Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades E.P süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. E.P puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on E.P väärteokorras karistatud arestidega ja rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et E.P-le tuleb LS § 201 lg 2 rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, andes võimaluse töökoha säilitamiseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.P LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista arest 14 päeva.
lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 14 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määrata E.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.