideti Sadama 25, kus tuvastati U.S-i joove ja viimane jõudis laeva tagasi, et tööreisi jätkata. Tunnistaja Andrus Jõe (tööandja XXX OÜ esindaja) iseloomustas nende firmas 3 aastat töötanud U.S kui väga hinnatud töötajat, kes on üles näidanud kohusetundlikkust, abivalmidust ja ausust, taotleb U.S-i juhtimisõigus alles jätta. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning U.S-i süü rikkumistes on tõendatud: 14.08.2015 juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l ja 15.08.2015 juhtis ta autorongi isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l. 15.08.2015 episoodi kohta on U.S andnud ennast õigustavaid ütlusi, nagu oleks ta alkoholi tarvitanud pärast autoga laeva sõitmist. U.S küll möönis, et oli alkoholi ka eelmisel päeval tarvitanud, kuid tema seletus alkoholi tarvitamise kohta auto kabiinis vahetult pärast laeva pardale sõitmist ei ole usutav ja on tunnistaja Russaku ütlustega ümber lükatud. Tunnistaja Russak (politseiametnik) kinnitas, et jõudis veoauto kabiini juurde umbes 30 sekundiga (max 1 minutiga) ning selle aja jooksul ei ole võimalik alkoholi juurde tarvitada. U.S-i käitumine sisaldab LS § 224 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. U.S-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 2 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on U.S 1 kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg.1 järgi. Kohus leiab, et U.S-i süü on suur: juhtides veoautot juhile keelatud seisundis ning sooritades rahvusvahelisi reise, kasutades liikumiseks praami, on U.S seadnud ohtu paljud teised liiklejad. Tegemist on kahe raske rikkumisega, mis on toime pandud töö ajal kahel teine teisele järgneval päeval ning pärast esimest kinnipidamist ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ei suutnud U.S teha vastavaid järeldusi, kusjuures teisel päeval oli U.S-i joove veel suurem, kui esimesel päeval. Sellise käitumisega on U.S näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus on seisukohal, et arvestades U.S-i ignorantset käitumist, on kohane teda karistada karmima sanktsiooni, s.o arestiga. Eelnevalt on U.S väärteokorras karistatud rahatrahviga, varasem kergem karistus ei ole isikule mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb U.S-ile LS § 224 lg 2 rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab U.S-ile LS § 224 lg 2 järgi karistusena aresti 20 päeva, mille peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest varem ei ole U.S analoogse teo eest karistatud. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemine mõjutab U.S käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kohus leiab, et U.S-i suhtes ei ole hädavajalik lisakaristust kohaldada. U.S süü on küll suur, kuid süü suurust on kohus arvestanud põhikaristuse määramisel. Tööandja on iseloomustanud U.S positiivselt, samuti U.S ise on teinud kõik endast oleneva (alkoholivastane süst olukorras, kus tal varem ei ole alkoholi liigtarbimisega probleeme olnud), et vältida analoogseid rikkumisi tulevikus. Kohtu arvates tuleb anda võimalus säilitada töökoht. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et sisuliselt oli tegemist ühe teoga (üks sündmus, mis oli alkoholi tarvitamise põhjuseks) ning käesoleval juhul esmakordse rikkumise puhul ei ole kohtu arvates lisakaristuse kohaldamine hädavajalik. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.
S § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata U.S üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.