1-15-195/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-195 Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 30.09.2014 erakorraline ettekanne B.J-ile Viru Maakohtu 19.02.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu B.J, isikukood xxx, elukoht xxx Ando Pajo Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg 16.10.2015 Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna B.J rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele, hoidub kõrvale ÜKT-st. B.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.02.2015 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses. ÜKT sooritada 1 aasta 6 kuu jooksul Kriminaalhoolduse algus 27.02.2015 ja lõpp 26.08.
2. B.J on talle täitmiseks määratud 480 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud käesolevaks ajaks 165 tundi ja sooritamata on 315 tundi. B.J ei ilmunud üldkasulikule tööle 30.-31.03.2015; 13.-17.04.2015; 20.-23.04.2015; 28.-29.07.2015 ja 17.-18.09.2015 ja 21.09.
3. Ühtegi dokumenti mõjuval põhjusel tööle mitte ilmumise kinnitamiseks B.J esitanud ei ole. 28.04.2015 B.J , ilma mõjuva põhjuseta, jättis ilmumata eelnevalt kokkulepitud kriminaalhooldusalasele kohtumisele. 05.05.2015 B.J-i omakäelisest seletusest ilmneb järgmist: 30.
4. -23.04.2015 ei käinud üldkasulikul tööl tervisliku seisundi tõttu; tõendit selle kohta ei ole, sest arsti vastuvõtul ei 1 käinud; oma olukorrast ei saanud teatada, kuna polnud telefoni ega teadnud telefoninumbrit, kuhu teatada. 28.04.2015 ei tulnud registreerimisele, kuna valutas jalg; tõendit selle kohta pole, sest arsti vastuvõtul ei käinud; oma olukorrast teatada ei saanud, sest pole telefoni. 30.07.2015 B.J-i seletusest üldkasulikule tööle mitte ilmumise asjaolude kohta selgub järgmist: 27.-28.08.2015 käis hambaarstil ja 29.07.2015 olid valud. 27.07.2015 elukaaslane teatas ametnikule ja tööandjale töölt puudumisest; ei teadnud, et elukaaslane ei andnud teavet 28.-29.07.2015 puudumise kohta; dokumente töölt äraolemise kohta ei ole. 29.09.2015 B.J-i kirjalikust seletusest ilmneb, et 17.-18.09.2015 ja 21.09.2015 ta puudus töölt haigestumise tõttu; tööle mittetulemisest ametnikule teatada ei saanud, kuna telefoni kõneaeg oli otsas; teadis ametnikule teatamise kohustusest. Esimene kriminaalhooldusalane kohtumine B.J-iga toimus 17.03.2015, mille käigus talle põhjalikult selgitati kohtuotsuse sisu ja üldkasuliku töö ajaks kehtestatud korda ning kriminaalhooldusametniku tegevust juhul, kui B.J ei allu kehtestatud korrale; selgitati üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi; tutvustati võimalikke töötamise kohti; valiti välja sobiv töökoht ja -aeg lähtuvalt B.J-i hõivatusest, oskustest, töökogemusest ja võimalustest; koostati üldkasuliku töö tegemise esialgne jaotuskava kogu tähtajaks ning koostati ajakava üldkasuliku töö sooritamiseks märtsi- ja aprillikuus SA-s Kiviõli Tervisekeskus. Tervisekeskus oli valitud üldkasuliku töö sooritamise kohaks põhjusel, et neil oli tööd anda ning ka B.J ise oli nõus seal töötama, kuna töökoht asub tema elukoha lähedal. Selgitatust arusaamise kinnitusena B.J allkirjastas õiguste ja kohustuste lehe. Positiivne on see, kui B.J on tööl, siis ta töötab korralikult, mille eest juhendaja teda korduvalt suuliselt on kiitnud. Negatiivne on see, et B.J korduvalt on üldkasulikult töölt puudunud, kuid ühtegi dokumenti tööle asumist takistanud mõjuva põhjuse kohta ta ei ole esitanud, mistõttu töölt puudumist tuleb käsitleda üldkasulikust tööst kõrvalehoidmisena. Üldkasulikult töölt korduvatest puudumistest ja registreerimiskontrollnõude rikkumisest tulenevalt B.J-ile on tehtud kaks kirjalikku hoiatust (05.05.2015 ja 30.07.2015). Kirjalike hoiatuste tegemise järgselt korrati selgitust üldkasuliku töö tegemise ajaks kehtestatud korrast - seega B.J peab teadma, millist käitumist temalt oodatakse üldkasuliku töö tegemise ajal. Sellele vaatamata septembrikuus ta järjekordselt kolmel järjestikusel päeval jättis tööle ilmumata ning ta isegi ei kasutanud erinevaid võimalusi oma olukorrast juhendaja ja ametniku teavitamiseks. Vestluste käigus selgus, et B.J-i puhul on tegemist paljude üksteisega seotud tema enda poolt lahendamata probleemidega: oma terviseprobleemidega kordagi ei pöördunud perearsti poole ravikindlustuse puudumise tõttu; ravikindlustust tal aga pole seetõttu, et hoolimatuse tulemusena ta on töötukassast arvelt maha võetud; töötukassas töötuna uuesti registreeruda pole võimalik, kuna isikudokument on kehtetu; uut isikudokumenti pole taotlenud, kuna puudub raha riigilõivu tasumiseks. Viimasel kriminaalhooldusalasel kohtumisel 29.09.2015 B.J-ile põhjalikult selgitati isikudokumendi olemasolu kohustuslikkust ning võimalusi isikudokumendi taotlemisel kulude hüvitamiseks ja/või riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Viimasel kohtumisel ametnik teatas B.J-ile , et praeguses olukorras, kus kaks kirjalikku hoiatust on juba tehtud, kuid tööst kõrvalehoidmine on jätkunud, kriminaalhooldusametnik on kohustatud esitama kohtule erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks - see asjaolu valmistas B.J-ile pettumuse, samas pole kahtlust, et ta on valmis jätkama üldkasuliku töö sooritamist, mistõttu koostati ajakava üldkasuliku töö tegemiseks oktoobrikuus endise tööandja juures, st SA-s Kiviõli Tervisekeskus. B.J lubas, et ta võtab ametniku selgitusi kuulda ja esimesel võimalusel ta asub taotlema isikudokumenti. B.J korduvalt on rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajaks kehtestatud korda ja vaatamata sellele, et tehti kaks kirjalikku hoiatust, B.J ei teinud neist õigeid järeldusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 2 KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestade KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. B.J selgitas kohtus, et ta nõustub ettekandega selles, et ei käinud mõnedel päevadel tööl, kuid seletas, et oli haige ning meditsiinikindlustuse puudumise tõttu ei saanud ta igal korral arsti juurde käia. Palus jätta ta vabadusse. Kriminaaldooldusametnik seletas kohtuistungil, et enne istungit võttis ühendust B.J-i töö juhendajaga, kes kinnitas, et ajavahemikul 01.10-13.10 oli koostatud tööde tegemise ajakava B.J-i suhtes, probleeme töö tegemises ei olnud ja B.J sooritas 36 tundi ÜPKT-d. Seega on tal tegemata 279 tundi üldkasulikutööd. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud kuid rahuldamisele ei kuulu. Kohus ei loe süüdimõistetu mõnedel päevadel töölt puudumine üldkasulikutööst kõrvalehoidmiseks. Erakorralisest ettekandest tuleneb, et B.J sooritas 165 tundi ÜKTd, töötas korralikult, juhendaja on teda korduvalt kiitnud. Peale selle asja arutamise ajaks sooritas ta veel 36 tundi. Samuti eluliselt usuvat, et inimene ei käi arsti juures igal korral, kui jäi haigeks, eriti kindlustuse puudumisel. Ettekandest nähtub, et B.J on jätnud põhjuseta üldasulikule tööle ilmumata
5. päeval, kokku on ta sooratanud 30.09.2015 seisuga 165 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata on 315 tundi. Viru Maakohtu 19.02.2015 otsusega asendati B.J-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 480 tundi, mille tegemiseks anti aega 1 aasta 6 kuud. 7 kuuga on ta sooritanud 165 tundi üldkasulikku tööd, mis on veidi üle 1/3 temale määratud ülkasuliku töö tundidest. Üldkasuliku töö tegemise lõpptähtaja lõpuni on veel üle 10 kuu, seega on süüdimõistetul veel piisavalt aega, et sooritada üldkasuluiku töö tunnid kohtu poolt määratud tähtaja lõpuni. Kohus leiab, et käesoleval ajal on karistuse täitmisele pööramine ennatlik, kuna isik on siiski enamuse temale graafikuga määratud üldkasuliku töö tundidest ära teinud ning kohtu poolt määratud tähtaja lõpuni on veel piisavalt pikk aeg. Seega annab kohus B.J-ile võimaluse sooritada lõpuni temale määratud üldkasuliku töö tunnid. Kohus jätab erakorralises ettekandes esitatud taotluse rahuldamata. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Luule Kärner taotlus B.J-ile Viru Maakohtu 19.02.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandamata karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 3